Viuviu-piupau
No kurjam, jälle nädal vaikust. Ma tunnen, et sellejaoks et normaalsete teemadega edasi minna, pean ma end esmalt lihtsalt tühjaks vinguma. Mul lihtsalt mingi meeletu kassperiood peal ja ma avastasin, et see on mul vist igal aastal täpselt sel samal ajal täpselt samamoodi. Natuke aega enne mu sünnipäeva. Vähemasti mulle meenub, kuidas eelmisel aastal ma samal ajal samuti masenduses olin ja oma sünnipäeval autojuhilubadele järgi tõtates terve tee lihtsalt ulguda vihtusin, kui mõttetu mina olen ja kui mõttetu on maailm mu ümber. Naeruväärne…
Ma muidugi ei mäleta, mis eelmisel aastal nii väga valesti oli või mis võis seda põhjustada, sest suvi oli imetore ja mälestuste järgi nagu ei olnud sellel hetkel midagi muserdavat toimumas.
Praegu on aga kõiges lihtsalt kõik süüdi, mis elus toimub. Esiteks olen ma Tartusse kolimise osas hirmu hakanud tundma. Viibisin eelmisel nädalal 3 päeva Tartus ja kuidagi veider tunne tuli sisse – “ma ikka ei julge,” “kas see ikka on õige valik?,” “aga taganeda enam pole mõtet,” jne.
Ma arvan, et see hirm on mul sellepärast, et ma pole kuskil ju kaua paikne olla suutnud. Ma tunnen nagu ma feiliksin miskipärast alati, kui ma “kodust” (vanemate juurest) välja kolin, sest ma jõuan alati siia tagasi. Tartust kolisin ma tagasi vanemate juurde vist kahel või kolmel korral. Tallinnas läks elu seetõttu kõige paremini, et seal püsisin ma pea 3 aastat ja polnud plaaniski koju tagasi kolida. Siis aga tuli saatuslik Soome kolimine, kust ma ikka saba jalgevahel tagasi koju põgenesin.
Hell. Ma saan tulevasel pühapäeval 26-aastaseks. MA EI SAA ENAM KOJU TAGASI KOLIMA JÄÄDA! MA EI TAHA! Võiks ju nagu inimeseks hakata ometi!? Seoses 26-seks saamisega tuleb muidugi juurde ka see masendus, et ma olen selle vanusega pigem juba close-to-30. Ma olen varsti keskealine. Millal ma nii vanaks jõudsin elada?
Sellega seoses hakkasin ma mõtlema ka, et aga ma ei tunne end nii vanana. Ma tunnen, justkui oleksin ma alles eile 18 saanud. Või noh, okei, äärmisel juhul 20. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et miks ma nii tunnen ja jõudsin järelduseni, et ilmselt seetõttu, et ma ei ole mitte midagi suurt elus saavutada jõudnud. Ma tunnen end veel nii elu alguses olevat ja tahtejõulisena nagu oleksin äsja oma täiskasvanuelu alustanud. Ilmselt see hoiabki inimesed noorena? Sest ma kujutan ette, kui mul oleks olemas oma maja, koer, sõrmus sõrmes, mees kõrval ja ideaalse sissetulekuga karjäär, võiksin ma end meeleldi VANALT tunda ja õhtuti kodus lihtsalt sokke kududa, sest siis ei oskaks lihtsalt elult muud enam tahta.
Kolmandaks: autoost. Selle summaga, mis mul on võimalik oma esimesele autole kulutada, tundub võimatu saada midagi head. Või noh, ilmselt ongi. Ikka tuleb arvestada sellega, et suure tõenäosusega tuleb tuhandeid veel tulevaste remontide alla tampida. Kuna tegu on esimese autoga, hirmutatakse mind veel übersuure kindlustusesummaga ja noh.. polegi vist mõtet nagu üle 95.a autode poole vaadatagi ja kokkuvõttes pean ma ilmselt endale mõne roostes žiguli ostma, mis Viljandi-Tartu maanteel juppideks laguneb.
Nagu.. MIKS??? vastake mulle, MIKS!? peab auto ülalpidamine nii kulukas olema? Või miks autod üldse NII PALJU peavad maksma? No miks…
Neljanda asjana on mind endast välja ajanud lasteriiete müük. Miks ei võiks inimesed mult terve selle kilekotitäie suuruses 68 asju korraga ära osta. Miks peab olema mingi “aga palju see üks body maksab” ja “ma võtaks ainult selle” teema. Läbi neti on see ju nii tüütu! Kuidas kõigest mulle ebavajalikust edukalt lahti saab, et koju ruumi juurde tekiks?
