• Kuidas ja kuhu edasi #2

    Pool aastat tagasi ma arutasin siin, et kuidas edasi tahaks ja kuhu edasi tahaks. Tol hetkel oli mu peas valdavalt ainult soov kohe raudselt Tallinna poole vaadata, aga ajapikku on tuuled olnud muutlikud ja ka mõtted on üritanud natukene realistlikumad ja elukest mugavdavamad olla. Ei, asi pole selles, et ma Tallinnaga kuidagi tülli oleks läinud. Tegelikult on suurelt osalt asjas ilmselt süüdi see, et ma nimelt käisin Tallinnas viimati jaanarikuus ja Tallinnaga on minu suhe alati täpselt selline, et kui ma sinna satun, siis ma teda tahan. Iga jumala kord kui ma lahkun Tallinnast, nähes Balti jaama katuselt suurelt kirja TALLINN või loksudes trolliga, mis võib iga hetk sarved trossidelt maha…

  • Üle pika aja pilte Annabelist

    Appi! Kes oleks osanud arvata, et piltide tegemine võib nii raske olla? Vähemasti mitte mina, sest mulle nagu häguselt meenub, et kunagi käis piltide tegemine samamoodi nii muuseas kui selles Eesti Pagari külmutatud saiakeste küpsetamise reklaamis. :D Pärast eilse postituse tegemist ja nägemist, et teil on huvi Annabeli näha ja mina olen teid kõiki inetult lihtsalt lohakusse jätnud, siis tundus mulle, et täna tuleks üks pilditegu ette võtta. Annabel oli kuidagi poseerimise meeleolus ka. Ilmselgelt on pea pool aastat kaamera ees mitte olemist temas selle järgi pigem igatsust vist tekitanud. :D Piinlikult pean tunnistama, et kaamera seadistamine oli paras peavalu ja mul oli ausalt öeldes tunne nagu poleks ma eales…

  • Kuu aega lasteaias käimist

    Üks kuu ja üks nädal on nüüd mööda saanud Annabeli lasteaias käimise teekonnast ja tänaseks hetkeks olen ma kogu selle teekonnaga ülimalt rahul ja vist võin öelda, et kõik sujub kenasti? Kes blogi facebooki jälgib, see ilmselt märkas mõni nädal tagasi, et ma kirjutasin esimesest tagasilöögist ehk et kui alguses läks Annabel suurima rõõmuga paariks tunniks aeda mängima, siis umbes kolmandal lasteaianädalal muutus see talle kergelt vastumeelseks ja mul tuli ta lasteaeda jätta röökides ja ise pool päeva südant valutades kodus istuda. Oeh, see oli kohutav. Ausalt. Nii-nii kohutav. Eriti, et ma olin Annabeli lubanud paariks päevaks K emale “laenata” ja see tõrge lasteaiaga tekkis tollel samal hommikul, mille õhtul…

  • Kaks nädalat lasteaias

    Teine nädal lasteaiasaagat on läbi saanud ja mõtlesin, et panen kirja, kuidas jälle möödus – taas ülihästi!  Kuna Annabel on hästi sotsiaalne laps ja talle meeldib teiste laste ümber olla, siis minu sisetunne ütles, et teisel lasteaianädalal võib juba pikka päeva proovida küll. Et vaatame, mis juhtub. Kuna esimese nädala lõpus neljapäev ja reede oli ta haige ja esimesel nädalal käis ainult kolm poolikut päeva, siis esmaspäeval hoidsin ma teda lasteaias taas lõunani. Neli vaba päeva on piisavalt pikk puhkus ja muidu ehk ehmataks väga ära, kui ma ta järsku siis terveks päevaks kuskile ära “viskaks.” Lõuna ajal aga muidugi ta eriti meelsalt jälle ära tulla ei tahtnud, aga õnneks…