• igapäev

    Üks koledamaid blogijaid: Kuidas negatiivsete kommentaaridega toime tulla?

    Blogiauhindadel käis kuskilt läbi ka teema, et kuidas blogijana nende negatiivsete kommentaaridega toime tulla ja kas neid üldse tuleb. Näiteks kohtasin ma ühte neidu, kes oli üdini edev ja julge inimene, aga ütles, et näed, blogida tema ei julge just seepärast, et ta kardab saada halvustavaid kommentaare. Ma ütlesin seepeale, et sellega harjub pika peale lihtsalt ära ja lõpuks ei pane enam väga tähele. Andra mainis ka mulle seepeale, et ma ju olevat ka omal ajal päris korralikult rahvale hambusse jäänud. Mina seda näiteks ei…

  • igapäev

    Muljeid EBA2015-st

    Nonii. Ma ei tea, peaks ka nüüd siis paar sõna vast ikka eilse EBA õhtu osas ikka kirja panema. Lühidalt ütlen kohe ära, et minul on ainult väga heaaaa meel, et niisugune üritus võeti vaevaks korraldada ja olgu olla, et järgmisel aastal uuesti toimuks. Ei mõista neid inimesi, kes üritust boikoteerisid või maha tegid selle korraldajate tõttu vms. Mina ütleks, et Mari-Leen sai väga hästi hakkama (ütleks, et Mallukas ka, aga nagu ta ise juba ka ütles, siis ega tema ju ei teinud väga midagi.…

  • igapäev

    Passiivne joomine ja lapsed

    Mulle on kuidagi üsna hinge läinud see passiivse joomise reklaam, mis viimasel ajal telekast jookseb (youtube link). Muidugi saab seda teemat üsna laialt võtta, aga reklaamist lähtudes, võtan ma seda väikese lapse seisukohast ja tahaks selle üle natukene rohkem arutleda. Et kuidas väikest last see teiste alkoholijoomine siis mõjutab või.. nii. See on vist minu jaoks ka kõige olulisem alkoholijoomise teema, sest ka minul on ju kodus väike mudilane kasvamas. Võin öelda, et enne tema ilmatulekut oli ikka nii, et teinekord tulid sõbrad külla ja võtsime…

  • igapäev

    Jäägem ikka mõistuse juurde

    Ma arvan, et tänaseks teab iga inimene, kes loeb uudiseid või kasutab facebooki, lugu väikesest Emilyst (link ka õhtulehe artiklile). Kui mina ennast reede õhtul selle uudisega korralikult kurssi viisin, tikkusid mulle pisarad silma ja süda muutus raskeks. Sellist tunnet tunnevad väga paljud inimesed ja see on minu arust väga tore, et niiiiiiii paljud sellele loole südamest kaasa elavad. Mulle meeldis ka see, kuidas lapse tädi facebooki konto all inimesed sheerisid oma küünlapilte ja eile õhtul süütasime isegi koos Keioga küünla* Emilyle mõeldes. Hinge tekkis…