beebiblogi

Sünnitusjärgne aeg

See enam nii roosiline ja lihtne päris ei olnud. Nagu mainitud, läks silme eest mustaks ja veel päris mitu tundi suutsin ma vaid lamada ja enda püsti ajamine oli hirmus. Tundsin nagu oleksin halvatud ja liikumispuudega. Seetõttu tegeles mähkmevahetusega esimesed ~24h Keio. Muidugi ka seepärast, et mina ei julgenud nii hapral olendil riideid ei seljast võtta ega selga panna. Rääkimata tema kraani all loputamisest või üleüldse solgutamisest. :D Vaatasin vaid pealt ja õppisin tema järgi.

Lisaks käis aeg-ajalt kontrolli tegemas üks ämmaemand, kellele sugugi ei istunud see, et mul pilt silme eest läheb ja et ma püsti toimetada ei jaksa. Ma püüdsin talle muudkui meenutada, et “Hei, ma sünnitasin 2 tundi tagasi. Minu arust on ilmselge, et ma natukene võin toibumisaega vajada.” Aga tema nägi selles ikka pigem ohtu kui normaalset terviseseisundit. Küll muretses ta, et mulle tuleb ilmselt ilmtingimata teha vereülekanne, sest olen liialt palju verd kaotanud ja muretses ta ka, et “Issand, kuidas sa üksi siis oma lapsega praegu hakkama saaksid?” Ega ei teagi, kuidas oleks saanud.. aga õnneks ei pidanudki saama. Oleksin ilmselt lapse reaalselt maha pillanud, sest nõrk oli ju olla. Ämmaemandale aga kinnitasin muudkui, et varsti läheb paremaks. Andku aega.

Mõni tund hiljem ma end kohustuslikule tualetiskäigule kuidagi ägisedes vedada suutsingi. Seda tualetiskäiku kartsin ma ka muidugi kui põrgutuld, sest õmbluste tõttu võis oodata hullumeelselt kõrvetavat kogemust. Minu õnneks seda ei olnud. Kõrvetavat tunnet. Küll aga oli kummaline sealkäik küll, sest oma põit ei tundnud ma absoluutselt. Et see täis või tühi oleks või et ma üldse seda omaks.

Järgmiste kontrollide ajal too sama ämmaemand küll oli natuke rahulikum, nähes et ma tasapisi end püsti ka loivata suudan, aga siis leidis ta uue probleemi – mu imetamisvõte. Ja jällegi ahhetas ta, et kuidas ma ometi siis sellega hakkama ei saa ja ma meenutasin talle taaskord: “Hei, ma sünnitasin just 4h tagasi. Minu arust on ilmselge, et ma ei pea seda asja paugu pealt teha oskama.” Näitas ta mulle siis selle imetamisvõtte kätte ja ma sain sellest ideaalselt aru. See, et ma tükk aega pusisin alati, et see rind õigesti suhu saada, aga talle ikkagi ei meeldinud ja ta rääkis vist terve korruse personalile, kui saamatu ma olen, sest ka mingi teine ämmaemand ja imetamisnõustaja käisid mind külastamas jutuga: “Ma kuulsin, et sa ei oska imetada.” Igatahes nemad jäid rahule mu oskustega ja natuke saamatusega ja leidsid, et õige imetamisvõtte olen ma vähemalt selgeks saanud juba ja piima ka kenasti hakkab kogunema. Ja et küll selle rinna suhusaamisega ka harjun peagi.

Lisaks olid juba esimese päeva õhtuks mu rinnanibud nii valusaks imetud, et oi appi. Mökerdasin küll neid usinasti Purelaniga, aga see ei paistnud mitte midagi leevendavat. Ühtlasi pidi ka normaalne see valu olema, sest ilmselgelt pole rinnad harjunud sellega, et keegi neid iga paari tunni tagant kõvasti vaakumisse tõmbab, et sind tühjaks pumbata. Õnneks need rinnad selle imemisega nii kolmandaks päevaks juba natuke leebusid ja hakkasid tasapisi harjuma. Nüüdseks on see valu möödas. Imemisvalu.

