Öine terroriseerimine
Mõni päev tagasi kirjutasin ma Annabeli ülistades, kuidas ta mind väga vähe terroriseerinud on ja igati ideaalne laps on. Viimaste päevade jooksul on aga asjad võtnud justkui kannapöörde ja Annabelist on saanud meister öine terrorist ja meie Keioga oleme juba kaks ööd korralikult magamata.
Tegelikult kui ma kaugemale mõtlen, siis on see öine jant juba kestnud ikka mõnda aega. Sellest ajast peale, kui need kuramuse hambad justkui tulema hakkasid. Tegelikult aga arvan ma, et asi pole hammastes, sest öine jant hakkas ühtlasi pihta ka sellest hetkest, kui ma enam Annabeliga koos kell kümme õhtul magama ei läinud, vaid leidsin, et siis algab minu vaba aeg ja tahan paar tunnikest veel üleval olla. Ma olen alati olnud selline poole-ööni-üleval-olija, seega mulle meeldibki minna maga alles pärast südaööd. Annabelile see ilmselt aga ei meeldi, sest mingil hetkel ta ärkab ja kui mina pole oma voodis sügavat und magamas, ehmatab ta vist ära ja pistab röökima.
Mõnda aega see ei häirinud mind, sest ma arvasin lihtsalt, et ju tal läheb öösel kõht tühjaks ja andsin talle siis tema ärkamise peale koheselt rinda. Nüüdseks olen ma mõistnud, et ei ole see öine ärkamine ja röökimine midagi näljast, vaid millestki muust. Ei, hammastest ma ka ei usu, et on, sest muidu ta ju kaebleks vast konstantselt, aga kui ta näiteks sülle võtta või midagi, siis jääb vakka. Ühesõnaga ma ei tea täpselt, millest see on, aga kuna ma sain ta magama kõigest tissi otsa panekuga, ei pidanud ma tema ärkamist sugugi suureks vaevaks või terroriseerimiseks.
Nüüd aga olen ma ju üritanud teda natukene rinnast võõrutada. Jaanipäeval oli Annabel kaks päeva vanaemaga ja ilma minuta. Ma ei tea täpselt, kuidas nad hakkama said, sest ma ema juurde spycame üles ei pannud, aga ema jutu kohaselt polnud midagi hullu. Mina aga ei suuda seda kuidagi uskuda, sest viimastel öödel eriti on Annabel öösiti lausa täielikus hüsteerias olnud. Ei pane teda uuesti magamine jalutamine, kussutamine, laulmine ja pudelist RPA’d ei taha ta öösel absoluutselt nähagi. Röögib nii kaua kuni tissi suhu saab ja parimal juhul magab siis ilusti edasi… mingi tunnikese, heal juhul kaks.
Eile öösel aga viskas mul tõeliselt üle, sest ta ei jäänud isegi pärast tissist söömist ja selle lutsutamist uuesti magama. Natuke aega passis niisama silmad lahti vaikselt lamades ja siis hakkas jälle pihta. Üldiselt kui ta pikali on, siis ta üritab justkui magama jääda ja annab märku, et tahab magada, aga miskipärast käib tal käsi automaatselt võrepulga külge ja kui ta end siis selle najal püsti vinnab, ongi pidu läbi. Panen ta siis voodisse pikali tagasi ja jälle justkui üritab uinuda, aga jälle läheb see käsi ümber pulga ja sama jant kordub. Võtaks ta enda kaissu, aga minu voodis ei pane ta pead absoluutselt mahagi, vaid arvab miskipärast, et siis võibki üleval olla ja ringi trallima hakata. Vähemalt on tal oma voodist õige arusaam, et see on magamise koht ja oma voodis magamine pole talle üldiselt probleem nii kaua kuni ta oma kätt pulkade külge ei aja.
