Tagasi Soomes chit-chat
Eelmine nädal libises käest niisama.. molutamisega, sest kuna ma teadsin, et laupäeval tuleb oma kodinad kokku pakkida, et pühapäeval Tartusse minna ja esmaspäeva varahommikul kell 4 tõusta, et Soome tulla, siis noh.. jah. Ma ei viitsinud pea mitte midagi tarka teha ja valmistasin end aina selleks pakkimiseks ette. Ma vihkan pakkimist. :D
Mul on aastatega kogunenud lihtsalt nii palju tilu-lilu, mida on tüütu pakkida. Riiete pakkimine on käkitegu, aga kosmeetika, kehahooldusvahendid ja veel mingid imepisikesed asjad, mida kuskile hea pakkida ei ole ja asjad, mis kõlisevad ja kolisevad ja võivad katki minna jne. Kusjuures, kui ma 4 kuud tagasi Eestisse läksin ühe autotäie asjadega, siis isegi selle ajaga kuidagi õnnestus mul endale kokku koguda miljard muud asja, mida peaks siia kaasa tassima.
Ühesõnaga, olen vastu võtnud otsuse, et lähipäevil üritan ma oma asju kraamida ka siin korteris nii palju, et reaalselt asjad, mille vastu ma pole pea aasta otsa huvi tundnud, lähevad… minema. Kas siis prügikasti või kuskile alla keldrisse ootama seda, et ma nad kuskile kaltsukasse müüki viiks. Sest mul on liiga palju asju sellise lahtriga nagu “aga äkki saja aasta pärast läheb vaja ja siis on hea, kui olemas on.” Lollus. :D
Igatahes. Eilne Soome tulek sai olema pikk. Kell 4 üles, et pool 5 Tartust Tallinna poole startida, et siis kella 7-ks sadamasse jõuda, et kella 8-se laevaga siia tulla. Muidugi ei pidanud ma nii varajast laeva valima, aga sellega oli selline trikk, et kuna mul augustikuus sünnipäev, siis Viking Line kinkis mulle selle puhul tasuta päevakruiisi Helsingisse ja tasuta laevapilet tuli ometi ju ära kasutada. :D Tagasisõidu jätsin lihtsalt tegemata.
Kui mina ja Keio ema olime jumaaalaast “tahaks elueest magada” olemisega, siis Annabel seevastu oli reibas nagu.. ma ei tea mis asi. Eks ta sai muidugi normaalsemal ajal magama ka, aga ma usun, et isegi kui ta oleks vaid 2 tunnikest maganud, oleks ta ikkagi sama ekstaasis olnud, et ooooo kuhu me läheme ja ooooo-ohhooo. :D
Soome korterisse jõudes… jooksis mul juhe täiesti kokku, pisarad tükkisid silma ja pea hakkas ringi käima. Keio polnud vapsee koristanud ja kõik oli niiiii hull tohuvapohu, et minu silmad polnud enne sellist elamist näinud. Ainult… võsapetsi saadetes. :D See oli õudne.
Vähemasti sai härra aru, et mina tema sitta kraamima ei pea ja peab ise koristama. Mul oli ausalt üsna raske niisama jalad seinal istuda, sest kui kodu ikka segamini on, siis käed sügelevad ju ikka siit-sealt midagi tegema, et olukord ometi elatavamaks saaks, aga sundisin end tagasi hoidma ja meenutasin endale aina, et minust jäi viimati siia ikka puhas kodu maha, 4 kuud tagasi.
Õhtul, kui elamine juba VEIDI parem oli, oli täitsa hea tunne olla. Väikestviisi kodu tunne küll. Magamaminnes tegi meele veidi kurvaks, kui vaatasin õue ja nägin seal rohelisi lehtedes puid. Kui ma siit varakevadel ära läksin, siis vist.. ei olnud veel eriti roheline ja kui me siia detsembris kolisime, olid olukord veel nukram. Seega, ma polegi seda meie kanti nii rõõmsalt värvilise looduse keskel veel näinudki. Ja kurvaks tegi mõte, et kuu või kahe pärast kaob see rohelus jälle ära ja suvel ei jõudnudki Soomes väga olla. Niuts.
Aga noh.. hea asi siiski on, et vähemasti saan ma talv otsa autoga sõita, nii et worth it? :D
Ühtlasi valutab mu süüü-daaa kassi pärast, kes jäi hetkel jälle maha mu ema närve sööma. Kuna siiatulemisega oli nii tükk sagimist, siis lihtsalt ei tahtnud kassi vedada Tartusse ja sealt siia ja noh, eks ta on mul ju ikka kiibistamata ka veel ja ega ma teda legaalselt ei tohigi siia tuua. Kogu rahanatuke, mis meil oli, kulus mul autolubade saamisele ja nüüd pean ma raha hakkama kõrvale panema siis selle jaoks, et saaks kassiga ka KORD OMETI need vajalikud asjad tehtud, et ta saaks igavesti mu kõrval olla.
