Võrevoodist väljakolimine
Tegelikult ei olnud mul veel päris pikalt plaani Annabeli võrevoodist välja ajada. Võrevoodi oli justkui pühapaik, sest laps oli seal rahulik ja üldiselt oli seal siiski meeleldi. Pealegi nii kui ma ta sinna panin, sai ta alati aru, et ega enam muud väga üle ei jää kui tuleb unele suikuda. Kuskile pääsu ju ei olnud. Mõnikord võtsin ikka katsetamiseks küljest-võetavad pulgad eest ära ja ausalt-öelda siis ta seal voodis eriti ei püsinud, vaid leidis, et on palju huvitavam ikka voodist välja ronida. Ülla-ülla, eksole. :D…
Tänavused jõulud
Kõigil ümberringi on jõuluvaib sees juba detsembri algusest saati ja õige on vist kah. Ega ma ise ka sellest ära ei ütleks, et detsembris kodu ära kaunistada, kinke varuda ja ootusärevalt jõule ootama jääda. Paraku aga läks meil sel aastal nii, et 2.detsembril saime me teada, et meil on võimalik perena kokku kolida ja nabasime sellest kohe kinni. Kuna aga päeva pealt päris kolida ei saa, siis tuli siiski ära maksta üür Tallinna korteris ja Keio soome korteris ja noh.. uue üürika tarvis ka ühe…
Moi-moi, siin me oleme
Nojah, jälle paar päeva niimoodi mööda veerenud, et ma siia midagi kirjutama pole jõudnud. Võiks ju arvata, et käed-jalad sagimist täis, aga noh, sellega on nii ja naa. Laupäeval sai tõesti terve päev Tallinna korterit kraamitud, kogu mööbel kokku pandud ja Soome poole saadetud ja õhtul siis korterit igast nurgast natuke põhjalikult koristatud. See oli ka see hetk, kus ma mõistsin, miks mulle too korter tükk aega meeldinud ei olnud – ta oli lihtsalt liiga segamini ja liiga palju asju täis! Nii kui korter tühjaks…
Juhe koos – kolimine ja pakkimine
No hei-hei. Hetkel on mul juhe asjade pakkimisest täiesti kokku jooksnud, Annabelil tuleb LÕPUKS OMETI loodetavasti varsti õhtuune aeg ja mina piilun korraks siia, et teile ka blogis ametlikult teada anda, et ma olen hetkel noh, kolimisstressis. Kes blogi facebooki ei jälgi, see ehk ei tea, et kohe pärast seda kui ma viimati selle vinguva postituse Soome korteri mitte leidmise kohta kirjutasin, helistati Keiole ja me SAIME KORTERI! Ja siis hakkas tõeline tuhin pihta, sest see kõik oli nii ootamatu ja kiire ja me olime…