Jõudsingi eile öösel mõttele, et Annabel on ju tegelikult alles nii pisi, et.. äkki tal tekib öösel mingi meeletu minu vajadus lihtsalt, sest kui Keio ta sülle võttis, röökis ta öösel edasi, aga kui mina võtsin, vaibus ta natuke maha, aga kurtis ikka õrnalt edasi. Üleüldse on ta viimastel päevadel natuke memmekas olnud ja kuigi Keio on ka ruumis, tatsab Annabel pidevalt hoopis minu kannus. Lähen vetsu – tuleb järgi. Lähen kööki – tuleb järgi jne. Äkki seoses sellega, et ta päevasel ajal vahepeal RPA joob ja ma talle seda natuke harjutada üritan, on see tissivajadus hoopis suurenenud? Googeldasin ja makes sense – laps tunnetab, et midagi hakkab muutuma ja kardab minust ilma jääda? Öösel ärkab kontrolliks, kus ema on ja igatseb minu lähedust? Kas võib olla nii? Ma ei oska tema käitumisele muud põhjust lihtsalt leida.
Ja ega selles kõiges midagi hullu ei olegi, aga hetkel ei kujuta ma ikkagi ette, kuidas nädal tagasi mu ema temaga hakkama sai. Kuidas ma suutsin Annabeli üldse temaga jätta? Praegu on näiteks lugulood sellised, et me tahame Keioga kolmapäeval paariks päevaks Saaremaale minna. Plaan on paigas. Plaan oli ka selline, et kuna sõitmist tuleb ilmselgelt väga palju, ei tahaks Annabeli eriti kaasa vedada ja teda pikalt turvahällis hoida, sest ega ta seal pikalt püsida ei taha ka. Plaan oli, et ehk mu ema siis tuleb jälle Annabeli hoidma kaheks ööks, aga ausalt ma ei kujuta ette, kuidas mu ema peaks temaga hakkama saama, kui isegi meie ei saa temaga hakkama. Kui Annabel ei jää öösiti enne vakka, kui tissi suhu saab. Mu ema ju ei hakka talle tissi suhu panema ometi? Pudelist läheb laps veel rohkem hüsteeriasse ja oh my..
Ma ei tea veel, mis siis täpselt selle reisiga saab, aga eks see täna õhtuks selgub. Mul lihtsalt ei ole erilist südant kutsuda oma ema siia last hoidma, et ta peaks nõnda piinlema. Nad mõlemad. Minu ema magamatuse käes, röökivat last öö otsa magama jalutades ja Annabel tissi-igatsuses. Kui mu ema muidugi on nõus niisuguse väljakutse vastu võtma, seda kõike arvestades, siis ehk tõesti, aga kas see ka Annabeli suhtes õige tundub? Samas äkki ta vanaemaga käitub ilusti ja saab olukorrast aru, et mind ei ole? Samas äkki ikka peaks last vähem traumeerima ja jätkama seda öist tissitamist nii kaua kuni ta on sellest paremini nõus loobuma? Päevasel ajal Annabel tissi igatahes ei igatse ja tal on suhteliselt ükstapuha, mida talle sisse söödetakse (noh, peale RPA), aga jah, need ööd.. oeh.
Ühesõnaga paistab, et Annabel minust küll veel puhata ei taha ja ühest küljest mina vajan puhkust, teisest küljest – kuidas ma ometi temast küll puhkust saan tahta – ta ju vajab mind. :/


26 kommentaari
kadilblog
Arvan, et peaksidki pigem harjutama last olema ka kellegi teisega. Muidu ripubki sinul koguaeg kaelas ja seda ka edaspidi, kui sa ei taha harjutadagj. Mul endal laps 1 aastane ja olen ka jätnud üheks ööks oma ema kätte. Ta saab temaga ideaalselt hakkama. Lapsed ongi ju emaga alati jonnisemad.