Ma tean, me tean, et olen üks igavesti vilets kassiomanik selles suhtes, et ma siis vajalikke asju ära ei teinud, kui raha oli ja nüüd lükkan kõik rahapuuduse taha, sest loomaarstiteenused on ju pea sama kulukad kui hambaarsti teenused (kuhu ma muide tahaks ka minna, aga hetkel no ei võimalda), seega jeaaah. Bingovõit, siia poole palun!
Ühtlasi, eile õhtul kui ma taaskord üle PIIIKAAAA aja oma lauaarvuti taga istusin ja selle klaviatuuriga kohmetult harjusin, tekkis mul väike.. äkki.. rahateenimisviisi idee? Igatahes, üks tüdruk palus mult hiljuti, et ma ta lapsele ka sellise 1-süntari plakati teeks, nagu ma Annabelile tegin (näitasin siin postis). Vaatan, kaua mul selle tema plakati tegemisega aega läheb ja kuidas välja tuleb ja ehk on veel inimesi, kes väikese tasu eest tahaksid, et ma neile midagi sellist “disainiks.” ;D
Et siis näiteks hakatagi kassi jaoks kõrvale panema. Olen arvestanud, et kogu tema pull läheb mulle ligikaudu 150 eurtsi maksma, et KÕIK esmane vajalik tehtud saaks.
Sest, EILE ÕHTUL, kui magama läksin, siis tühi kassimaja oli ju mu voodi kõrval. Tõmbasin kassimaja endale lähemale ja ütlesin vaikselt “Head ööd, Zóra!” Lihtsalt oli tunne, nagu ta oleks ka juba oma majakeses unel. Varsti oleme jälle koos, kiisuke! SOMEHOW.
Ja ma täiega vabandan, et mul ei ole siia postitusse mingit illustreerivat pilti panna. Ma olin eile hommikul NIIII unekoomas, et ma ei viitsinud siia teel küll midagi klõpsida ja vana materjali kasutamine tundub hetkel ka kuidagi vale. :D
ma olen veel kirjutanud
5 soovitust ARK sõidueksamile minekuks
Öine terroriseerimine
17 kommentaari
M
Ausalt öeldes on mul su kassist tõsiselt kahju. Eelnevalt piinles põiepõletikuga, nüüd jäetakse maha, sest pole suudetud vastavaid protseduure teha jne. Sinu mainitud protseduurid oleks pidanud kohe alguses ära tegema, kui kass võeti (kiibid, vaktsiinid, steriliseerimine). Jah, ma saan aru, et rahalised probleemid, aga kassist on ikkagi kahju.
Katre
Mu arust võiks sa kommenteerida midagi, mis olukorda parandada aitaks, mitte niisama tühja parastada, mis KEDAGI ei aita. ;)
Muidu isegi kui need asjad oleks tehtud, siis oleks ta hetkel maha jäänud trippimise tõttu.
Tol korral oleks ma reaalselt asjad ära teinud, aga selle põletiku tõttu venis asi jälle sajaga ja ei jõudnud jälle opini enne kui juba soometulek. Ma viiks ta reaalselt KOHE opile kui saaks, aga enne oppi on vaja 14p teha vaktsiin ja enne vaktsiini 10p ussirohi ja sellise kuuajalise käimise tõttu see seisab.
Ütleks keegi mulle, kus ma saan toakassi steriliseerida ilma eelneva jamata, oleks see ammu tehtud. Ja siis hiljem vajalikud vaktsiinid otsa. Aga ma pidevalt alustan ussirohuga ja lõpuks lihtsalt ei jüua järgmise kahe etapini kuigi edukalt. Lisaks kiibistamine ja registrisse kandmine. Ja iga 3-4 visiidi puhul ka ca 11-20 euri visiiditasu.
K
Minu arust ei parastanud eelnev kommenteerija midagi, lihtsalt nentis fakti.. Kui aus olla, siis on ka minul kassist veidi kahju. Kass pole sul ju aasta aega olnud, et sa poleks teha jõudnud talle vajalikke asju. Sellised asjad üldjuhul tehakse ikka looma võttes kohe ära. Võib-olla oleks pidanud Soome kolimisel rohkem kassiga arvestama ning need asjad enne korda ajama. Ehk oli su otsus minna liiga rutakas, just kassi seisukohalt ning asjad läbi mõtlemata ja ootama kuni saad oma kassiga asjad korda, sest nüüd ju seisavad asjad veel rohkem, seda enam et rahanappuse taga?!
Aga ega see kellegi tagantjärele targutamine enam ei aita, nüüd tuleb tegeleda olukorraga, mis hetkel on.
Ma olen seisukohal, et kui sul on lemmikloom, siis kuulub tema samamoodi sinu perre nagu laps ja mees ning temaga peab arvestama samamoodi oma käikude juures ja teha neid looma huvidest lähtudes (jah, paar päeva trippi pole ju hull, aga siinkohal pean silmas pikemalt ära olekut)
Katre
Ühtlasi olen pidevalt palju kolinud ja 9 kuud ei elanud kass vahepeal minugagi. Tunnistasin ise ka, et olen kehv kassiomanik olnud, seega tean isegi seda fakti toetada, aga siiski..on palju tegureid mängus, miks nii ja miks naa.
Also..kui Eestis oleme, on mu kass nagunii alati mu ema juures olnud ja ma ise ei ela Eestis olles peamise ajast emaga, seega kass on mu emaga hetkel vägagi ära harjunud. Mingit sellist TRAAAAGILIST mahajätmist nüüd ka ei ole, mis te siin ette kujutate. :D
Jeezus. Mul küll oma kassist kahju pole. Tal iseenesest jumala hea elu ja kõik olemas. Ainuke asi, et steriliseerimata on, on kehv, aga õnneks pole tal jooksupiinasid tihti ja ma ei tea..miks te ette kujutate, et mu kass mingites megakehvades tingimustes justkui elaks. :D
Janne
Ma arvan, et keegi ei mõtlegi, et kass elab su ema juures kehvades tingimustes vaid pigem seda, et sa oled natuke vastutustundetu ehk. Kuidas sa näiteks ise hindad oma majanduslikku mõtlemist? Minu arust elad sa natuke siiski üle oma võimete. Keio on olnud nädalaid perest eemal ainult selleks, et tagada teile parem elu ja sina ei oska rahaga ümber käia ega majanduslikult mõelda. Ma üldse mitte paha pärast, aga ehk mõtled natuke isegi järgi.
Katre
Olen meie rahakotist juba suht pikalt rääkinud. Rohkem ei viitsi kui valesti aru saate nkn. :D
K
Jah, mina pidasin ka silmas vastutustundlikust mitte seda, millised tingimused ema juures kassil on.
Kas oma lapse jätaksid niimodi mitmeks nädalaks-kuuks kellegi teise hoolitseda? Arvan, et vastus on eitav. Siis miks sa teed seda kassile? Jah, ta võib olla tõesti on juba harjunud olema su ema juures nende Eestis veedetud kuudega, aga kas kassi solgutamine kn õige? Kord üks pere aine, siis jälle teine. Kes siis lõpuks ta perenaine on, su ema või sina? Selline asi tekitab ka loomades stressi. Ja neid võib vabalt võrrelda lapse või mehega.
Teiseks raha.. ütled, et sa enda arust mõttetult ei kuluta, aga räägid kuidas sõitsite lihtsalt lambist üks päev Riiasse. Selle tripi ärajätmisel oleks kui 2/3 kassile kuluvast rahast koos olnud?! Ma usun, et kui su prioriteet oleks olnud kass endaga Soome (tema enda koju????) kaasa võtta, siis oleks sa kasvõi selle tripi arvelt raha kokku hoidnud ning 1/3 suutnud veel kusagilt pigistada ja olekski Zora hetkel sinuga. Seega jah, ka minu jaoks tundub su käitumine veidi vastutustundetu. Mitte, et ma arvaks, et sa oma kassist ei hooliks, aga ma arvan, et kindla soovi korral oleks saanud selle raha kokku (arvestades sinu postitusi trippidest ja muust).
Katre
Ühest küljest on see kommentaar sul tõsi küll, aga paraku on elus asju, millest ma siin avalikult alati ei lahka, seega siin ei ole alati 100% mu elust kirjas. Paljut te siiski ei tea ja VÄGA vähese põhjal oletate.
See kulutuste ja raha teema pole päris nii must-valge nagu blogi järgi tundub ja rohkem ei hakka ma selle kohta siin rääkima ka, sest see on liialt isiklik.
Sellest ilmselt ka see, miks ma selliste kommentaaride peale haavun.
