• igapäev

    Kuidas ma päev enne jõule korteriukse taha jäin #2

    See lugu on hetkel meeldetuletuseks mulle, et sellised jutud tuleb kirja panna ikka vahetult pärast nende juhtumist, mitte viis päeva hiljem. Lihtsalt ei olegi nagu midagi enam rääkida sellest, kuigi tollel õhtul olin emotsioonidest nii üleküllastunud, et see pool tundi korteri ukse taga istumist väsitas mu vaimselt lihsalt nii läbi. :D Igatahes, kell oli mingi üheksa kui me jõudsime just oma jõulusöökide shoppingult tagasi koju. Mina läksin Annabeliga üles tuppa, Keio jäi toidukottidega veel autosse ja pidi minema sõbraga kokku saama. Siis aga otsustas Keio, et…

  • igapäev

    Tänavused jõulud

    Kõigil ümberringi on jõuluvaib sees juba detsembri algusest saati ja õige on vist kah. Ega ma ise ka sellest ära ei ütleks, et detsembris kodu ära kaunistada, kinke varuda ja ootusärevalt jõule ootama jääda. Paraku aga läks meil sel aastal nii, et 2.detsembril saime me teada, et meil on võimalik perena kokku kolida ja nabasime sellest kohe kinni. Kuna aga päeva pealt päris kolida ei saa, siis tuli siiski ära maksta üür Tallinna korteris ja Keio soome korteris ja noh.. uue üürika tarvis ka ühe…

  • igapäev

    Moi-moi, siin me oleme

    Nojah, jälle paar päeva niimoodi mööda veerenud, et ma siia midagi kirjutama pole jõudnud. Võiks ju arvata, et käed-jalad sagimist täis, aga noh, sellega on nii ja naa. Laupäeval sai tõesti terve päev Tallinna korterit kraamitud, kogu mööbel kokku pandud ja Soome poole saadetud ja õhtul siis korterit igast nurgast natuke põhjalikult koristatud. See oli ka see hetk, kus ma mõistsin, miks mulle too korter tükk aega meeldinud ei olnud – ta oli lihtsalt liiga segamini ja liiga palju asju täis! Nii kui korter tühjaks…

  • igapäev

    Juhe koos – kolimine ja pakkimine

    No hei-hei. Hetkel on mul juhe asjade pakkimisest täiesti kokku jooksnud, Annabelil tuleb LÕPUKS OMETI loodetavasti varsti õhtuune aeg ja mina piilun korraks siia, et teile ka blogis ametlikult teada anda, et ma olen hetkel noh, kolimisstressis. Kes blogi facebooki ei jälgi, see ehk ei tea, et kohe pärast seda kui ma viimati selle vinguva postituse Soome korteri mitte leidmise kohta kirjutasin, helistati Keiole ja me SAIME KORTERI! Ja siis hakkas tõeline tuhin pihta, sest see kõik oli nii ootamatu ja kiire ja me olime…