-
Aasta blogimaailmas
Alustame ja meenutame siis algusest peale, mismoodi ma tänasesse hetke jõudnud olen. Tuleb tunnistada, et avaliku blogi alustamisega inspireeris mind väga palju Mallukas. Olen ennemalt ka siin-seal maininud, et blogida mulle meeldis üldiselt juba varem, aga tegin seda siis tõesti vaid iseendale ja mu blogilinki teadsid ainult nii 5 lähedasemat inimest. Rasedusega aga miski minus muutus ja kui ma delfist Mallu beebiblogi leidsin, oli mõnus ühe teise raseduskaaslase mõtetest lugeda. Kirjutasin Mallule ja tsättisime eelmisel kevadel ikka päris palju, mille käigus tundsin ma üha enam,…
-
Blogi sai 1-aastaseks + KINGILOOS!
Seekord on loos vahelduseks mõeldud naistele, sisaldades kõiksugu vidinaid, millega musi magusaks annab teha või ennast natukenegi paremini üles tuunida. Kingikotti olen valinud tooteid enda äranägemise järgi ja iga viimne kui asi on kindlasti niivõrd hea, et pettuda pole võimalik. Annan oma ausõna. Kuidas loosist osa võtta, tekib küsimus? Selle jaoks on kaks varianti, millest võid endale sobiva valida, aga kui teed mõlemat, osaleb sinu nimi loosis 2 korda ja võiduvõimalus on seda suurem. Oma truudele lugejatele tuleb ju ikka suurem võiduvõimalus anda. ;) variant #1:…
-
Öine terroriseerimine
Mõni päev tagasi kirjutasin ma Annabeli ülistades, kuidas ta mind väga vähe terroriseerinud on ja igati ideaalne laps on. Viimaste päevade jooksul on aga asjad võtnud justkui kannapöörde ja Annabelist on saanud meister öine terrorist ja meie Keioga oleme juba kaks ööd korralikult magamata. Tegelikult kui ma kaugemale mõtlen, siis on see öine jant juba kestnud ikka mõnda aega. Sellest ajast peale, kui need kuramuse hambad justkui tulema hakkasid. Tegelikult aga arvan ma, et asi pole hammastes, sest öine jant hakkas ühtlasi pihta ka sellest…
-
5 suvalist asja minu kohta
• Mul ei ole mitte ühtegi tätoveeringut ja mingil eneselegi teadmatul põhjusel tahan ma oma keha igavesti puhta hoida. Kuigi ma olen paar korda elus ikka mõelnud, et tahaks kuskile midagi tähendusrikast teha, on see mõte alati lõpuks ikka selleni jõudnud , et “Ah, no kas on ikka nii väga vaja!? Mis see mulle juurde annab?” Kui ma aga mingil põhjusel peaksin murduma või leidma, et kuidagi teisiti enam ei saa, laseksin oma nahale joonistada mõnde vinge Cheshire Cati, see on otsustatud. “We’re all mad here,”…
