• Aasta blogimaailmas

    Alustame ja meenutame siis algusest peale, mismoodi ma tänasesse hetke jõudnud olen. Tuleb tunnistada, et avaliku blogi alustamisega inspireeris mind väga palju Mallukas. Olen ennemalt ka siin-seal maininud, et blogida mulle meeldis üldiselt juba varem, aga tegin seda siis tõesti vaid iseendale ja mu blogilinki teadsid ainult nii 5 lähedasemat inimest. Rasedusega aga miski minus muutus ja kui ma delfist Mallu beebiblogi leidsin, oli mõnus ühe teise raseduskaaslase mõtetest lugeda. Kirjutasin Mallule ja tsättisime eelmisel kevadel ikka päris palju, mille käigus tundsin ma üha enam, et pean ka ikka rasedust üles märkima hakkama, sest kunagi ehk tahaks seda aega mäletada. Kuna minu rasedus oli Malluka omast tiba erinev, meie mõtted…

  • 5 suvalist asja minu kohta

    • Mul ei ole mitte ühtegi tätoveeringut ja mingil eneselegi teadmatul põhjusel tahan ma oma keha igavesti puhta hoida. Kuigi ma olen paar korda elus ikka mõelnud, et tahaks kuskile midagi tähendusrikast teha, on see mõte alati lõpuks ikka selleni jõudnud , et “Ah, no kas on ikka nii väga vaja!? Mis see mulle juurde annab?” Kui ma aga mingil põhjusel peaksin murduma või leidma, et kuidagi teisiti enam ei saa, laseksin oma nahale joonistada mõnde vinge Cheshire Cati, see on otsustatud. “We’re all mad here,” right? ;) • Mulle jumaldan ehteid. Mida rohkem, seda uhkem ja mida sädelevam, seda parem. Ometi aga on lugulood nii, et ma ei kanna ehteid peaaegu…

  • Annabel Meria: 9 kuud in and out

    Siin me nüüd oleme – 9 kuud meisterdasin oma üsas üht imelist inimest ja 9 kuud on ta nüüdseks oma enese silmade läbi seda suurt maailma avastanud. Seega mõnes mõttes on ta lausa 18 kuud olemas olnud. Võiks vist lõputult heietada selle üle, kuidas aeg lendab ja imestada selle üle, kas ma üldse kunagi sünnitasin. Kui saaksin korraks reaalsusest välja astuda, siis ma tõesti arvaksin tõsimeeli, et see õnn kukkus mulle eikuskilt lihtsalt niisama sülle. Siiski reaalsus on, et vahepeal mu kõht paisus arbuusimõõtu ja kõhulimagamisest sai vaid unistada. Reaalsus on, et 9 kuud tagasi kogesin ma elus läbi midagi uskumatult huvitavat (minu iseloomustav sõna sünnitamisele), hoidsin ma kapsalehti valutavatel…

  • Jaanipäeva tripp ja puhkus

    Eelmisel reedel sai meie jaanitripp alguse ja alles eile jõudsime me sellelt tagasi. Sõitu alustades pani Keio autos kilomeetrid nulli ja eile tagasi Tallinnasse jõudes näitas seal kilomeetreid ~850 kanti – ulme! Seda arvu vaadates võiks muidugi arvata, et tripp oli eriti meeletu ja külastasime imekauneid paiku Eesti eri nurkades või jõudsime hoopis Leedus ära käia, aga tühjagi. Lõuna-Eestist me kaugemale ei jõudnud ja enamjaolt kogunesid kilomeetrid hoopis seetõttu, et Annabeli pärast edasi-tagasi Tartu-Viljandi vahet sai sõidetud – korduvalt. Meil oli plaanis minna kahe sõbra maakohta ja seal veidike pidutseda. Kuna mõlemasse kohta tuli väga suur hulk rahvast kokku ja rahva hulgast ei puudunud ilmselgelt ka alkohol, siis ei tundunud…

  • Blondist brünetiks: done!

    Kui ma siin viimati oma isevärvitud katsetusest rääkisin ja sellest, et ma juuksuriaega absoluutselt kaua oodata ei viitsi, soovitas üks armas lugeja mulle Tuuletuka noorjuuksurite salongi ja ütles, et tema tuttava juurde on seal juba järgmiseks nädalaks võimalik aega saada. Paar päeva mõtlesin ja plaanisin ja lõpuks ma aja kirja paningi. Kõigest paar päeva ootamist ja juba saingi juukseid kohendama minna – super! Salong asub kesklinnas Foorumi taga ja nagu nimest arugi saab, on tegu niisuguse salongiga, kus töötavad vähese töökogemusega noorjuuksurid, kes pärast oma kutseõpinguid või muid koolitusi tee sinna leiavad. Eks see asi selline 50-50 ole. Ühest küljest on ehk natuke risky, aga teisest küljest on hinnad ka teistest…