• Hiiumaa 2015, II osa

    Teine päev Hiiumaal oli meil suuremalt osalt planeerimata. Vähemalt mina ei saanud teiste juttude järgi õieti sotti, mis plaanis on ja kuhu täpsemalt minek. Kindel oli ainult, et Sääretirbil tuleb kindlasti ära käia ehk et siht Kassari poole seatud. Teel sinna põikasime me läbi Kassari hobustetalust, kiindusime obestesse nii ära, et panime endale mõne tunni pärast kirja ka 1-tunnise ratsamatka aja. Kuna ratsamatkani jäi mõni tund aega, läksime edasi Sääre poole. Tee peale jäi ka Kassari mingisugune kirik, kus pidavat olema mingisugune “liikuv rist,” mida me siis otsida üritasime, aga leida ei õnnestunud. Sääretirbi poole jalutades panime Annabeli vankrisse, sest võis oletada, et ega tema seda matka eriti usinalt kaasa…

  • Hiiumaa 2015, I osa

    Esmaspäeval sõitsime me oma pisikese perega (ja sugulaste-sõpradega) Hiiumaale mõneks päevaks Eestimaad avastama ja niisama rutiinsest mandrielust puhkama. Ei mina, Keio ega Annabel polnud varem Hiiumaal käinud, seega kui meile see plaan välja käidi, olime koheselt nõus. Mis siin Lõuna-Eestis ikka kössitada ja nagunii oleks kunagi sinna Hiiumaale ka ju jõuda tahtnud. Sõit sinna sai ootamatult hirmus pikk. Eestimaa tundub ju nii väike, aga minu jaoks tundub Eestimaa kohemaid suurem, kui ühest kohast teise sõitmine võtab aega rohkem kui 2-3 tundi. Pole tegelikult nii väike maa midagi. Tartust Kärdlasse minek hõlmas umbes 300+ kilomeetrit vist. Esialgu pea 3-tunnine sõit Rohuküla sadamasse Haapsalu külje all ja sealt edasi veel 1,5-tunnine praamisõit…