• Mida teha imiku kukkumise korral?

    Mõni pidas mu eilset postitust natukene kohatuks, kuid mina pean siinkohal ütlema lausa, et jumalale tänu, et ma selle siia postitasin. Pean tunnistama, et ise ma tõesti ei osanud muret tunda, et peaks kohe kuskile tormama, sest nähaolevalt ei olnud lapsel siiski midagi viga. Rahunes maha ja oli täitsa tavapärane rõõmus kaunitar edasi. Ka ei pakkunud mulle muretsemiseks põhjust ükski neist inimestest, kellele ma kukkumist selle blogiväliselt mainisin. Arvati samuti, et juhtub ikka. Lõpuks aga päris mitme kommentaari peale hakkas mingisugune kahtlus ikkagi minus aset leidma, et äkki ikka peaks muretsema!? Mõtlesin, et ehk tõesti peaks kellegi targemaga konsulteerima kui ainult iseenda sisetunnet usaldama või kommenteerijaid kuulama. Seepärast helistasingi siis oma…

  • Oh sa vaesekene..

    Ma arvan, et kõik, ka need, kellel last ei ole, teavad, et last ei tohi jätta diivani ega voodiäärele järelvalveta, sest ta  võib sealt end ootamatult maha keerata. Ja mida mina ikka kogu aeg teinud olen? Ikka teda diivanile enda kõrvale pannud, natuke juttu puhunud ja siis korraks näiteks kööki läinud. Nii juhtus ka eile ja kui ma olin just parasjagu teise tuppa jõudnud, käis üks *mats* ja hakkas kisa pihta. Nüüd saab alles öelda, et tüdruk on oma hääletugevust korralikult näidanud, sest see kisa oli ikka täitsa päris selline nagu lastel ikka on, kui nad haiget saavad või kogu hingest nutavad. Ühesõnaga oli väike neiu ka end kuidagi diivani…