• Philips Sonicare hambaharjade haip ehk minu kingisoovitus jõuludeks*

    Ma olen seda postitust juba pikalt teha tahtnud, aga pole mahti leidnud. Nüüd enne jõule tundub õige ja tagumine aeg see ära teha, sest mine tea, võib-olla on kellelgi veel jõulukingid ostmata ja leiab siit postitusest ühe hea idee selle tarbeks. Mina nimelt ei ole väga suur tilu-lilu fänn ja pigem eelistan kinke, mis on praktilised ja leiavad ka kasutust. Eriti hea on, kui selliseks asjaks osutub midagi, mille muretsemist ise nagu prioriteediks ei pidanud, aga kui juba olemas on, siis mõtled et püha issand, kuidas ma enne üldse ilma selleta elada sain. Nagu suurest esipildist oletada võib, siis meie kodus on selliseks vidinaks viimasel ajal osutunud Philips Sonicare elektrilised…

  • Kuidas meil koeraga tädi pärast nutikella vaja oli*

    Septembrikuu alguses arutlesin ma selle üle, kas lasteaiaealist last võiks üksi kodust välja lubada ja kas seda saab üldse kuidagi turvaliselt teha. Ilusate suveilmadega tuli alatasa ette, kuidas Ann vaatas köögiaknast välja ja kilkas, et tema soovib õue naabritädi koeraga mängima minna. Mina aga olin just külmikust toiduasjad välja tõstnud ja tahtsin alustada hoopis söögitegemisega. Tundus patt sundida inimest ilusa ilmaga toas olema, aga samas ise ka parajasti kaasa minna ei viitsinud. Kujutasin ette, kuidas mina teen süüa, tema mängib õues ja siis ma mingi aeg hõikan aknalt: “Tuleee sööömaaaa!” Nii mugav oleks! Ütlesin, et olgu, mine siis… AGA oled ainult siin samas köögiakna ees muruplatsil, et ma kurki lõigates…

  • Kurvaks tegevad ütlemised

    Siinses postituses kajastatav teema on pigem süngemapoolne ja üks osa minust mõtleb, et võib-olla ei peaks kirjutama. Samas teine osa ütleb, et aga võib-olla ei ole ma ainuke, kes sarnaste olukordadega silmitsi on pidanud seisma. See tähendab, et kindlasti ma pole ainuke. Võib-olla on keegi, kellele on see postitus toeks ja kinnituseks, et ka tema pole ainuke, kellel nii on. Või kui ka olen üks vähestest, siis äkki on neid, kellel on huvitavaid mõtteid või lahendusi välja pakkuda. Ma ei tea. Ma ise olen veits nõutu hetkel. Saime Anniga eile õhtul kokku ja ta oli rõõmsas tujus. Rääkis, kuidas ta tahab Minecraftis kõrbesse veekeskuse ehitada ja oli sellest mõttest väga…

  • Rabas

    Jälle hoolduslehel? Kui haiged on Eesti lapsed?

    Sattusin lugema Eveliisi postitust laste haiguste teemal (link), kus ta ahhetab selle üle, kui haiged on Eesti lapsed ja toob võrdlusi oma Norra lasteaia kogemuste pagasist. Ta on sellest varem ka juttu teinud. Ma vist olen kunagi tema mingisuguse postituse all kommenteerinud oma Eesti lasteaia kogemusest ja sellest, kuidas need Eesti lapsed ei ole nii haiged midagi. Või noh, jah.. saan siinkohal siiski ainult enda kogemusest muljetada, aga mulle tundub, et tõetera on Eveliisi jutus ikkagi sees. Let me tell you why. Eesti vs Norra Eveliis on väga palju rääkinud sellest, kuidas Norras silkavad lapsed poolpaljalt külmas kliimas ringi, magavad pakase käes ja on terved kui purikad. Võrdluseks Eesti, kus…

  • Annabeli sünnipäev

    Sünnipäev peetud, a kuidas?

    Lõpuks ometi on A. sünnipäevanädal mööda saanud. Uskumatu! Juba KUUS aastat uut ajaarvamist “pärast Annabeli sündi.” Mulle reaalselt tundub, et mu elus on palju rohkem tegemisi, kui enne teda oli ja pidevalt pean oma laiska loomust alla suruma ja end ületama, tehes asju, mida ma muidu üldse ei teeks. Näiteks pole minus kübetki mingisugust korralduspisikut. Ma suudan asju HÄSTI korraldada vaid sinnamaale, et ütlen kuupäeva, kellaaja, asukoha ja broneerin need ära. Sellest võiks ju piisata? See on ju ainuke oluline info inimestele, keda sa mingile üritusele kutsuda soovid? Seega saan ma öelda, et kõige olulisema viitsin ma väga edukalt ära korraldada. Mis aga järgneb sellele, tuleb juba suure eneseületamisena. Peopaiga…