• Ilma ID-kaardita pole sa mitte keegi!

    Kes minu blogi facebookis jälgib, kes mäletab, kes teab, siis millalgi veebruarikuu keskpaigas avastasin ma (link fb postitusele), et mu ID-kaart on paari nädala pärast aegumas ja olin nõutu, mismoodi ma seda uuendama peaks. Noh, et kas tegema paar trippi eestisse (üks tegemise jaoks, teine kättesaamise) või tellima oma dokumendid Soome asutusse ja maksma pea 30 eurot rohkem. Ehk siis laevapiletite või niisama teise riiki saatmise eest oleks nagunii juurde pidanud maksma. (Neti teel teha ei saanud, kuna sõrmejälgede andmisest oli möödas kauem kui vaja, seega tuli need ka uuesti anda) Siis aga mainis keegi kommentaariumis, et kehtetu ID-kaardiga saab laevaga sõita ehk et üle piiri tagasi kodumaale lastakse üsna kenasti.…

  • Kuidas ma ei viitsi asjadega tegeleda

    Ma arvan, et kuskilt siit on poole sõnaga juba läbi käinud, et ma ei viitsi vahel igasuguste pealtnähta lihtsate asjadega tegeleda ja mul on kombeks mõndasid kohustusi aina edasi lükata. Eriti just neid, mille täitmine ei nõua tegelikult üldse mingit erilist pingutust. Mul on mingi loll komme või lootus lihtsalt, et äkki ma ühel päeval ärkan ja kõik on iseenesest paika loksunud, nii et ise ei oleks selle jaoks lillegi liigutama pidanud. Miks? Ma ei tea, mu vanemad ei kasvatanud mind ju ometi nii. Mõlemad asjalikud ja toimekad inimesed… Esimeseks näiteks võin tuua selle, et ma pole ennast ikka veel Tallinnasse sisse kirjutanud, kuigi olen siin juba peaaegu 3 aastat…

  • 30 day photography challenge: Week 2

    Ma ei hakka valetamagi, et mu hoog on raugenud ja ma ei ole asjast enam nii vaimustuses ja pöördes kui esimesel nädalal. Asja rikkus minu jaoks ära see, et ma seadsin oma piltidele ideaale, mida ma täide viia ei suuda, ei saa või ei viitsi ja ühtegi halvema variandiga ma ka leppida ei tahtnud. Üleüldse ei tahtnud ma sel nädalal üldse kaamerat kätte võtta ja enamiku piltidest tegin täna, et asjaga ühele poole saada. :$ päev 6: from distance (kaugusest) See on see teema, mis mu pildistamishimule paraja põntsu pani. Ma lihtsalt vihkasin seda teemat ja mitte üht ideed ei tulnud pähe. Esiteks, mida üldse võiks kaugelt pildile püüda ja…

  • Lõpuks ometi saab oma aias mõnuleda

    Mulle meeldib suvi otsa ahhetada ja ohhetada, kui pruunid kõik ümberringi on ja halada, et tahaks ka nõnda pruun olla. Pea ALATI vabandan oma luigenahka välja sellega, et ma ei viitsi randa minna ja noh, nüüd kui mul on laps, siis on see selgemast selgem, et randaminek vajab head ettevalmistust ja pikka närvi. Vähemalt Annabeliga ma pelgan küll randa minna, sest ta ju vankris magada ei taha ja arvatavasti kui ma lõpuks Stroomi jõuaks (lähim rand), hakkaks ta täpselt väsima ja peaksin pärast 2-sekundit rannasolemist juba kodu poole tagasi minema. Arvatavasti liialdan, aga vabandus iseenesest on ju hea? :D See selleks. Alati on hea vabanduseks tuua ka seda, et “Oleks…