Seoses ruumi tekkimise või jaotamisega, mida ma Tartusse kaasa üldse võtan? Voodi – jah, telekalaud – jah, arvuti ja arvutilaud – jah, riided ja nodi – jah, aga kas midagi veel mahub? Kas Annabel peab minu voodis magama või mahub tema voodi ka magamistuppa ära? Kas tema mänguköök mahub kuskile? Aga mänguasjakast? Aga joonistustahvel? Mänguasjad? Raamatud? Valge kapp, mille ma ostsin? Riidenagi? Kas kõik mahub ära või ei mahu mitte midagi kohe rohkem ära?
Jah, ma tean, et ega kõike ei pea siis ühe korraga tassima. Esmalt hädavajalik ja hiljem saab vajaduse või võimaluse korral juurde tuua, aga ma ei tea, miks ma nende homsete murede pärast TÄNA muretsen. Kolimine saab toimuma ju alles 29.augustil…
Mis puutub omakorda homsete murede üle täna muretsemise kohta. Üks päev olin ma nii masenduses, et kohutavalt raske, tujutu ja olematu oli olla. Nagu kogu maailmavalu oleks minu õlgadel olnud, you know. Ja siis ma hakkasin uurima mingit zen-i leidmise ja jooga värki. Et see aitavat HETKES elada ja hetke nautima hakata. Ma tean, mul on sellest kõvasti vajaka, sest mul on alatasa kombeks muretseda asjade pärast, mille pärast täna absoluutselt muretsema ei peaks.
No ja nii ma siis üks hommik tegin kodus joogat, hingasin sisse ja välja ja üritasin leida oma mingit happy place’i. Kusjuures, hakkaski kergem ja parem. Üritasin hiljem ka paari päeva jooksul, et iga kord kui ma hakkan üleliia muretsema või mõtetega uitama lähen, keskendun oma hingamisele ja rahunen maha. Toimis! Ja siis ma mõtlesin, et vot.. see kõik toimib ja aitab ja mina hakkangi nüüd joogat tegema ja hingama ja saan kõigest halvast enda sees lahti.
Aga noh, halb on selleks korraks lahingu võitnud, sest ma ei viitsi ikka mitte kui midagi muud teha kui erinevate asjade pärast muretseda ja tõmmelda. Jooga tegemisest rääkimata. Ühesõnaga, TAHAKS lihtsalt VINGUDA!
Aga, halvad mõtted, hoidke nüüd piip ja prillid – teid on märgatud! Ja pärast selle postituse avaldamist kaduge, kus kurat. Laske elada!
ma olen veel kirjutanud
Kuidas me sõpradega hullumajast põgenesime
35. nädala vaevused
26 kommentaari
Raquel
Ma küll ei ole kuskilt välja lugenud, kas sul on ostetava auto asukoht ka oluline, aga me panime just enda auto müüki hiljuti. Teenis meid tublisti, tegime enne müüki veel korda teda, värvisime ja poleerisime. Sõidaksime ilmselt siiani sellega, aga meile meeldisid automaadid rohkem.
Nüüd ta meil lihtsalt ootab kedagi, kellel aega temaga sõita. Sellest ka üsna madal hind http://www.auto24.ee/used/2310379
Sille
Kindlustus oleneb ka auto võimsusest, vanusest ja mingil määral ka margist? (Vist) :D Igatahes minu 142kw BMW aastane-kindlustus oli eelmine aasta ligikaudu 260€, mis on noore inimese jaoks röögatu summa. Sel aastal juba paarkümmend eurot odavam. Ja soovitan Sul ikkagi enda nimele kindlustuse teha, sest muidu ei hakkagi see langema. Oleks ma aga näiteks isa nimele teinud, peaks aastase kindlustuse eest maksma ca 200 eurot vãhem, vist oli nii.
Edu Sulle ja loodetavasti kõik loksub kenasti paika varsti. :)
Katre
Muidugi, kindlasti teeksin enda nimele. Ma ei saagi sellest aru, et mõned ütlevad, et tee kellegi teise nimele, sest su enda nimel esimene auto kallis.. aga loogika järgi.. kui enda nimele ei tee, siis ta ju tõesti kunagi ei hakkagi langema. Aga eks ta oleneb autodest ka jah ja igasugustest teguritest. Üle 200 ei tahaks maksta aastase kindlustuse eest, aga eks näis.. kui peab siis peab. :D
Katre
Oi, täitsa nunnu jaa! Paraku ma Tallinna poole tõesti kahjuks ei vaata, kuigi seal valikut kõige rohkem. Lihtsalt ei ole hetkel sellist võimalust, et aina Tallinna vahet autosid vaatamas käia ja niisama sinna üldse kohe asja ei ole. :/
A
Kus sa oma asju müüd? Link?
