Annabeli sünnipäev
igapäev,  Laps

Sünnipäev peetud, a kuidas?

Lõpuks ometi on A. sünnipäevanädal mööda saanud. Uskumatu! Juba KUUS aastat uut ajaarvamist “pärast Annabeli sündi.” Mulle reaalselt tundub, et mu elus on palju rohkem tegemisi, kui enne teda oli ja pidevalt pean oma laiska loomust alla suruma ja end ületama, tehes asju, mida ma muidu üldse ei teeks.

Näiteks pole minus kübetki mingisugust korralduspisikut. Ma suudan asju HÄSTI korraldada vaid sinnamaale, et ütlen kuupäeva, kellaaja, asukoha ja broneerin need ära. Sellest võiks ju piisata? See on ju ainuke oluline info inimestele, keda sa mingile üritusele kutsuda soovid? Seega saan ma öelda, et kõige olulisema viitsin ma väga edukalt ära korraldada. Mis aga järgneb sellele, tuleb juba suure eneseületamisena.

Peopaiga valis A. ise välja. Mina vaid esitlesin erinevaid Tartu mängutubasid, mille hulgast tema valituks osutus HipHop mängumaa, mida ta ise kutsus piraadikohaks. Muud asjad peale kuupäeva, kellaaja ja asukoha valikut said korraldatud nii kiirelt, kergelt, vähese vaeva ja väheste resurssidega kui võimalik. Ise olen enda üle uhke ja nii väikestel lastel pole ka oskust midagi ette heita, seega võib öelda, et kõik õnnestus. :D

Väike piraat
“Vaata, ma nagu hoiaksin seda mõõka käes.”

Lebo lauakatmine

Kõige rohkem peavalu valmistas mulle see, mida lastele söögiks pakkuda ja veidi teisejärgulisem oli see, kuidas seda söögilauda esitleda või kaunistada. Igasuguste ürituste ja sünnipäevade puhul paistab alati silma, et kaunistustele, lauakatmisele jms on megalt rõhku pandud. Kõik asjad peaksid olema mingi temaatika järgi. Toidu juures peaksid olema sildikesed, mis viitavad sellele, mis kausikeses asub. Nagu inimesed silmaga ei näeks, mis laual on? :D Eriti uhke oleks, kui nõud oleksid päris nõud ja jooginõuks oleks vinged vintage pudelikesed kõrtega jne. Saate aru küll, mida ma silmas pean?

Mina mõtlen aga, et mis on sellel kõigel mõtet, kui pidu kestab vaid paar tundi ja kõige selle ülesseadmisele ja pärast koristamisele kulub palju aega. Don’t get me wrong, üliilus on minna küll sellisele peole, kus on asjad ilusasti korraldatud ja sätitud, aga ise ma seda teha ei viitsi ja sellist teenust osta ka ei raatsi, sest see “vau efekt” kestab vaid esimese hetke ja hiljem pole enam kellelgi vahet, kuidas midagi välja näeb. :D Seega minu poolest võib ka lihtsalt söögid ja sööginõud lauale panna ja pole vahet mingil erilisemal kaunistamisel. ILUS OLEKS, aga MINA ei viitsi ja ei raatsi.

Käisime enne sünnipäeva Annabeliga koos KRABA -s, et osta taldrikud ja lusikad. Koha peal sai lisaks valitud veel ühekordne laudlina, popkorni topsid ja ja Lego Film 2 salfakad, millelt LEGO fänn pilku enam ära ei saanud. :D Topsid olid olemas juba varasemast ajast, sest 2 aastat tagasi ostsin ma Pakendikeskusest kõigest viieka eest terve torni papptopse (100tk), mida jätkub vist veel järgmise aasta sünnipäevaks ka. Valge tops sobib iga “temaatikaga” nagunii ja lastel on hea sinna markeriga oma nime peale kirjutada. 

Mida söögiks pakkusin?