Katre
Ega muidu ei olekski probleem teda kellegi teisega jätta, aga ta lihtsalt läheb viimastel öödel niivõrd hüsteeriasse, et ta pole kogu oma eluea jooksul ka niimoodi röökinud. See on tema puhul midagi uut ja seega, kuidas keegi teine selle olukorraga hakkama saaks, kui laps ei ole mitte millegagi peale tissi rahul? :(
kadilblog
Kujutan tegelikult ette mida tunned. Ei saakski ju normaalselt puhata ja teineteist nautida, kui iga hetk mõtled, kas laps nüüd nutab , EHK TA JUBA MITU TUNDI JÄRJEST NUTNUD JA EI SUUDETA TEDA MAHA RAHUSTADA :P Aga tegelikult saadakse väga hästi hakkama. Ja kui kuidagi ei saa, siis ema on ju harjunud sellise asjaga, kui ikka jonni tuleb, sest sina oled ju ka tal pisike olnud ;)
Katre
Tegelt ma nii ei mõtle üldse, kui temast eemal olen (noh, oma viimase kahe öö kogemuse põhjal). No absoluutselt ei tulnud pähegi. Usaldan oma ema selles suhtes ikka. Aga noh, enne jaanipäeva ma polnud kogenud ka, et Ann öösel NII hüsteerias oleks võimeline olema. :D
Kätlin
Mina arvan, et mine ikka Saaremaale, kui ema on nõus. Muidu jäädki teda tissitama, küll ta harjub.
Keidy
Mina arvan, et see hüsteeria võib olla tingitud sellest, et sa reaalselt jätsidki ta üksinda üks öö. Ilmselt ta kardab, et sind jälle pole. Kui sa ta võrevoodisse tagasi paned ja nt käest kinni tal võtaksid või oma näpu talle pihku annad, kas siis ei jääks ta paremini magama ?
Katre
Eih, silitan, paitan, patsutan.. pressib end ikka kätele, käpuli ja edasi püsti ja lihtsalt nutab lohutamatult.
Magama pannes ma ka ikka silitan teda seni kuni uinub, uinub ta üldiselt kell 22 väga kenasti ja magab esimese tsükli sügavalt kuskil kell 1-2ni, aga siis iga öö justkui kellapealt samal ajal ärkab niimoodi.
marilisu
Ma ei saa aru, miks siin seda kommentaari on tormatud negatiivseks märkima.. ma tahtsin just sama kirjutada, et ehk kardab, et sind jälle öösel temaga pole. Minul oli samamoodi, jätsin lapse kaheks tunniks õhtul (siis oli ta kolmekuune) emale hoida ja pärast seda 2 kuud ärkas öösiti iga tunni-kahe tagant kontrollimiseks üles.
Karin
Üldiselt lepivad lapsed hoidjatega väga hästi, ja seda ka öösiti, kui nad näevad, et emmet pole. Kui ise lahkudes rahulikuks jääd, saavad Su ema ja Annabel ilusti hakkama. Väikelapsed on väga nutikad ja teavad küll, kust tissi küsida. :D
Liisi
Minu aastane on enamus oma elust olnud rahutute öödega ning enamasti aitabki ainult rind ja just selle polegi tahtnud ega suutnud teda kellegi hoida pikemalt jätta. Minul on vähemalt rind, mis alati aitab, aga hoidja oleks selles suhtes kehvas seisus ja ma lihtsalt ei taha sellist last kellelegi hoida jätta. Aga kui su ema on nõus hoidma ja arvab, et saab hakkama, siis mina kasutaksin sinu asemel võimalust natuke puhata :)
pixiebean
Kusjuures, kui mu poisil kuskil 4.ndal elukuul hambad tulema hakkasid, siis tekkis ka see öine trall – päeval oli justkui kõik korras ja öösiti tuli mitu korda kussutada. Kas Sul geeli ei käepärast, et igemele määrida? Vahest aitab ka see rahustuse mõttes. Praegu on mu laps 7,5 kuud vana ja (koputan vastu lauda, sülitan üle õla jne) hetkel on olukord rahulikum, isegi kui neid hambaid tuleb nüüd nagu seeni pärast vihma.