Katre
Annabeli asju hetkel. Viljandi mingis grupis, sest ma ei viitsi hetkel postikuludega jebida nende üksikute asjade pärast. :D
Tupsulotu
Ma ei kujuta ette kuskohas üle 200 kindlustuse eest peaks maksma. Oleneb ka maakonnast ja vanusest, aga 26 aastasena viljandi- või tartumaakonnas ei tohiks asi nii kallis olla. Ma maksan oma 98. a bemmi eest 150 aastas.
Katre
Sõbrannadel ka mu arust siin tehtud kindlustus ja suht kallis.
Liivi
Žiguli ei lagune keset teed juppideks, see on just väga hea vastupidav auto. :D Sõidumugavus ja turvalisus on teine teema. Ma sõitsin mingi aeg päris pikalt Žiguliga ja igatsen seda aega veidi taga, kuid lastega reisimiseks ei ole see tõesti parim variant.
Kindlustusest, siis ma ei ole siiani seda oma nimel tasunud. Mees on vastutav kasutaja ja tema nimel on kindlustus, aga auto omanik olen mina ja sõidan ka 99% ajast mina. Ma ei tea, kuidas see arvutussüsteem käib, aga hetkel maksaks minu auto puhul aastakindlustus mulle 76 ja mehele 66 eurot, auto on 13 aastat vana ja kilovatte on 110. Samas mehe auto puhul maksaks kindlustus mulle 133 € ja mehele 58 €, auto on 14 aastat vana ja kilovatte 72. Tundub, et arvutussüteemis läheb arvesse ka juhistaaž, auto omanikuks olemise staaž või muud sellist, sest kuidas muidu saab meil minu nimel oleva auto puhul nii väike vahe olla ja tema nimel oleva auto puhul nii suur.
Liivi
Vaatasin Kai blogrollis, et sul uus postitus, aga ei olegi, nii vana juba. Aga kui juba siin olen, siis lisan, et tahtsin oma kommentaariga öelda, et alguses võib ju kokkuhoiu nimel ikkagi kellegi teise (vastutavaks) kasutajaks lisada ning tema nimel liikluskindlustust maksta ja enda näite puhul arvan, et sul ikkagi langeks aja jooksul kindlustussumma. Ma olen autoomanik olnud 3,5 aastat ja kuigi ma ei ole kunagi midagi enda nimel kindlustanud, siis ma ei maksa oluliselt rohkem kui mees, kes on 14 aastat kindlustusi maksnud. Seda ainult selle auto puhul, mis on minu nimel. Mehe ja vanemate auto puhul, kus olen kasutaja, maksaksin täie rauaga. :)
Elis
Kindlustuse juures mängib rolli ka sinu sissekirjutus. Nt väiksemates linnades on mingi õnnetuste protsent väiksem ja seetõttu ka makse odavam, aga suuremates linnades on liiklusõnnetuste arv suurem ja riskiprotsent ka suurem… Siis veel juhistaaž ja auto võimsus.
Katre
Mhmh, aga nii palju kui ma erinevate inimestega rääkinud, siis kuskil 200 ligi võin ma ikkagi seda summat oodata, olles Viljandisse sissekirjutatud. Lihtsalt load on olnud alles 1-aasta ja kuna tegu saaks olema ka esimese minu nimel oleva autoga, siis eks nad selle arvelt tõstavad seda hinda, kuna nende arust on tõenäosus, et avarii teen, suurem. :D Vms. :D
Elis
Ja enne kindlustuse tegemist võrdle hindu nii iizi.ee lehel kui ka pärast kõiki firmasid eraldi.. sest iizi võtab ka vahelt ja suurendab summat.. mina nt eelmine aasta sain Salvst kõige soodsama pakkumise, aga see aasta hoopis PZU-st.
K
Kindlustuse hinda vaata Eesti Liikluskindlustuse Fondist – https://hermes.lkf.ee/
Kui valid “Sõiduk ei ole liiklusregistris registreeritud”, siis ei pea sa registreerimismärki sisestama. Proovi erinevaid marke, võimsuseid ning väljalaskeaastaid ja saad teada, kui palju kindlustus maksma hakkab.
Katre
Mhm, ma olen seda teinud jah, aga samas mulle öeldud, et sealne pole siiski lõplik või õige ja alati peaksin arvestama, et tegelik summa tuleb suurem…
K
Ei usu, LKF arvutab hinna ju täpselt kindlustuste etteantud alustel.
Ma vaatan alati iga aasta enne kindlustuse tegemist LKF-ist järele, kus kõige odavam on. Ja olen alati täpselt sellise hinnaga kindlustuse ka sõlminud. Ei ole ka kelleltki teiselt vastupidisest kuulnud.
