Keda huvitab?
Ma ei ole siia kümme päeva sattunud ja ega enne sedagi natuke harvemini ja mulle näib, et teised märkavad seda rohkem kui ma ise. Sest noh.. minu päevad veerevad endiselt kuidagi kiiresti omadega otsa ja ei pane tähelegi, et ma siia ei jõudnud. Või siia tulla ei tahtnud. Või sellele üldse ei mõelnudki. Okei, tegelikult ma mõtlen küll ja päris tihti, aga tulla ikka ei suuda. Ei, mul ei ole blogiblokki või ma ei tea mis poppsõna, mis inimestel aeg-ajalt on. Ma lihtsalt ei taha…
Kui ema on laisk, tuleb ohjad enda kätte võtta
Mõni kuu tagasi kaebasin ma siin selle üle, kuidas Annabeli unerežiim paigast on ja ta poole ööni üleval on ja seejärel poole päevani magab. Nipp, et seda režiimi parandama asuda, seisnes selles, et päevaga tuleks varem alustada, sest loogiliselt võttes väsib laps siis varem ära ka ja saab normaalsemal ajal magama. Ma panin vist mingi nädal aega endale lootusrikkalt äratuse kella 9-ks hommikul helisema, aga kuna ka mina olin selles hilja magamasaamise režiimis nii tugevalt sees, ei tõusnud ma iialgi äratuse peale üles. Panin äratuse…
Viimased möödunud päevad
Teisipäeval käisin ma siis lõpuks pikemal kesklinna tiirul. Tegelikult pikk oli ta vaid pika edasi-tagasi bussisõidu tõttu, sest nii kui me linna jõudsime, hakkas Annabel nutma ja saingi vaid nii palju toimetada, et kirjutasin töö juures kähku oma lapsehoolduspuhkuse avalduse ära ja tulin tulema. Ja muidugi mõista nii kui ma töö juuest minema sain, siis tagasiteel oli Annabel jälle rahulikult unes, nii et ainult mu töökaaslastele tahtis ta demonstreerida oma jonnakamat poolt. Ikka siis, kui oleks just vaja, et ta nunnu imelaps ju oleks. :)…