Küll aga tekkis kolmandal päeval mul piimapais. Haiglast koju läksin ma B korv rinnahoidjatega ja üleöö olid mu rinnad D korviks kasvanud.. õigemini piimast paisunud. Ja tulitasid nii mis kole, olid kõvad ja kuumad ja öösel magades higistasin justkui oleks saunas. Pärast iga toitmist sättisin seega rindadele külmikust võetud kapsalehti ja määrisin usinasti jällegi Purelaniga. Kuna aga Purelan mulle ikka sugugi ei paistnud aitavat, ostsin ma apteegist hoopis Bepantheni ja ma ei tea, kas asi on selles, et aeg asja leevendas või aitas ikka kreem, siis Bepantheni kreemi koostis vähemalt meeldib mulle juba rohkem kui Purelani rasvane koostis. Nüüdseks olen õnneks juba ka piimapaisust lahti saanud ja rinnad on jälle väiksemaks tõmmanud. Nüüd olen ma vist C korv siis äkki? Igatahes need D-korv imetamisrinnahoidjad, mis mul sahtlis olid, on nüüd tibake suured ja B-korviga väikesed. Pole kerge igatahes kui rinnad iga päev erinevat suurust on. :D

Veritsust mul õnneks palju ei tekkinud siiski. Kõige hullem oligi too esimene vetsuskäik. Edaspidi on mul siiani seda verd eritunud vähem kui muistse päevade ajal. Samas ikka ka piisavalt, et peale igat korda uus side alla panna. Aga mingeid öösidemeid ma õnneks ei vaja ja kasutan normaalse imavusega Alwayse. Ja üleeilsest peale on äkitselt hakanud siiski ka see vetsuskäik kõrvetama, nii et ma olen hirmutanud end mõtetega, kas mul ometi mitte mõni õmblus ehk lahti pole läinud, et järsku see kõrvetus tekkinud on.

Lisaks ei saa ma istuda korralikult siiani ja nüüdseks on nädal juba möödas. End altpoolt tsekkides avastasin endal ka kurjajuured hemorroidid. :( Teadagi võivad nad sünnitusega tekkida. Õnneks nad mul küll ei valuta, aga istumise teevad ilmselt nemad ebamugavaks. No muidugi õmblused samuti. Tahaks juba liikuda tervele inimesele kohaselt ja olla aktiivsem, mitte külge keerates, istudes või vetsus käies muudkui oiata. Nii et selle probleemi tõttu on minu jaoks väga oluline, et Keio on hetkel kodus olnud ja sellel esimesel kõige raskemal nädalal toimetada aidanud.

Ja kaalust siin keegi küsis. Enne rasedust kaalusin 49kg, kaks päeva enne sünnitust 66,4kg ja eile ehk kuus päeva hiljem end kaaludes 55kg. Ise olen tulemusega nõnda rahul, et ma isegi et oma algkaalu tagasi saada ei looda ega soovi, sest olen terve elu olnud alakaaluline ja unistanud lausa sellest, et ma kunagi normaalkaalus olla ehk 55kg kaaluda saaksin. :)

Annabel esimest korda kodus
Annabel esimest korda kodus, vähemalt temal on küll suurepärane olla. :D

35 kommentaari

  • Britt

    Ma saan jälle öelda, et suht ühtekad, sest mul oli sama, et mees tegeles lapsega esimesed 24h. Vahetas mähkmeid, kussutas öösel jne. Ise ainult ägisesin ja ei saanud isegi pead padjalt tõstetud ilma, et pilt poleks virvendanud. Muus osas oli sul küll parem, sest mina esialgu wc’s käia siiski ei saanud. Alles öösel kuidagi tuigerdasin Bruno kaenlas sinna, sest ma keeldusin mähet alla saamast :D ( nii roosiline,eks :D)

    • Katre

      Too kuri ämmaemand, kes muudkui probleemi nägi asjades, käis muudkui mulle meenutamas ka, et PEAB käima wc-s. Et see on kohustuslik paar tundi pärast sünnitust käia jms. Eks ma siis hirmuga end sinna kuidagi vedasingi ja isegi seal ISTUDES kiskus pilti eest ja pidin kätega vastu seina end toetama ja ühe käega kraanist külma vett haarama, et ma sinna ära ei minestaks. :D

      Aga jah, mehest on küll kasu esimestel tundidel. :)

      • HeiliH

        hmmm..väga veider..mul 3 sünnitust olnud ja keegi pole öelnud, et teatud aja jooksul PEAB wc-s käima.

