Parim konsool = Nintendo Switch

Kauaaegsed lugejad peaksid teadma, et ma olen niivõrd-kuivõrd selline videomängu entusiast. Minu tee mängudeni saigi ilmselt alguse siis, kui umbes 5-aastaselt tõi isa koju NES konsooli (Nintendo Entertainment System). See on see vana hall kast, kuhu käisid suured mängukassetid sisse ja mida pidi vahepeal “tolmust puhtaks puhuma,” et mäng käima läheks. Teate ikka ju? Igatahes mul see oli ja seal ma oma esimesed Super Mario ja Duck Hunt mängud ka tegin.

Kui arvutid tulid, läksin ma päris kiirelt arvutimängudele üle ja seega mind lapsena Playstation vms ei huvitanud. Neil lihtsalt olid suht samad mängud ja ma sain samu asju ka arvutiga mängida. Näiteks kurikuulsat GTA-d. Sealt maalt ma ilmselt arvutimängudele nagu peatuma jäingi ja olen nüüdseks juba üle 20-aasta arvutile truuks jäänud.

Siiski aga oli mu sees aastaid küpsenud soov kunagi ka konsooli omada. See vist suurenes eriti retsilt umbes paar aastat tagasi, kui ma tundsin, et tahaks pigem diivanil lösutades mängida, samal ajal Annabeliga juttu puhuda, kui et arvutis, klapid peas, isoleerituna tiksuda. Arvutimängud on nagu selles mõttes teistmoodi. Sa mängid neid üksi (netis sõpradega), aga suht häiriv on mängida, kui keegi kõrval istub ja vaatab, sest noh, klapid on peas ja ta ei kuule heli ega midagi. Suht lamp. Telekamängul ei ole üldiselt aga mingeid klappe vaja, heli on kõigile kuulda ja on kuidagi “peret-ühendav” ka mu arust.

Lisaks mõtlesin ma sellele, et laps võib ju midagi ikka mängida. Kui ma ise mängisin telekamängu esimest korda 5-aastaselt ja minust sai inimene, siis mida halba peaks see ka minu lapsele tegema. Pigem eelistan seda, et ta istub diivanil ja mängib telekamängu – telekas, mis on 2 meetrit eemal, kui et istub ninapidi telefonis ja kogu muu maailm kaob ümbert täiesti.

Konsoolide valik

Konsoolide maailma sukeldudes tuleb tavaliselt silmitsi seista ühe kõige tüüpilisema valikuga: PlayStation vs XBox. Nii olin ka mina konsooli ihaldades alguses kahe vahel ja tundsin, et kipun pigem sinna PlayStationi leeri kalduma. Peamiselt disaini pärast. Pleiss paistis nagu vähe stiilsem välja nägevat ja Xbox veits robustsem. Muud plussid-miinused mind eriti ei kõigutanud. Niisiis unistasin ma, et kunagi saab mul olema PlayStation Pro ja elu ongi ilus.

Läks aga teisiti. Issand, ma isegi ei tea täpselt, kuidas. Ma olin ju Nintendost teadlik küll, aga ma ei pannud teda Playstationi ja Xboxiga samale pulgale ja ei pidanud päris konsoolivääriliseks. Kuigi ma kunagi teismelisena sain kahel korral kuskil Nintendo Wii’d mängida ja ma olin sellest VAIMUSTUSES. Lisaks, umbes 10-aastat tagasi sain tolleaegselt peikalt laenuks Nintendo DS käsikonsooli. Ma olin mingi 18-aastane ja ma lihtsalt mängisin päevad läbi mingeid lastemänge seal. :D Laenasin emale ka ja ta oli samamoodi hooked.

Tollest ajast peale on mingi sisemine soov kogu aeg Nintendo käsikonsooli järele ka olnud. Pikemat aega on väljas Nintendo 2DS (link), mis vist on vaikselt väljasuremas, sest äsja tuli välja Nintendo Switch Lite käsikonsool (link). Siis aga tulid vahepeal nutitelefonid ja selle käsikonsooli soovi täitmine ei tundunud enam nii ratsionaalne. Kui tahta, saab telefonis ju ka mängida ja nii – mitte küll Nintendo mänge, aga ninapidi telefonisolemise point, mis mulle väikese lapse puhul ei meeldi, on sama. 