Söögi osas googeldasin ja vaatasin erinevaid laste sünnamenüüsid, mis on tihtipeale päris sarnased – siuke snäkivärk, sest lapsed ju pigem hullavad kui istuvad ja söövad. Vahepeal jõudsin ka imestada toitlustuse hindade üle, kui nägin, et 20-le lapsele mõeldud sünnipäevalaud maksab 150 eurot ja sisaldab: makaronisalat, puuviljad, kurk+porgand+dipikaste, lihapallid või kananagitsad, pirukad, popcorn, morss (mulliga või mullita), maitsevesi, kohv, koristuteenus – kohapealsete pärisnõudega. Leidsin, et täpselt samad asjad saab pakkuda max 50 euro eest, seega ei saanud väga aru, mille eest see sott peale tuleb maksta. Seda enam oli isu end kokku võtta ja söögikraam ise teha, mitte tellida.

Eelmisest aastast jäi meelde, et eriti heaks hitiks olid minu enda tehtud mini-viineripirukad ja popkorn. Makaronisalatit, köögivilju dipiga, juustukuubikuid ja lihapallikesi eriti ei söödud ja tuli pärast pidu koju tassida. Seega polnud neid asju mõtet ka sel aastal pakkuda üritada.

Läksingi siis seda teed, et küpsetasin 2 laari mini-viineripirukaid, 1 plaaditäie mini-kaneelirulle, 4 väikest singi-juustu stritslit ja köögivilja asemel otsustasin seekord pakkuda hoopis puuvilju ja esitleda neid varda otsa topituna. Lisaks ostsin juurde popkorni ja mingisuguseid sinise pakiga karukrõpse, mida Ann soovis. Igaks juhuks tegin juurde veel munavõidega tikuvõileibasid, sest kartsin, et “äkki pakun liiga vähe asju.” Kookoseküpsised ja tordi valmistas Annabeli vanaema.

Olgu siinkohal öeldud, et jällegi kadusid laualt kõigest poole tunniga mini-viineripirukad ja mini-kaneelirullid, nii et lapsed küsisid: “Miks need laualt ära koristati?” :D Ühesõnaga, tuleb järgmistel kordadel veelgi rohkem just neid asju teha. :D Samuti said peo käigus tühjaks puuviljavarraste vaagnad. Ma arvan, et varraste otsast söömine oli lastele lihtsalt huvitav ja niisama puuviljavaagnat ei oleks nii innukalt näpitud. Karukrõpse polnud tarvis lauale pannagi, sest paistis et popkornist piisas. Koju tagasi tõin veel stritslid ja tikuvõileivad – neid miskipärast ei tahetud. See eest järgmisel päeval töökaaslased küll kiitsid. Vaagnad asjade transportimiseks soetasin jällegi Pakendikeskusest – saab veel teinekordki kasutada!

Sünnipäevalaud
Sünnipäevalaud

Peost endast

Kirjutasin siin umbes 2 nädalat tagasi, kuidas põdesin lastekarjaga hakkama saada. Pärast toda postitust ja kommentaare mõtlesin korraks isegi, et prooviks mõnda peojuhti. Mõtet ja vajadust ei näinud ma mingis batmani kostüümis kohale laekuvas tegelases, kellel lapsed lihtsalt seljas hakkaks kargama. Eriti arvestades asjaolu, et sünnipäevale tulevad lapsed leiavad edukalt endale ise tegevust ja keegi nurgas ei passi. Ehk et sellisel mängujuhil näeksin rohkem mõtet siis, kui on teada, et osad lapsed sellised igavlejad on. Mullimeister tundus lahe asi, aga oh sa jeerum kui kallis, seega jäi eelarvest välja. Näomaalingul ei näinud ka õhtuse peo tõttu mõtet, sest peale pidu lähevad lapsed kohe koju magama. See oleks sobinud rohkem nädalavahetusel lõunase peo jaoks.

Kõige rohkem oleksin ma tahtnud mingit mängujuhti, kes tuleb ja lastega mingeid mänge läbi viib ja ideaalis näiteks aarete jahi korraldab. See oleks piraaditeemalisele mängumaale eriti sobilik ka olnud. Kahjuks aga polnud ühel sellist teenust pakkuval mängujuhil tolleks päevaks enam vaba aega ja mõtlesin, et ah suva kah. “Sain eelmisel aastal hakkama, saan ka sel aastal.”

