Varajane sünnipäevakink

Järgmise nädala kolmapäeval on niisugune suurpäev tulemas, kus ma jälle ühe aastanumbri võrra vanemaks saan. Selle puhul sõidan täna nädalaks vanematekoju puhkama, oh joy. :)

Kingiks ma pea kunagi kelleltki midagi soovida ei oska, sest pealtnäha on alati kõik olemas – lucky me. Muidugi mõned asjad on ka liiga hinnalised ja ei taha neid kelleltki paluda (kuigi hiljem mu kallim ütles, et ta meeleldi oleks ise tahtnud selle mulle millalgi kinkida:*). Igal juhul tundsin, et tahan end hoopis ise kostitada, sest olen ikkagi midagi eriti head ära teeninud oma raske 10-kilose koorma kandmisega ja no nüüd on mul küll kõik olemas, mida ma pikalt tahta olen osanud.

Muidugi mõista ei suutnud ma iseendale tehtud kingituse avamisega õige päevani ju oodata, sest miks peakski ainult õigel päeval kinke saama. Nüüd vaid vaja leida motivatsiooni, aega ja võimalusi, et elu enda ümber rohkem jäädvustama hakata, aga vähemalt on olemas ja süda on rahul! :)