Teekond parima valikuni

Alles käesoleva aasta alguses (2019) jõudis minuni teadmine, et Nintendol tuli 2 aastat tagasi välja uus konsool nimega Nintendo Switch (link). Viisin end asjaga kurssi, vaatasin mõndade mängude gameplay videosid ja otsustasin, et fuck Playstation ja fuck Xbox – Nintendo on täiega üle!

Sellises tundes mängib minu jaoks tõenäoliselt rolli see, et ma olen suur arvutimängur, nagu ennist öeldud, ja enamikke Playstationi ja Xboxi mänge saan ka arvutis mängida ja teen seda pigem meelsamini seal. Väga üksikud mängud, mis mind huvitavad, on sellised, mida on võimalik ainult konsoolil mängida, aga kas nüüd 3 eksklusiivse mängu mängimise pärast on 300+ eurosel konsoolil mõtet? Minu jaoks mitte.

Kui ma ennast Nintendo Switch ’i mängudega kurssi viisin, siis mu wishlist kasvas meeletu kiirusega päris pikaks. Nimelt on Nintendo mängudega selline värk, et Nintendo mängud on eksklusiivsed ainult Nintendol mängimiseks. Nintendol ei ole vähimatki soovi müüa oma mänge PC, Playstation või Xbox platvormidele, seega kui sul Nintendot ei ole, siis sa Nintendo mänge mängida ei saa. Muidu on mängudega ikka nii, et saad valida, millisel tahad mängida (PC, PS, Xbox), aga jah, Nintendo mängud nende kolmega ei ühildu. Tõenäoliselt never will. Samas aga on piisav hunnik teiste tootjate konsoolimänge, mida müüakse ka Nintendole. Seega ei saa ka öelda, et Nintendo omanikud ei saaks mängida samu mänge, mida PS ja Xbox omanikud. Suures osas saavad. Seega 1 point for Nintendo here!

Nintendo enda mängud näevad ka väga teistsugused välja, kui teiste platvormide mängud. Nimelt on Nintendo mängud sellise pehmema graafikaga ja ilusate värvidega. Mängid ja mõtled iga hetk, kui nunnud need mängud lihtsalt on ja lahe on ka see, et Nintendol on oma ägedad karakterid, mis hüppavad ühest mängust teise, ehk siis praktiliselt kohtud samade karakteritega päris mitmes erinevas mängus. Selline mõnus ja nunnu maailm noh!

Mitmekülgne Nintendo Switch

Teise asjana võlus mind Nintendo Switch ’i puhul veel see, et see pole ainult telekakonsool, vaid mitu konsooli ühes. Kui muidu pead valima, kas ostad telekakonsooli või käsikonsooli (näiteks Playstation Vita, Nintendo DS), siis Nintendo Switch ’iga saad mõlemad! Kui muidu on telekakonsoolid üks suur kastike, siis Nintendo konsool näeb välja nagu tahvelarvuti. Puutetundlik ekraan, mille sisse on kõik vajalik ära mahutatud. Konsool, mida kasutad kord nii ja kord naa:

Mängi telekas
Pista konsool dokki ja juba sekund hiljem on pilt telekas. Puldid aka Joy-Con ’id võta konsooli küljest ära. Kui mängid üksi, pane mõlemad kaasasolevasse Joy-Con Grip’i, et moodustada üks suurem mängupult. Kui soovid kellegagi koos mängida, siis võta üks väike Joy-Con endale ja anna teine sõbra kätte. Ehk siis põhimõtteliselt tuleb konsooliga kohe kaasa nö „2 pulti,“ kui teiste konsoolide karbis on pult vaid ühele ja lisapult maksab mingi 60 euri.