        Aga tore lugeda, et te kenasti kohanete juba :)

      • Krissumissu

        kohustuslik jah, et veri välja saaks, mis sisse kogunenud, igasugune põletik tekib muidu, kui veri sees roiskub. esimese sünnituse järel, kui tõusin hommikul (sünnitasin öösel) siis tuli verd nii, et terve palat ja wc lainetasid, kuigi igast staffi oli all.
        Teiseks ongi nii, ei tunne põit ja põis vajab tühjendamist ka, sina seda lihtsalt ei tea.

  • Triin

    Tere! Palju palju õnne! :)

    Kuidas imetamine sujub? Mina sain esimese lapsega ka Pelgulinnas sugeda, et ei oska imetada ja mulle üteldi suisa, et see on teie kahevaheline asi, saa ise hakkama! Mina imetasin täitsa alguses külili olles või pool istuli, padi süles ja tita padjal. Külili olles võtsin tita hästi kõhu vastu, tema nina otse enda rinna vastu. Kui tundub ebamugav, siis otsi kohe parem asend, ei ole mõtet endale tahtlikult katkisi rinnanibusid hankida. Kõige tähsam muidugi, et võta vabalt ja rahulikult! Harjutamine teeb meistri! :)

    Kui oled lat kakti, siis soovitan peale igat vetsus käimist side vahetada ja kergel pesul käia. Nii paranevad haavad kõige paremini. (Nüüd oled vist juba küll paranenud).

    Kui tekib piimapais, siis mine sooja duśśi alla ja lase soojat vett voolata rindadele, masseeri neid ning võta tita kohe rinnale või pumpa tühjaks.

    Olge tublid! :)

    Terv,
    Triin

    • Katre

      Kõiki su soovitusi olengi järginud. Pärast vetsu alati pesen üle ja vahetan sideme. Piimapaisu ajal külm kapsaleht ja enne imetamist soojendasin vee all v hoidsin niisama soojas. Ja imetamine vast sujub. Neelamist kuulen. Piima nagu tuleb kui ise ka pigistada. Ja nibud katki ja valusad ei ole.
      Beebikaalu kahjuks ei ole, nii et seda ei tea, kuidas tal sellega hetkel, aga homme peaks pereasrst tulema ja eks siis vaatab ta üle. :)

      Piimapaisust sain lahti, aga alt vajan veel paranemist küllalt. :D

  • Kai

    Olen ka mina alakaaluline. Sinu kaal ilmselt alaneb veel omajagu, sest rinnaga toitmisel olen kaalus rohkem maha võtnud kui algkaal kunagi oli. Ma paren ei maini, mis mu kaal praegu on :P Loodan sellele, et kui ükskord imetamine lõppeb, siis saan tagasi …vähemalt midagigi :)

    Piimapais võib uuesti tulla,.. mind kibutas veel niimõnelgi korral.. Siis aitas kuuma tee joomine ja kuum kompress enne imetamist ning pärast imetamist külm kapsaleht. Masseerimine tegi asja hullemaks.

    • Triin

      Mis mõttes masseerimine tegi hullemaks – kas masseerides hakkas veel halvem ja valusam? Eks see piimapais ole igatepidi ebameeldiv ja valus. Soe on see mis aitab algavat rinnapõletikku leevendada ja mõte ongi, et piim läheks liikvele.
      Eks keha vajab taastumiseks aega.

      T.Triin

    • Katre

      Ma masseerisin ainult neid kõvemaid tükikohti. Ja imetamise ajal surusin neid kohti õrnalt nibu poole. Mul igatahes aitas see ja need valusad tükid läksid ära.
      Soe dušš ka tegi rinnad pehmemaks, aga see oli selline ajutine nähe.

  • Aili

    Annabel on ikka liiga muhe preili sellel pildil :D Ilmselgelt hea elu!
    Ma peaks selle postituse enda mehele saatma lugemiseks… teda ette valmistama nii esimeseks 24h pärast sünnitust ja siis kui ämmaemand minuga riidleb ja ma nutan.