Ma olen kuulnud, et väiksemate imikute korral peaks emal piima lõhn küljes olema, mistõttu teavad nad hästi kellele “muresid kurta”. Su ema saab kindlasti hakkama igas olukorras ja päris hätta ta vast ei jääks. Nüüd pead ennast ka selles veenma ja usaldama oma last. Ja kui on ta öösel rahutu, siis ei ole ka maailma lõpp, lapsed ei pruugi ka kolmeselt magada korralikult terve öö, mida siis alla-aastaselt tahta..
ann
Mine rahulikult. Tal on selline vanus ka et hakkab maailma teisiti võtma ja see häirib ka teda. Ja ta saab aru et midagi on muutumas.
Aga ema pärast ära muretse, lapsed on tavalised parema magamisega jne jne kui ema pole läheduses :D Murphy no :D
Ja ole õnnelik et sul on kaks magamata ööd.Või vähe selliseid öid olnud. MInu poiss saab augustis neljaseks ja siimaani on magamata ööd + ma veel rase ka ja tulevad uued magamata ööd peale :) Mõtle mis mina siis tundma peaks :D
reet
Ma võin eksida, aga kas mingid teatud hambad kui tulema hakkavad ei pidavat teistest rohkem ebamugavust lapsel tekitama? Ja siis süles ta rahuneb, sest lähedus on nö valuvaigistav kah. No ja see käima hakkamine on ka lapsele nii suur sündmus, et tavaliselt ööd on pikalt siis rahutud, kuna päevane tegutsemine ei lase õhtul unele. Uute oskuste omandamine võib ööund segada.
Katre
Ei eksi. Ma ka kuulnud, et silmahambad ja muud tagumised tulevad ebameeldivamalt, aga ma ikka ei usu et hammastes asi oleks, sest muidu ta üldse ei nurise. :D lähedusevajadus lihtsalt nii suur ühtäkki ja just minu. Keio kussutamine pole talle päris see
Gätlin
Huhh hüsteeriahood ja jonnihood on mulle nii tuttav teema, praegu olen ka nagu zombi….
lis
Mul õe laps alates 6ndast kuust hakkas jube kehvasti magama, ta ärkas kuni aasta ja kuuni öö jooksul vähemalt 10x üles. Ei, ma ei liialda. Õde magas lapsega ühes voodis ning andis iga piiksu peale rinda. Ei perearst ega unedega tegelev arst, imet.nöustaja ei osanud nõu anda, milles asi, soovitati hoopis pöörduda psühholoogi poole. Eks õde endale karuteene tegi koosmagamisega ja iga piiksu peale tissitamisega, aga no ise oli ka niiii väsinud, et polnud jõudu kussutada. Teised emad arvasid, et hambad. Aasta ja kuuselt võõrutas rinnast lapse vanaema abiga ning laps hakkas ühel hetkel kõhuli magama ning tundub et ka sügavamalt, kuigi ärkab öösiti ikka korra suure nutuga üles.
Laste unetsükkel ongi selline, et ju ta ei oska uuesti magama jääda ja vajab rinda magama jäämiseks, ehk siis sinu abi, imemisega assotseerub talle uni.
www.minajamuud.blogspot.fi
Kusjuures loen seda su postitust ja taipan, et harjutasin lapse oma voodis magama jääma ning iga öö kell kaksteist ta ärkab kuni tissi otsa kaissu ta võtan. Ja ma ka üritan pikemat aega n.ö. Võõrutada teda rinnast. Sööb püreed, rpa, näputoitu ja tissi põhiliselt magades. Aga, et selle võõrutamisega laps hoopis emas rohkem kinni on.. See on vist täiesti tõsi, mul ka pidevalt süles, põhimõtteliselt isegi päeval kogu aeg. No ega meil vist muud üle ei jää kui oodata kuni lapsed pikema ja sügavama unega magama hakkavad. :)
K. H
Seda hüsteerilise nutu osa loeks nagu oma lapse kohta. Aga mina julgeks ka kinnitada, et mingi osa on seal hammastel, sest minu pojal (kohe saab 11-kuuseks) tuleb praegu esimene purihammas alla ja see on tal kohe-kohe lõikumas, kui see tulema hakkas, olid mul üsna sarnased ööd sinu omale (eelmised hambad praktiliselt haiget ei teinud!). Teine osa on kindlasti sellel kõndima õppimisel, et nad ennast praegu kõige najal püsti veavad, ka magades, on lihtsalt aju töö – et tahaks nagu harjutada, aga magama peab ka.. suur muutuste aeg.
