-
Motivatsioon vankriga jalutama minemiseks
Pean ausalt tõdema, et ma olen terve elu olnud üks suur laiskvorst, kes end eriti liigutada ei viitsi. Nii tobe kui see ka ei ole, siis ma võin aega meelsasti väga pikalt toas veeta ilma, et tekiks mingi muserdus vms. Lapsega aga tuleb ju ikka jalutamas käia, sest see on talle kasulik (kuigi ma ei tea täpselt mis moodi). Ilmselt seepärast, et värske õhk on lihtsalt hea. Ja värskes õhus, vankris kõikudes, ta enamasti uneleb ka ikka päris korralikult ja seega saab seal ühe mõnusa…
-
Annabel Meria nimelugu
Ma olen alati armsaks pidanud seda kommet, kui lapsele ei panda lihtsalt mõni suvaline ilus nimi, vaid see tuletatakse ikka kuidagi esivanemate omadest. Nimel võiks nagu olla ju ka mingi ilusam lugu, mitte ainult see, et emme-issi kirjutasid 10 ilusat nime paberile ja siis valisid selle, mis mõlemale kõige rohkem meeldis või üldse tõmmati hoopis loosi, mis nimeks saab. Kui aus olla, siis on Annabeli nimi ka tegelikult esialgu tulnud lihtsalt mõttest, et see on ilus nimi. Ma mäletan, kui me kunagi Keioga voodis pikutasime, veel…
-
Kingitused Vietnamist
Annabeli vanaisa naases äsja oma reisilt Vietnamist ja tõi talle kingiks niisuguse imearmsa chinagirl’i pidžaama koos valgete satiinist tudupükstega. Hetkel on see veel natukene suurevõitu, kuid usungi, et näeb Annabeli seljas väga kihvt välja just siis kui plika omal jalal tatsuma otsustab hakata. No minu arust on küll kihvt asjandus ja meene talle kaugelt soojalt maal.t Minul aga lasi isa valida endale mitmete erinevate pärlikeede hulgast endale meelepäraseim ja ma valisin niisuguse kõige klassikalisema, sest just niisugune lihtne ja naiselik asi mul endal täitsa puudus.…
-
Kuidas meie päevad mööduvad ehk miks ma ei kogu aeg ei blogi
Viimasel ajal on päevad kulgenud üsna ühtemoodi ja siinkohal pean ka tõdema, et hetkel on küll üksinda üsna raske 1-kuuse lapsega kodus olla. Seda seepärast, et Annabelil paistab olevat hästi-hästi suur lähedusevajadus. Kui ta ärkvel on, siis ei ole ta väga meelsasti nõus üksinda maailma uurima või kuskil lebama, vaid hakkab ikka jonnima ja tahab, et ma temaga igasuguseid imetrikke teeks – peaasi, et ma temaga mängiksin või teda süles hoiaksin. Öösel teeb ta kaks 4-tunnist und, mis on ülimalt hästi minu jaoks, aga vot…