Halb on see, et kindlustuste hinnad on täiesti laest võetud. Mul on kõige kallima ja kõige odavama kindlustuse hinnavahe kolmekordne. :) Seda enam tasub kindlasti kõige odavam pakkuja LKF-i abil välja valida ning seejärel juba otse kindlustusfirma juures leping sõlmida. Ja edaspidi tuleks ka ise hindadel silm peal hoida – kindlustusfirma saadetavad jätkupoliisid on tihti kallimad, kui ise nende veebilehel lepingut sõlmides.
Katri-Helena
Tead, soovitan riided kuskile kirbukale viia. Mina viisin kuueks nädalaks ja müüsin 350€ eest riideid ja sealt 60€ läks boksi rendi peale. Ei pidanud midagi mõõtma ja saatma.
Ootan sind Tartu elama :)
Katre
Ma olen mõelnud viia jah. Eks näis palju netis huvi on ja kui läheb liiga üksikasjalikuks noppimiseks, siis pigem viin jah Sahtlisse müüki. Samas ma ei tea, kas mul päris nii palju asju tuleb kokku, mis kõik viia sinna, et oleks ikka teenimisvõimalus suur. Siis peaks mänguasju ja enda riideid ka juurde kraamima ja ma üldse ei viitsi. :D
Tea
Sahtlis võid boksi rentida ka koos sõbrannaga, siis saate rendisumma ära jagada. Ja nüüd on Sahtlis olemas ka väiksem soodusboks, mille rent on 8€ nädal. Algul võib jääda mulje, et nii vähe ruumi, aga mahutab päris palju. Ja alati võib juurde viia, kui eest on ära ostetud. Ma müüsin seal oma lapse asju ja jäin igati rahule.
Katre
Aga kus sa siis tead, palju raha üks sai oma asjade eest ja palju teine? :D
Tea
Igale müüdavale esemele paned hinnasildi külge ning nende järgi saab pärast vaadata, kumba asjad uue omaniku leidsid. Et lihtsam oleks vahet teha võib ju üks kirjutada nt punase pliiatsiga või märgid peale nimetähed vm.
Kai pimeduses kobamas
Ma tundsin Sinu postitusest natuke enda emotsioone ära, mis mul ka aeg-ajalt peal käib ja nii kahju, et meie Tartust ära kolisime… Ma oleksin muidu hea meelega Sinu ja Annuga kohtunud ja Annu oleks saanud Janetiga mängida :) Aga igal juhul püüa tõesti hetk korraga võtta, küll kõik laabub. Tean, et seda Sulle vist miljon inimest öelnud ja kerge öelda, kuid ega ükski mõõnaperiood pole igavene- peale mõõna tuleb alati tõus ;)
K.
Auto osas – ära kaota lootust. Mu ema ostis suve algul Mazda 323e ja maksis selle eest 450€. Jah, on vana ja esineb ka roostet, aga sellega on sel suvel terve Eesti läbi sõidetud. Remontinud ei ole ühtegi asja, kõik toimib. Plussiks veel praktiliselt olematu kütusekulu. Kindlasti ei kesta ta igavesti, aga alguseks sobib hästi ja praegu on ta meid tublisti teeninud. :)
Meelis
iizi.ee, mkindlustus.ee ja liikluskindlustuse fondi lehelt saad vaadata . konkreetse lõpliku hinna saad teda,kui sul on auto välja vaadatud ja sisestad enda andmed ja auto andmed. Tavaliselt võtavad kindlustusvahendajad vahet ja kindlustusfirmalt otse küsida pakkumist või firma kodulehel teha kindlustus tuleb soodsam. Esmakordne kindlustamine enda nimele on jah kallis,aga see iga aasta hakkab langema. Sõltub vanusest ,elukohast ,automargist,võimsusest .Mõni firma pakub osade kaupa maksmise võimalust ka,nteks ma kaskot maksan ifis iga kuu 17.71 euri. on nõks kergem. 1000-1500 leiab ikka korraliku auto, pead lihtsalt iga päev vaataama pakkumisi läbi ja kõiki marke ja mudeleid. Chevrolet,Dacia on küllalt soodsa hinnaga , Forde,Opeleid,Volkse ka peaks olema valikus. Jupid on mõistliku hinnaga,aga just tööraha on kallis. Kui on tuttav automehaanik,siis asi lihtsam. Ja muude asjadega-inemesed on lihsalt sellised. Pole üldse mõtet ennast närvi ajada ega vihastada.:)
L
Deem, me just müüsime oma väga korraliku audi a4 2000 a oma ära kõigest 1000 euroga ning eelmisel aastal remontisimine just täielikult 700 euri eest. Oleks ma teadnud, oleksin hea meelega sulle pakkunud sellise sõbrahinnaga. Hoian aga pöialt ja loodan, et leiad oma otsitava auto peatselt! Palju edu ka edaspidiseks armas Katre! :)
Kristiina
Tuju tõstmiseks siis kiidan lahedat tagi, mis sul pildil seljas on :) ei tea kust see pärit võiks olla?