Mina lohutan ennast sellega (lootus on lollide lohutus, eksole? :D ), et varsti läheb ikka paremaks, üritan talle piisavalt lähedust pakkuda, aga enne üritan veel paitades, silitades magama saada, kui rinda pakun. Meil on õnnestunud nii, et kui ta nuttes ärkab, viskan temaga kohe voodisse pikali ja siis ta rahuneb ja paari minuti pärast saan ta oma voodisse tagasi panna. Öösel sööb 1-2x praegu. Võõrutada kavatsen suht korraga aasta vanuselt, Päeval ta enam ei söö – nagu Annugi, sööb varahommikul 6-7 ajal, siis 11-12 ajal natuke, enne päevaund, ja siis tahab kuskil 17-18 ajal õige natuke ja siis juba enne ööund 20-21 ajal….
Aga minna ma soovitan, küll su ema hakkama saab :)
Vot nii
Meil oli samasugune trall umbes 1,5kuud, kuni lapsel hammas tuli ja kohe kui lõikus hakkas terve öö järjest magama ja oli jälle rõõmus. Raske aeg oli, aga laps vajas mind ja just tissi, sest see tegi tal olemise kergemaks, ma usun, et kui lapsel raske aeg, ei ole võõrutus just kõige õigem. Ta veel väike ja vajab lohutust ning kui muu ei aita, miks mitte siis talle rinda pakkuda :)
Helen
Minul on täpselt samasugune olukord nagu sul ja seda juba lapse 3ndast elukuust. Praegu on ta 10ne kuune ja ärkab ka tihti. Esimene ärkamine on 3 tundi pärast ööunne jäämist ja ilma tissita magama ei jää. Proovisin teda võõrutada öisest söömisest, sest räägitakse, et siis pidi laps paremini magama hakkama. aga ta lihtsalt nuttis mul 2 tundi järjest. Ma küll lohutasin ja silitasin teda ja kui ta lõpuks uinus, siis magas ainult 10 minutit ja kogu trall hakkas uuesti pihta. Mina otsustasin, et kui lapsele see tiss hetkel ikka nii oluline on, siis ei hakka teda praegu traumeerima. Just kardangi, et millist mõju see vägisi võõrutamine ta närvisuüsteemile võib avaldada. Muidugi ta magab mul kõrval ka, nii et mul pole raske talle korraks tiss suhu anda ja edasi magada. Mul õel oli sama kogemus ja ta ütles, et lapsel ongi mingid perioodid, millal on raksem võõrutada ja millal kergem. Et see õige hetk tuleb lihtsalt ära tunda. Muidugi juhul, kui sa ise jaksad öösel imetada. Sest ema heaolu on ka tähtis :) Selles mõttes, et usalda ikka oma sisetunnet, kui ise oled endas kindel, siis laps ka rahulikum. Kui kahtled, siis pole mõtet proovidagi. Ja kui otsustad enam öösel mitte rinda anda, siis peab sellele kindlaks jääma, sest kui vahel annad ja vahel mitte, siis see ajab last ainult segadusse ning teeb asja hoopis hullemaks. Perearst soovitas mul võõrutusperioodiks kolida teise tuppa magama, et las mees tegeleb.. siis laps näeb, et pole mõtet nõuda, kui emmet pole. Võibolla siis ongi su emaga rahulikum.. vot ei tea :P
Kerttu
”Ühel toidukorral päevas olen talle ka RPA andnud iga päev ja seda NUK silikoonist nokaga tassist.”