Igaks juhuks aga otsisin välja mingisugused tegevused ja mängud, mida lastega vajadusel ja võimalusel ise korraldada saaks. Ma olen laste seltsis olles kuidagi avastanud, et mulle ausalt öeldes meeldib see mängujuhi teema ja teen päris hea meelega. Paraku aga ei tulnud see mul eriti hästi vist välja, sest tegevustest huvitatud olid ainult pooled. Alguses tahtsid üksikud lapsed niisama batuudil hüpata ja mitte mängu tulla, aga siis vaatasid teised, et “Ähh, ma tahan ka hoopis hullata!” nii et pika peale see mängutegu feilis. Polnud nagu mõtet, kui osad lapsed liitusid ja lahkusid mängust suvahetkedel ja tekitasid sellega palju segadust. :D Ju siis oli neil peale lasteaiapäeva lihtsalt isu kuni uneajani VABALT möllata. :D Või siis ilmselt õnnestuks see mänguvärk paremini siis, kui lapsi oleks veits vähem, sest noh.. pooled ju tegelt tahtsid mängida, aga läbi teiste kiljumise oli seda raske teha.

Kisa oli taaskord nii palju, et juba 1 tund sünnipäeva pidamist ja ma tundsin, kuidas mu energia on otsakorral ja TAHAAAAKS VAIKUST! Pärast pidu vaidles Annabel mõistagi, kuidas temal mitte mingil juhul väsimust ja und ei ole ja mina jällegi unistasin ainult sellest hetkest, et saaks juba voodisse langeda ja õndsas vaikuses uinuda. :D Ühtlasi tundsin ma pärast pidu taaskord seda “Never again!” tunnet, et mina enam iial sellist suurt pidu korraldada ei taha, aga paraku lahtus see tunne juba järgmisel päeval ja hetkel mõtlen ma jälle, et einoh.. kui laps nii väga tahab, siis tuleb see katsumus ka järgmisel aastal üle elada. Ainult ÜKS KORD aastas ju?

Kingitused

Kui teid kingitused ka huvitavad, siis enamjaolt tuli kingiks raha ja kinkekaarte, mis on minu arust 6-aastase puhul parim kingitus ka. Siis saab ta ise valida midagi suuremat ja jääb ära üleliigne tilu-lilu. Kindlasti soovib ta juurde osta näiteks LEGO -sid. Asjadest sai ta ühe punutud üleõla koti, uue ja läikiva tangle-teezer kammi, Robotauto Poli multikast pärit Roy transformeri, värviraamatuid ja pliiatseid, Philips Sonicare hambaharja, paar lugemisraamatut ja 2 uut telekamängu: Captain Toad ja Minecraft. Mõningatest neist kirjutan põhjalikumalt mõnes teises postituses. : )

Ise aga tellisin Õhupallid Tartus facebooki lehe kaudu 17 heeliumõhupalli – nende mõte oli see, et igale külalisele lahkudes tänutäheks üks õhupall kaasa kinkida. Ma ei teagi miks, lihtsalt meeldib see mõte, et tulijatele midagi tänutäheks kinkida, aga mingisuguse goodie-bag –i kokkupanemine on minu jaoks jälle liialt suur ettevõtmine. Lastel oli õhupallist rõõmu küll ja veel. :D


A kuidas teil selle pidude korraldamisega? Meeldib, viitsite? Teete söögi ise, tellite? Rääkige kaasa, misiganes mõtteid postitus tekitas ja tahate välja öelda. :D

2 kommentaari

    • Katre

      Poes müüdavast pärmi-lehttaignast, siis ei tule liiga kohevad ja on rohkem nagu sellised küpsiselaadsed – hea suhu pista. :D Teen need keskeltläbi 3cm diameetriga, seega päris pisikesed. Plaadil enne küpsemist paistavad veel väiksemad. :D

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga