igapäev,  Laps

Otsused, mis murravad..

Ma kirjutasin eelmisel suvel sellest, et A sai lasteaia koha lasteaeda, mille suhtes ma olin veidi skeptiline (loe siin) või õigemini ehmatasin miskipärast ära selle kodukorra ja tegevuste peale. Tagantjärele mõeldes muidugi ülimalt narr, et ma selliseid hirmumõtteid üldse mõlgutasin, aga noh.. Aeg on see asi vist parandada.

Olles nüüd 6 kuud seal lasteaias käinud, pean ma ütlema, et ma olen sellesse ja selle vaateväljadesse kohutavalt kiindunud. See on imeline lasteaed ja seal on imelised inimesed. Kõik maja töötajad on äärmiselt toredad inimesed nii palju kui mina nendega kokku puutunud olen. Majas on palju tegevusi ja palju käiakse ka majast väljas tegutsemas. Ja mis veel kohe eriti meeldib? A rühmas on ainult 11 last ja kõik nad omavahel sõbrad! Kui ma muidu oletan, et 20-lapselistes rühmades võivad ikka kergelt mingid.. pundid tekkida, sest 20-inimesega ju ei jõua samal tasemel semutseda, siis minu arust on A-l küll seal kõik omavahel sõbrad. Ta tuleb õhtuti koju ja nimetab mulle kõik 10 nime ära, öeldes, et “X on minu sõber, Z on minu sõber, Y on minu sõber…” ja nii edasi.

Kuna aga see lasteaed oli ainult ajutiselt siin meie elukoha lähedal, sest selle Riia mäel asuv maja oli remondis, mõtlesin ma juba siis, kui sinna koha saime, et jääme sinna ajutiselt. Nüüd ongi käes see aeg, kus kolitakse suvel tagasi kesklinna ja see kesklinn jääb meie kodust ja minu töökohast ikka ühe mõnusa teepikkuse kaugusele. Muidu see kaugus nagu ei heidutakski, sest autoga liigeldes ei ole paar lisakilomeetrit ju mingisugune takistus, aga heidutajaks on pigem kella 8-ne ja kella 17-ne liiklusvool, mis teeb isegi ühe kilomeetri läbimise oluliselt tüütumaks ettevõtmiseks. Lisaks see, et Tartu kesklinnas on liiklus täiesti ebardites kohtades ühesuunaline, mis tähendab seda, et ma ei saaks lasteaeda sõitmisel kasutada otseteed, vaid peaksin niigi kaugemasse sihtpunkti jõudmiseks kasutama veel omakorda teejuppi, mis lisab juurde 2-3km pikkuse ringi. See selleks, ilma liikluseta jõuaks me kodust lasteaeda arvatavasti ca 15 minutiga, mis ei ole ju tegelikult ajaliselt suur ettevõtmine, aga noh.. paraku on ilmas ka teisi liiklejaid peale meie.

Noh ja nagu ma ennist ütlesin, et plaan oli ajutine ja lootus oli, et tulevaseks õppeaastaks saame me ikkagi koha kodujärgsesse lasteaeda. Et mitte avaldusega venitada, tegin ma avalduse juba jaanuarikuus ära, et augustikuuks kohta saada. Ühel hetkel tuligi teade, et saime koha ja seepeale viskus mulle üks raske kivi südamesse, et mis siis nüüd edasi peaks tegema. Ma ju tegelikult ei tahaks lahkuda praegusest lasteaiast. Kuigi see oli plaan all along, siis selle reaalseks saamise juures tuli mulle hirm nahka ja ma ei tundnud üldse, et ma kerge südamega suudaksin ühest loobuda ja teise vastu võtta. Piinlesin mitu päeva, kuni lõpuks ARNO-sse sisse logisin ja märkasin, et kohta pakuti hoopis kuskil kolmandas lasteaias, mitte selles, mis siin kodu lähedal. Tolle asukoht oli muidugi ka kõvasti mugavamas kohas, kui kesklinn, aga päris õiget tunnet siiski sisse ei tekkinud. Mul oli ju raske otsustada, kas 1 või 2, aga lisada valikusse veel 3-s? See kippus mind ikka täiesti sassi ajama ja seetõttu otsustasin ma sellest kolmandast variandist lihtsalt loobuda ja jätta edasine saatuse hooleks. Ehk siis kui ei saa kohta kodujärgsesse, käime meeleldi kesklinnas edasi ja kui saan…

Nüüd siis juhtuski see, et möödus kuu ja tuli uus teade, et lasteaiakoht on olemas. Ma muidugi ei ole jälle mitu päeva julgenud sisse logida, et vaadata, kuhu või kinnitust saada selles, et seekord saime koha õigesse lasteaeda, sest.. ma ei tea ikka ja jälle, kas võtta see koht vastu või mitte. Ma muidugi oletan, et seekord on koht soovitud lasteaias olemas, sest ma panin viimati kuskile linnukese, et ainult sinna ja muid pakkumisi ei soovi. Seega this has to be it, eksole.

Ja nüüd ongi see olukord, kus ma seisan silmitsi nii raske olukorraga. Ma ei arvanud, et see nii raske on, sest ega ühte kahte klikki ei tohiks ju olla nii raske teha (loobu ühest, aktsepteeri teine), aga on. Ma üritan igal võimalusel vältida selle otsuse tegemist ja üldse sellele asjale mõtlemist ja igakord kui ma tunnen, kuidas see mulle siiski kuklasse hingab, sest igavesti ei saa seda ju õhus hoida, muutun ma jälle ärevaks ja närviliseks ja õnnetuks.