Mängi käes hoides
Pane puldid (niinimetatud Joy-Con’id) konsooli kummalegi küljele, võta konsool dokist välja ja saad kasutada seda käsikonsoolina. Dokis olles konsooli aku laeb ja see peab esialgse NS süsteemi puhul (mis mul on) vastu väidetavalt 4-6 tundi. Nüüd on väljas NS 2019 versioon (link), mille akupidavus peaks olema veelgi parem. Selliselt saad konsooli kasutada kus iganes, telekast eemal. Voodis, bussis, autos, reisil jne.

Mängi laual
Ütleme, et võtsid Nintendo Switch ’i eelnimetatud käsikonsoolina kuskile kaasa ja sõber ütleb, et ta tahaks ka mängida. Siis saad öelda, et sul on üks lahe mäng, mida saab koos mängida. Eemalda taaskord Joy-Con ’id konsooli küljest, pane konsool lauale püsti (selle tagaküljel on tugijalg), jagage puldid omavahel ära ja let’s go.

Kui selline 3-ühes värk pole teie arust lahe, siis ma ei tea, mis on! :D

I love it!

Igatahes olen ma TÄIEGA rahul sellega, et meile kolis koju sisse Nintendo Switch, mitte mõni muu konsool. Just seetõttu, et täiendab arvuti olemasolu, mitte ei duplikeeri seda. Sellest ajast saati, kui ma selle koju tõin, olen ma tahtnud kõigile pasundada, et SEE ON MAAILMA VINGEIM ASI! Nüüd siis lõpuks saan seda siin teha! :D

Ja ma tean, et enamik on kahjuks Pleissi ja Xboxi usku, aga kui te vähegi tunnete, et valikuvõimalust konsoolide maailmas võiks suurendada, siis ma tõesti soovitan valikusse võtta ka Nintendo. Esiteks on sellel minu arust palju rohkem lapsesõbralikke mänge ja graafika on ka palju lapsesõbralikum. Pole sellist relvast tulistamist ja verd ja muud ülimreaalsust. On väike Super Mario, kes hüppab mingile könnist kollile peale ja sööb maagilisi seeni. :D

Mängi vanu klassikuid

Aa, Nintendo juures on üks selline kuutasupõhiline lisavõimalus ka, et maksad 3.99$ kuus ja saad ligipääsu NES Online’le. Seal saad ligipääsu igasugustele vanadele 90-ndate telekamängudele nagu kõik Super Mario versioonid, Ice Climbers, Donkey Kong, Balloon Fight, ExciteBike, tennis, jalgpall, Zeldad või misiganes. Aktiivselt lisab Nintendo sinna vanu mänge juurde. Mis kõige ägedam, need mängud näevad välja nagu ikka vanad-head, aga on tehtud ikkagi niivõrd ümber, et näevad näiteks 50-tollisel telekal laitmatud välja! Samuti annab NES Online võimaluse mängida teistega läbi võrgu, näiteks Fortnite huvilistel. Mina ise olen vihtunud Just Dance’i sedasi, et võistlen teistega üle maailma, kes samal ajal oma kodus tantsivad. :D

On a sidenote:
Oma Nintendo Switch'i ostsin hinnavaatluse foorumi kaudu. Kevadel maksis poes uus ca 340€ ja kuigi ma olin kohati NII valmis poodi tõttama ja ära ostma, otsustasin siiski oma himu ohjeldada ja jälgida pakkumisi järelturul. Sain oma Switch 'i 280€ eest, millele pealekauba veel konsoolikoti, 3 mängu , ja Pro Controlleri (link). Konsoolimängud maksavad keskeltläbi 50€/tk ja uue konsooliga ühtegi mängu kaasa ei tule. Seega sain ma järelturult 280€ eest põhimõtteliselt 580€ eest asju! Tasus täiega ära! 

Kas teil on konsool? Olete mõelnud, et võiks osta? Kas Nintendo Switch kõlab ägedalt?

Kas ma võiks postituse teha ka mängudest, mis meil on, mida fänname, mida soovitame ja mida veel soovime?