Ehk peitub põhjus, miks ta RPA’d ei taha, just selles? See plastikust nokk on ju midagi hoopis muud kui rind. Mäletan häguselt, et soovisid lutipudeli nö vahele jätta, kuid ehk tasuks siiski proovida?
Aga,mida mina ka tean. 19aastane lastetu blogilugeja :)
Katre
Lutipudel kui selline jääbki vahele, sealt tilgub talle piima niisama suhu ja ei hakka imemagi. Vett joob plastmassist nokaga tassist ilusti, aga piima joobki koige parema isuga just sellest silikoonist nokaga tassist. :)
Net
Hei Katre! Mul on kutt küll juba 1a ja 3kuud, aga võin vabalt kogemuse põhjal öelda, et olen üsna veendunud, et asi sinu pisikesel ka hammastes. Kuna ta sul muidu pole nii suur lähedusevajadusega laps olnud, et pidevalt tahaks süles olla, siis vaevalt, et nüüdki tal see probleemiks on. Hambad teevad mõnedele lastele lihtsalt rohkem valu ja ebamugavust kui teistele. Nt minu kutil on kõik hambad (hetkel küll vaid 10) tulnud väga raskelt: 1,5 nädalat enne lõikumist hakkab pihta see, et hakkab öösiti ärkama, muidu magab juba ammusest ajast terve öö ilma ärkamata. Samuti on päevasel ajal virilam ja õhtuks veel eriti jonn ning samuti vajab rohkem lähedust, kui muidu. Ja kui virilaks muutub, siis tahab ainult mind, mitte kedagi teist. Mina soovitan, proovi panna öösel talle calgeli, kui see ei aita ja teda ei rahusta, siis roovi küünal panna. Tundub jah vastik, aga mõtleks, mis valu endalegi hammaste tulek võib teha, rääkimata siis veel pisikestest. Ma ei ütle, et mul nüüd 100% õigus on, aga lihtsalt soovitan, et proovi. Äkki on abi ja saate rahulikumalt tududa kõik :)
L.
On sarnane kogemus, küll suurema lapsega (3-aastane). Need hüsteeriahetked tulid alati siis, kui isa kodus oli. Kui isa pikemalt tööreisidel oli, siis oli päris rahulik olemine, vahest õhtuti enne magamaminekut tuli kisa. Kui isa kodus oli, siis öösiti ärkas pidevalt suure nutuga, ronis voodisse. Hommikuti kui isa tööle läks, oli tal jumalast savi, tegi lehva-lehva, kalli-musi ja tegeles oma asjadega. Aga kui ema läks tööle, siis kisa oli oioi kui palju (ema läks veidi hiljem). Kahjuks ei osanudki midagi peale hakata, kui ema ära läks, siis natuke nuuksus süles ja siis läks pidu edasi tal. Mõned üksikud päevad on olnud sellised, et päevläbi nutune ja igatseb vanemaid. Aga öösiti alati selline trall siis..
merilin
Seda lugedes, lugesin nagu enda elu….
Mul poiss on 11 kuune ja umbes kuu tagasi hakkas ka meil see sama jant ja üldse magada ei taheta. Veel hullemaks läks asi enne jaanipäeva, kui issi tuli puhkusele kaheks nädalaks. Laps muutus nii memmekaks ja issiga ainult jonnis. Uinudes sama lugu…. nii kui issi ta sülle võttis, muutus nutt eriti hüsteeriliseks, kuni läksin ja võtsin ta ise…
Samas kui laps on mul ema juures, siis ei ütleks eal, et ta selline kisakõri on… Kui ma kõrval, siis veel joriseb, aga kui mind silmapiiril pole, siis on nii musterlaps… Niiet proovi kindlasti järgi… kutsu ema kasvõi päev varem kohale ja katseta sedasi, et ema paneb tirtsu magama ja tegeleb täiesti temaga ise… hoia lihtsalt eemale ja vaata, mis tuleb :)
Pingback: