No hei-hei. Hetkel on mul juhe asjade pakkimisest täiesti kokku jooksnud, Annabelil tuleb LÕPUKS OMETI loodetavasti varsti õhtuune aeg ja mina piilun korraks siia, et teile ka blogis ametlikult teada anda, et ma olen hetkel noh, kolimisstressis. Kes blogi facebooki ei jälgi, see ehk ei tea, et kohe pärast seda kui ma viimati selle vinguva postituse Soome korteri mitte leidmise kohta kirjutasin, helistati Keiole ja me SAIME KORTERI! Ja siis hakkas tõeline tuhin pihta, sest see kõik oli nii ootamatu ja kiire ja me olime…