    • Katre

      Nägi jänkusid unes, ma oletan, sest ma olen miskipärast järsku täiega jänkusid fännama hakanud ja tahaks ,et tal oleks ka kõik asjad jänkudega. :D
      Aga mees tuleb ette valmistada jah. Ma isegi et ei oodanud Keiost, et ta esimesel ööl ööseks jääks või midagi, aga jumal tänatud, et ta seda tegi. :)

  • Helen

    Piimapaisude korral olen mina alati rinna tühjaks pumbanud või lapse rinnale pannud. Oi seda kergelt valusat mõnu tunnet kui piim rinnast välja voolab. :)

    • Katre

      Ma ei julgend pumbata, sest öeldakse ju, et mida rohkem välja pumpad, seda rohkem tekib asemele ka? Kuigi pärast söötmist natukene masseerisin seda välja, et pakitsust vähendada, aga tühjaks ei pumbanud küll jah. Õnneks asi möödus seekord leebelt ja loodan, et tagasi ei tule või kui ka tuleb, siis samamoodi mitte väga hullult.
      Jube tunne ikka kui rinnad kõvad ja rasked ja kaks numbrit suuremad on üleöö. :D

      • Helen

        Mina pole seda küll siiani täheldanud, aga ega ma päris 100% tühjaks ei pumpa ka. Täpselt nii palju kuni tunnen, et need kõvad kohad rinnas ära kaovad. Endal kergem olla kohe.
        Iseenesest olen ma pigem näinud seost päevase söögi/joogi koguse ja piima koguse vahel. Vahel ei jõua päeva eriti palju süüa-juua ja siis õhtul teen seda ja rinnad paari tunni pärast hoobilt paistes. :D

  • Kadi

    Mul läks mingi kolm Purelani ära, kaks Bepanthen kreemi, mingid lapikesed, mida sai pärast imetamist nibule panna + veel mingi kreem. Ükski ei aidanud :D Mul oli hirmus ka see imetamine, rinnanibudes oli suur auk sees, nagu lihahaav mida oleks pidanud õmblema :D Imetamisvõte oli õige, aga laps ise sõi nagu kutsikas ja tagus jalgadega kõhtu. Arvati, et piim tuleb raskelt välja. Lõpuks hakkasin pumpama, pumpasin kolm nädalat, öösel ja päeval ja andsin pudelist. Hiljem kasutasin nibukaitset ja nii ta sõigi rinda 8 kuud – võõrutas end ise ära, kui praegu rinda näitan, hakkab karjuma.

    Ja õmblusi oli mul ka julmalt, kokku 12, sees ja väljas. Mu supertore ÄE soovitas kasutada astelpajuõli, see võttis kipitustunde ära ja põletik ka kadus :) Pärast igat wc-s käimist käisin pesus ja määrisin siis astelpajuõliga kokku, proovi, ehk aitab ! :)

    Edu ja palju kannatust pisipiiga kasvatamisel.

    • Katre

      Astelpajuõli peaks tõesti muretsema siis. Kas seda saab apteegist?
      Ja nibukaitsmed soetas ka Keio mulle haiglasse, aga nendest vidinatest ma ei saanud midagi aru ja tundusid jube kahtlased asjad. Hambad ristis otsustasin ikka natuke veel edasi kannatada ja õnneks probleem möödus hetkel.

      Aga nende kreemidega jah. Sellisel hetkel oleks vaja mingit JAHUTAVAT ja lõõgastavat kreemi neile mu arust, aga Purelan nt lihtsalt teeb kõik rasvaseks ja mõttetuks. :D Bepanthen mulle tundub sellise kreemisema koostise tõttu nagu mõnusamalt imenduvat. :D

  • Kadi

    Jap, apteegis täitsa olemas, julgen soovitada, mees kukkus endal jala ka jõhkralt katki, määrisin astelpajuõli peale ja tal aitas ka, põletik ka taandus kiiremini kui muidu :)

    Jaa, väga tubli, et kannatasid, sest nende kaitsmetega on hästi raske, koguaeg mässa ja pese, parem kui ikka niisama oskab süüa. Ja kui unustad maha ning lapsel läheb kuskil kõht tühjaks, proovi siis niisama rinda suhu toppida, kui ta harjunud millegi muuga.