Janne
Siin ei ole midagi väga valesti aru saada kui sa viimasel ajal päris mitmes postituses oled maininud , et rahaga on kitsas. Samas ostad sa pidevalt uusi hilpe, kosmeetikat jms. Samas saad sa neid ka blogipidamise eest. Selles postituses mainisid sa ka, et asju on nii palju kogunenud, et ei jõua pakkida. Ja veel ei saa ma aru miks on vaja väikesele lapsele kes kohe välja kasvab tuttuusi kalleid riideid osta? Lihtsalt lõpeta ülearune hilpude ja kosmeetika ostmine ja saad juba õige pea kassiga seotud asjad rahastada ja hambaarstile minna. Mis sa siis teed kui ühel päeval peaksite Keioga lahku minema?
Katre
Ma pole TEAB MIS AJAST endale ega lapsele tutikaid või kalleid riideid ostnud. Kannab ikka veel neid, mis kodus olemas või mis aasta tagasi Lindexist tasuta saadud. Enda riided ka tasuta hiinakad. Igast naistemant ka tasuta, seega kui sa ei tea kulutuste tagamaid, siis jah. Laevapiletite hindu oled uurinud nt? :D Meie üüri ja kommunaale? Auto bensiinikulu?
A.
Ma usun, et need kes siin kommenteerivad ei mõtle midagi halvasti, vaid ehk näevad asja teisest küljest nt kui Sina ise. Vahel kulub meile kõigile konstruktiivne kriitika ära ja paneb mõtlema elu üle :D
Katre
Muidugi, aga hetkel ma ju ise TEAN, et ma ei tee vapsee MÕTTETUID kulutusi. Ilmselgelt vahel on vaja midagi osta ja ostan, aga ma ei osta NIISAMA midagi kÜll, et lihtsalt tahaks. Seda ikka VÄGA HARVA. :)
A.
Seda kindlasti, ainult Sina ise tead kuidas asjad on.
Kati
Vaeseke, mina ei saa aru miks tulevad teised inimed kedagi kolmandat arvustama. Minu arvates on see ebaõiglane ja üldse mitte nende asi. Kõigil on paremaid ja raskemaid aegu aga ega sellepärast ei pea ülekohtune olema. Pealegi ma arvan, et su kiisukesel on hea ka ema juures, peaasi et keegi siiski hoiab ja hoolitseb kenasti tema eest. Küll kui su elu ka paika saab ning stabiilsem on siis loksub kõik paika :)
Ma tahtsin täna aga hoopis seda kirjutada, et mul on heameel, et jälle blogimise lainel oled! Just enne sinu lugemata postitusi lahti tehes mõtlesin sellele :)
Janne
Paraku sellega on nii, et kui on avalik blogi siis inimesed avaldavad ka arvamust. Siin mina ja veel paar inimest on lihtsalt juhtinud tähelepanu paarile asjale seda üldse mitte paha pärast. Lihtsalt, et äkki Katre püüaks ise ka asja kõrvalt vaadata ja ehk oma elus mõned korrektuurid teha, sest siin on ilmselge, et kuskilt saab ka kokku hoida ja isegi kui hilpe ei osteta siis on kindlasti midagi mida saaks eelarvest välja jätta mis pole eluliselt vajalik. Selle asja nimi on prioriteedid, 25 eluaastaks võiks midagi juba paigas olla. Seda muidugi kui ta ise tahab ja ega keegi ei sunni.
Katre
Kass on minu ülal pidada, seega minu kohustus ja mina muretsen selle pärast. Muud kulutused ja “laristamised” on Keio kaelas ja tema prioriteetide järgi, aga kass minu ja minu sissetulek hetkel null. :)
Which is, miks ma nüüd mõtlen, kuidas reaalselt kassi peotseduuride tarbeks see raha saada, seega .. on ju vastutustunne HETKEL.
Inga
Hei :)
Kuule uuri nüüd vahepealse lahusoleku ajal kassiasjad järgi, siis teed vajalikud toimingud naksti ära kodus olles. Ussirohu võib su ema kassile juba 2 nädalat enne sinu saabumist ära anda. Steriliseerimine+kiibipaigaldus+registrikanne saavad kõik ühe visiidikäigus tehtud ja kui sul on kassile nkn opiaeg kirja pandud, siis ei lsiandu mingit visiiditasu. Samamoodi vaktsineerimisega ei lisandu mingeid visiiditasusid. Ma isegi ei tea, millega neid lisandub. Samuti saab kliinikutes üle leti oma mured ilma igasugu rahata ära kurta, kokku lepitud rahanumbrid paberile kirja panna.
Ma lausa üllatusin, kui vaatasin numbreid kodulehel ja siis neid, mis ma kliinikust sain.
Edu! :)