Ma ei taha, et mu laps kooli läheb
Ma vaatan, et ma sügisel kirjutasin kooli teemal sellest, kuidas ma natuke ootan tulevast sügist ja muretsesin A. koolivalmiduse pärast. Ütleme nii, et see koolivalmiduse mure on hetkel usinalt tagaplaanile vajunud ja küll ta hakkama saab. Ma endiselt ei tea, kas tehakse lasteaias suurepärast tööd või on tegu lihtsalt taibuka lapsega, aga alati kui ma mingi tema oskuse pärast muretsen, siis üsna kiirelt suudan ma üllatuda, et ta järsku on hakanud seda oskama. Näiteks selles koolivalmiduse postituses ma kirjutasin, et lugemisega on nii ja naa…
Minu arvamus õpetajaametist
Nädalavahetusel oli ETV eetris Õpetajate Gala ülekanne, mida ma küll ei vaadanud, aga millega olen põgusalt kursis olnud, sest me nomineerisime ka Annabeli lasteaiarühma õpetaja kevadel sinna. Kahjuks võitu ei tulnud, aga finalistide sekka vähemalt pääses. Minu arust on ta igatahes nii lahe õpetaja, et ma ei kujuta ette, mis moel need võitjad paremad saavad olla. :D See selleks. Mulle on viimasel ajal õpetajate teema kuidagi eriti kõrvu ja silma jäänud. Esiteks muidugi sellepärast, et just oli too üritus. Teiseks sellepärast, et päris mitu uudisteartiklit…
Oma keel võõral maal?
Alates hetkest mil ma jäin rasedaks kuni siiani välja mõistan ma üha enam, et olen asju näinud alati ainult ühest küljest. Enda egoistlikust vaatenurgast. Alustades sellest, et mind kunagi häirisid ka poodides röökivad lapsed, avalik imetamine ja kasvatamatud jõmpsikad. Noh, kõik selline, millega ma kunagi ise kokku puutunud ei olnud. Nüüd on ilmselgelt teisiti ja mõistan siit poolt vaadates seda lapsevanema maailma teisiti. Jõuangi selleni, et hiljuti tegin ma järjekordse sarnase avastuse, et olen alati millelegi imelikult vaadanud, ent nüüd ise talitaks samamoodi. Nimelt kui…