    Jahutavat jah, need lapikesed olidki jahutavad, aga ma ei mäleta nime, ma googeldasin tol hetkel kõikvõimalikud asjad läbi :D Ja need lapikesed olid megakallid ja hästi vähe sees. Ilmselt mul olid selleks hetkeks rinnad nii katki, et ei jõudnud ära paraneda, paremaks läks, aga ära ei paranenud. Paranesidki siis kui pumpasin (ja kusjuures, me sõbrannaga avastasime, et igasugused jutud piima tekkimisest ja mittetekkimisest ei vasta tõele, ma pumpasin nt 3 nädalat piima, aga ei tekkinud seda meeletutes kogustes, pidin RPA-d lisaks andma, et tal kõht täis saaks – niiet võta nüüd kinni, mis see õige jutt on:) )

    • Katre

      Mingi suts tehti jah. See Kvit ja tuberkuloos vist. Eks ma selle vaktsineerimise vastaseid asju ka kuulnud, aga ma seda meelt, et kui tehakse,ja nõutakse siis las olla. Hiljem vähem jamamist ja eneseselgitamist vms. Osadel tulnud jamad perearstidega jms.
      Nüüd vist on ainult kuu aja pärast mingi veel vaja üks teha ja siis vsjo. Pole kindel. Igatahes need haiglaomad lasin teha ja nüüd hakkan ise valima, mida teha ja mida mitte.

      • Aili

        Ma olen ise nii segaduses veel nende asjade osas. Ema ikka korrutab, et ma esimesel eluaastal vähemalt midagi ei teeks talle, välja arvatud siis nt lastehalvatus, ehk väldiks neid mis levivad siis reaalslet nakkushaigusena. Ma ei tea ma ei tea ma ei tea mida teha. Ja lisas lõpuks, et “aga see on sinu otsus, mitte minu… sinu laps.” Pärast ei saa kedagi teist peale iseenda süüdistada.
        Õnneks aga on ühes loengus vaja teha mul research paper ja otsustasin selle teha just teemal vastsündinute vaktsineerimine eestis (varsti jagan tormina ka küsitlusi välja ;p). Ehk annab see mulle meelerahu kui lõpuks tulemused käes (novembri lõpuks eeldatavasti).

  • Reet

    Unustasin eelnevalt küsida, et kui haiglas sees olid, kas said perepalati? Saan aru, et paljud pole seda saanud ja isegi mōtlen, et kui ka selline nōrkus peal pärast, et siis hull kui mehega omaette olla ei saa ja teised sünnitanud ka ruumis vōi kui wc on koridoris vms? Vōi tänapäeval enam mitut ühte ruumi ei panda?

    • Katre

      Ma võtsin ema-ja-lapse palati, kuhu esimesel ööl lubati mehel ka jääda. Hommikul aga kui oli töötajate vahetus, siis saime uuelt ämmaemandalt pragada, et “oi oi, mehed siin ei ööbi” ja teisel ööl olin seega üksi. Aga ma sain tol korral viimase wc-ga palati. Kõikides ema-lapse palatites wc pole nagu aru sain seega. Ja ühispalatite kohta ma ei tea. Kahesed toad on vist siis. Pole kindel.
      Igatahes kui ära sünnitad, siis sult küsitakse kenasti, et mis palatit soovid. Siis võid öelda, et võimalusel wc-ga või küsida muud lisainfot. Igatahes minu arust oli ülimalt oluline ja hea, et mul oli wc-ga palat, sest ma ei kujuta ettegi, kuidas ma end kuskile koridori peale oleks loivanud ja lapse üksi näiteks palatisse jätnud vms. Alguses ju nagunii see hirm suur ja ei tea, kuidas laps magab ja on ja tahaks nagu juures olla kogu aeg. Lisaks et kui peale wc käiku pead alati end ka dušiga sealt alt üle laskma ja kõik muu, lisaks mähkmeid vahetades last kraani all pesema.. siis ma ei teagi kuidas ilma wc-ta saaks. Peaks vist lapsega koos kärutama ringi mööda haiglat. :D

  • birgit

    Eks alguses ole väsitavam, aga kui mingi rütm sisse tuleb, siis lihtsam. Kuidas beebi öösel magada laseb ja päeval aega muud ka teha jääb? Mul tuttaval laps algusest peale öösiti magab, aga see pigem ikka väga huvitav erand vist, muidu ikka kord kaks öösiti emad üleval. Ja kaua üks imetamisaeg kestab?

