-
Tänane põhisõna on vist imearmas ja jutt käib muidugi lasteriietest
Oma unelmates olen endale sihiks võtnud, et kui see Annabel ükskord omale korralikult jalad alla võtab, hakkan talle aina armsaid kleidikesi selga ajama nii kaua kuni ta ise veel midagi vastu vinguda ei saa. Maailmas pole peaaegu et mitte midagi armsamat sellest, kui väike preili kleidikestes ringi laseb, eksole? Igatahes olen ma juba tükk aega igasugustes poodides ringi vaadanud, sooviga kleite varuma hakata ja pole väga midagi sellist leidnud, millest kohe vaimustuses olla. Olles folgimeeleolus ja Viljangi Folgi turuplatsil ringi jalutades aga sattusin kahe imevahva…
-
Kuidas Annabel end ise magama paneb
Kõik inimesed, kellel laps on või kes teavad, kuidas lapsed magama jäävad või kuidas neid magama panna, on alati Annabeli une-eelse käitumise üle heas mõttes naernud. Noh, et pole enne sellist last näinud, kes päris lutti ei võta, vaid selle asemel hoopis nähtamatut lutti lutsutab. Seda olen ma rääkinud, et Annabel eelistab üldiselt kõhuli magada. Kui ta tahab mulle näidata, et ta megaväss on ja voodisse tahab, siis ta nõnda teebki, et paneb pea padjale või süllevõttes minu rinnale. Noh, seda teeb vist iga laps?…
-
Appi! Mu toas elab ämblik!
Ma ei tea, kas ma olen seda kuskil maininud, aga peale selle, et ma madusid kardan (seda olen kindlasti maininud), kardan ma ka igasuguseid väikseimaid ussikesi ja ämblikke. Üsna igapäevane hirm, sest vist iga teine inimene kardab sääraseid asju mingil moel. Eks ma olen neid vist ikka kogu elu kartnud, aga kuna Tallinna korteris ma igasuguseid mutukaid eriti ei kohta, siis siin, Viljandis, olla on üpriski võõras ja liig-looduslähedane. Ma kiljatan reaalselt iga päev ja saan iga päev oma seitse südameatakki, sest väikeseid terroriseerijaid on…
-
Taaskord ula peal, seekord Viljandis
Kellel on kahe silma vahele jäänud või kes blogi facebooki ei jälgi, siis teadmiseks, et mina ja Annabel oleme end oma suurte kodinatega Viljandisse kolinud. Mitte päris jäädavalt, aga saan lõpuks öelda, et natuke pikemaks ajaks kui vaid paar päeva. Loodan nii 2 nädalat siin vastu pidada, aga eks näis. Kuna mu mõte jookseb siin hoopis teisiti ja pole aega maailmaprobleemidele mõelda, vaid tegelen hoopis täisrežiimil puhkamise ja lebotamisega, siis blogimisega ma ei tea, kuidas mõnda aega on. Mõtlen sellele küll iga päev, aga kas…
