• Escaper põgenemistoa kogemus

    Kes mäletab ja kes ei mäleta, siis umbes aasta tagasi käisin ma sõpradega esimest korda põgenemas. Ehk siis käisime mängimas niisugust mängu, kus sind lukustatakse seltskonnaga umbes tunniks ajaks ühte ruumi kinni ja ülesandeks on sealt siis võimalikult kiiresti põgeneda, lahendades erinevaid mõistatusi ja pannes proovile oma sisemine MacGyver (sõbranna sõnade järgi :D). Kuna kogemus oli niivõrd positiivne ja vägev, lubasin suure suuga, et mina tahaksin küll hirmsasti KÕIK Eesti põgenemistoad läbi käia ja aina veel ja veel põgeneda. Hea on öelda, et täitsa tühi lubadus see ei olnud, sest selle aasta jooksul olen ma ikka mõnda põgenemistuppa veel luku taha sattunud. Kuna mu parimad sõbrannad polnud iialgi veel põgenemistoas…

  • Kuidas me sõpradega hullumajast põgenesime

    Segastel asjaoludel sattusime me sõpradega laupäeval Tartus kurikuulsa Pika tänava hullumaja palatisse number 205, kus meid vastu tahtmist kinni hoiti. Veel enam, meid mitte ei hoitud ainult kinni, vaid taheti õige pea “ravima” hakata. Nimelt on Pika tänava hullumaja viimane hullumaja, kus kasutatakse eelmise sajandi alguse ravimeetodeid ning protseduure, mida isegi õudusfilmides ei julgeta näidata, prrr. Õnneks aga kiilus õnneliku juhuse tõttu palati uks kinni ning lõunapausilt tulnud hooldajad ei pääsenud enam palatisse. Kunagine patsient oli sinna palatisse maha jätnud hulganisti vihjeid, mis pidid aitama meil arstikabineti kaudu põgeneda enne kui hooldajad ukse lahti saavad! Okei, päris NII kreisi see asi ei olnud, aga samas täpselt nii ikkagi oli, nagu ma just kirjeldasin. Ühesõnaga käisime me möödund laupäeval sellises kohas…