    See rindade suurenemine on jah ebameeldiv. Mul muidu väike rind, aga rasedusega muudkui paisub ja pole üldse harjunud, ei taha ette kujutadagi millised need siis piimaga veel on :D

    • Katre

      Mul rasedus väsitas unetusega ette vist. Igatahes see öösel ärkamine jms ei ole mu jaoks häiriv sugugi. Hetkel mingi 2-3 korda ärkan, vahetan mähkmeid ja toidan. Mulle öeldud, et tulebki nii iga 2-3h tagant last toita alguses, seega ta ei saagi kuidagi öö läbi magada ju. Aga öösel ma teen nii 3-4h uinakuid talle. Päeval 2-3h.
      Aga jah, võib ööotsa last magatada siis? :O

      Üks imetamisaeg kestab keskmiselt 30 minutit. Vahel vähem vahel rohkem. Oleneb kuidas ta uinub. Tissiotsas magaja on hetkel, kuigi ma tean, et see hea asi ei ole. Aga muudmoodi ta üldse ei uinu. Sipleb ainult ja vahib niisama ringi.

      • K

        Mul tuttav mõtles, et tema küll ei hakka oma last öösiti üles ajama, kui kõht tühi, siis laps ikka annab ise märku. Ta ei ajanud haiglas ka last üles sellepärast ja talle ei öeldud midagi ( oli 10 päeva haiglas). Laps on algusest peale ööläbi maganud ja emal ka hea olnud. :)

        Edu teile,

      • Krissumissu

        Kui öösel ei imeta siis paljudel hakkab piim kaduma. Pealegi hakkavad siis päevad jälle. Mul ole PP ikka veel hakanud, jee ! siiani saab öösel rinda ja korduvalt. Harjumuse asi.

  • Aili

    Mees kuulas kokkuvõtlikult minu ümberjutustust sellest postitusest ja minu üllatuseks ta oligi arvestanud juba sellega, et “he’s in charge”… too ainult kohkus, et meie (vähemalt mina ja laps) peame kaheks päevaks kindlasti haiglasse jääma esmasünnitajana. Mina näiteks mina ka ei teadnud enne kui mu ema ütles. Ma ikka lootsin, et vups välja ja padavai koju tagasi (ma küll üritan end positiivselt meelestada kiireks sünnituseks :D).

    Oh jeesus, ma olen vist vahele jätnud siukse teema nagu rinnapiimapais või mis iganes see oli :S jeesus, kirjelda iga asja pliis mis teen, ma kardan, et ei oska enam midagi pärast sündi teha :D

    • Katre

      Ma tahtsin ka kohe välja aga tglt kui seal sees olla oli kasulik. Noh,, näidatakse oluline ette ja seletatakse jms. Kindel oli olla kuidagi selle hapra tegelasega. Kodus oleksij närvi läind kui keegi oleks targutand, sest noh.. Nüüd ikka teisiti need asjad nats kui vanasti ju :D aga piimapais jeh. Üleöö tasuta boobjob.

    • Krissumissu

      4-5-6 vm päeval lähevad rinnad suureks nagu melonid ja kõvaks nagu kivid ja teevad siga valu. Laps ei saa enam piima ka hästi kätte, sest rind on nii kõva ja suur. Selleks puhuks vaja varuda kapsapea, lehed ära kiskuda ja sügavasse panna. Siis surud külmad kapsalehed ükshaaval rinnale ja jahutad ja siis kuum dush ja siis jälle külm leht. Kui valu käes, siis saad aru, millest räägin. Peale selle tuleb rinda mudida, palju ja mõnuga, kuni saad pehmeks, et laps saab imeda. See mudimine on üpris valus. Pumpa välja kui saad, kui ei saa kutsu mees appi kui ta nõus on ;)))) suht ohtlik võib olla, palavikuga peaks ämmakale kindlasti helistama, igast jama tekitab see, AB kuur, piim võib ära kaduda jne.

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga