• beebiblogi,  Fotograafia,  igapäev

    Annabel Meria 9.kuu arstivisiit

    Annabeli arstivisiidid toimuvad vastavalt kohustuslike uuringute kavale ehk siis kui on vaja teha mõni vaktsiinisüst või vereuuring. Seega iga kuu me arsti juures teda kaalumas-mõõtmas-näitamas ei käi. Täna oligi samuti see järjekordne harv juhus kui me 9-kuu kontrollvisiidil käisime, mille käigus tal näpust hemoglobiinitaseme teada saamiseks verd võeti. Järgmine visiit toimub alles 1-aasta vanuselt ehk 2.oktoobril, seega jah.. harv juhus. Muidugi kui vahepeal peaks mõni mure või haigus kimbutama, saab teha vahekontrolle ka. Mõnda aega tagasi püstitati beebigrupis ka murelik teema selle üle, kas peaks laskma…

  • beebiblogi,  Fotograafia,  igapäev

    …kui suvisel ajal Saaremaal

    Eelmise nädala kolmapäeval oli äratus eriliselt vara, sest ette tuli võtta pikk sõit Saaremaale. Eelmise päeva õhtul selgus, et mu ema ei saagi seekord Annabeli hoidma tulla, seega tuli käiku võtta ikkagi esialgne plaan, mis sisaldas seda, et Annabel tuleb meiega tripile kaasa. Ega muidu sellest midagi ei olnudki, aga kuna ta Tallinn-Viljandi reisi ajal juba autos kergelt kiunuma kukub ja kurdab, kuidas enam turvahällis vangis istuda ei viitsi, kartsin ma lihtsalt, et seda sõitu saab sellel tripil ta jaoks liiga palju olema. Esmalt 130km…

  • beebiblogi,  igapäev

    Aasta blogimaailmas

    Alustame ja meenutame siis algusest peale, mismoodi ma tänasesse hetke jõudnud olen. Tuleb tunnistada, et avaliku blogi alustamisega inspireeris mind väga palju Mallukas. Olen ennemalt ka siin-seal maininud, et blogida mulle meeldis üldiselt juba varem, aga tegin seda siis tõesti vaid iseendale ja mu blogilinki teadsid ainult nii 5 lähedasemat inimest. Rasedusega aga miski minus muutus ja kui ma delfist Mallu beebiblogi leidsin, oli mõnus ühe teise raseduskaaslase mõtetest lugeda. Kirjutasin Mallule ja tsättisime eelmisel kevadel ikka päris palju, mille käigus tundsin ma üha enam,…

  • igapäev,  Ilu&Mood

    5 suvalist asja minu kohta

    • Mul ei ole mitte ühtegi tätoveeringut ja mingil eneselegi teadmatul põhjusel tahan ma oma keha igavesti puhta hoida. Kuigi ma olen paar korda elus ikka mõelnud, et tahaks kuskile midagi tähendusrikast teha, on see mõte alati lõpuks ikka selleni jõudnud , et “Ah, no kas on ikka nii väga vaja!? Mis see mulle juurde annab?” Kui ma aga mingil põhjusel peaksin murduma või leidma, et kuidagi teisiti enam ei saa, laseksin oma nahale joonistada mõnde vinge Cheshire Cati, see on otsustatud. “We’re all mad here,”…