• Mu isa kuldsed käed

    Hommikul postkasti tsekates oli isa mulle minu renoveeritud hällist pildid saatnud ja oh, kus ma kurvastasin, et see nüüd ikka siin korteris ei asetse hetkel. Mitte, et ma oma isa meisterdamisoskuses kahelnud oleksin, aga midagi nii ilusat ei osanud ma ka oodata, et sellest vanast hällist saanud oleks. Asi on siis täitsa nullist peale mu isa tehtud, seal olen mina kunagi maganud ja.. loodetavasti jõuab tulevane printsess seal ka ikka mõned uinakud siis teha. Kahjuks mul “enne” pilti hetkel ei ole, aga kui kellelgi hea kujutlusvõime, siis eks ta oli selline täiesti tavalist lakitud kuldset puidu värvi häll kunagi ja enne seda “pärast” pilti nüüd oli ta niisugune kare, kulunud…

  • Eesti postiteenustest

    Alustaks sellega, et ma aasta alguses elasin veel Kristiines. Siis toimetati minu pakid Mustamäe kandekeskusesse, mis oli üpris nadis asukohas ja kuhu oli natukene ebamugav mul minna. Aga olgu, eks sai käidud ikka. Kui nüüd kevadel Mustamäele kolisin, mõtlesin kohe, et “Kui tore! Postkontor nüüd kohe siin samas!” Aga ei.. nüüd saadetakse minu pakid hoopis Haabersti kandekeskusesse, kuhu mul on jälle üks paras tripp alati ette võtta. Mustamäe kandekeskusesse jalutaksin ma kuskil 7 minutit, aga pean käima hoopis Õismäel, kuhu isegi bussiga minnes võtab üks ots ~20 minutit + tagasi kojutulek ju ka. Kuigi tänu oma loogilisele mõtlemisele taipasin küll, et ilmselt see, kuhu kandekeskusesse asi läheb, käib kuidagi piirkondade…