Ma ei tea, kelle heaolule peaksin ma siinkohal mõtlema. Kas enda, lapse või meie mõlema? Kas olulisem on see, et laps käib edasi lasteaias, kus tal on sõbrad ja tuttavad õpetajad ja kus talle meeldib käia või see, et lasteaed oleks lähedal? Kas on õige JÄLLE lasteaiakohta vahetada (sest ta on ju niigi JUBA kahes lasteaias käinud)? Kas tundub õige loobuda lasteaiakohast, kus meile meeldib, et võtta vastu koht, kus kõik on tundmatu? Äkki uues kohas ei meeldi lapsele uued õpetajad? Äkki ei meeldi talle suures rühmas (seal vist ca 20-lapselised)? Äkki on tal suures rühmas kuidagi.. raskem? Äkki väike rühm on talle pikas plaanis edukam, sest õpetajatel on lastega kergem tegeleda? Ja nii edasi ja edasi…

Kui ma mõtlen sellele, et ma tahaks, et ta saaks ikka kuni koolini käia ÜHES lasteaias ja et enam mingit vahetamist enne kooli ette ei peaks tulema, siis tundub kuidagi sobivam siiski see kodulähedane variant. Veel kolm aastat on ju lasteaias käia ja need kolm aastat seda teha kodu lähedal on kindlasti mulle oluliselt vähem stressi, kui see et kolm aastat igal hommikul ja õhtul rinda pista peateede liiklusega.

Lisaks veel see, kui midagi peaks näiteks autoga juhtuma. Mul siin märtsi alguses oli niisugune intsident, kus läksin ülevaatusele ja ülevaatusel läksid piduritorud läbi ja auto tuli vaatluspunkti jätta, sest sellega sõitmine ei olnud soovitatav ega lubatud. Seega tuli järgmisel hommikul nii lasteaeda kui tööle saada… muul moel. Vajadusel oleks saanud bussiga (olgu öeldud, et bussiga lasteaeda on okei minna, aga lasteaia juures mu töö juurde buss enam normaalselt ei liigu), aga õnneks sain ma töökaaslase meile hommikul appi kutsuda, kes siis meid oma sihtpunktidesse jõuda aitas. Talvel hoidsin ma igal hommikul hinge kinni ka auto aku osas, sest mul ei ole aimugi, kui vana ta on, aga raskelt oiates läks ta külmaga käima ja ei võinud kunagi teada, kas järgmine hommik on tema lõpp või mitte. Kodu lähedal lasteaias oleks sellega vähemalt pikas plaanis ju oluliselt lihtsam. Kui peaks ükskõik milline jama ilmnema, saan lapse jalgsi lasteaeda viia ja seejärel võin ise edasi liigelda ükskõik kuidas ja millega. Vähemalt on lapse asjad korras.

See liikluse, liiklemise ja asukoha punkt tundub mulle suuresti oluline ja hetkel ongi see ju ainuke eelistus, mis sellel teisel variandil praeguse ees on. Praegune lasteaed on kindel, meeldiv ja tuttav, aga uus on… kõigest lähemal. Midagi muud me selle kohta ei tea ega saa omast kogemusest teada ega oletada. Ja see ongi hirmutav. Ja see tekitabki mulle pähe selle küsimuse, kas olulisem on mugavus või tuttav ja meeldiv keskkond? Ja kui muidu oleks õigeks vastuseks ilmselt keskkond, siis kas see keskkonad kaalub selle kõik üles ka järgneva kolme aasta lõikes? Kas peaks võtma nii endale kui lapsele selle lisategevuse, et hommikuti varem tõusta ja jageleda, kui arvestada asjaolu, et isegi praeguse elukorralduse juures olen ma hommikuti tihti närvis, sest last ei saa ju kunagi õigeaegselt riidesse ega valmis, eriti kui ta mõni hommik vastu ka jonnib…

Otsused, otsused… Ma ei tea, kas mu jutust tegelikult siin midagi aru saada ongi, et mis mind täpselt vaevab, sest ma tunnen et ma olen oma kirjutamisoskuse ära kaotanud. Ja isegi olles selle teksti siia kirja pannud, ei tea ma ikka, milline otsus teha. Viimast lõiku välja kirjutades mõtlesin ma “Jep, that’s it. Valin ikka mugava ja oluliselt stressivaesema tee. See tundub õigem” ja olles selle mõtte ära mõelnud, ärkab mu teisel õlal see teine pool, kes ütleb: “Mis asja? Sa valid mugavama tee? Kas sa lapse peale ka mõtled. Tal on ju praegu suurepärane lasteaed, miks sa ta sealt ära võtta tahad?” jne jne.

Lähen vist hulluks, ühesõnaga… aga ikkagi tahaks ma öelda, et ka minu mugavus on meile mõlemale äärmiselt oluline ja stressivaesem (ehk siis tundub nagu oleks otsus siinkohal ju langetatud?), aga ikkagi mõtlen ma, et ehk peaks ennast lihtsalt ohverdama ja tegema seda, mis on lapsele parem. But then again.. mis on talle parem?

I’m losing it.

47 kommentaari

  • Mees

    Mina jätaksin ta praegusesse lasteaeda ja sõidaksin hommikuti kasvõi ekstra 30 minutit. Kolisin väiksena palju ning ei olnud just väga meeldiv kogueg uusi sõpru leida ja sellises eas on lapsele see kindlusetunne minu arvates eriti oluline. Samas ehk oleks mõistlik küsida Annult endalt, proovida seletada miks peaks teise lasteaeda minema ja mis tema ise sellest arvab. Kui hästi seletada, siis ilmselt saab aru küll ja suudab teadlikult mõistliku vastuse anda. // 2 cents

    • Natasha Bluu

      Mina kolisin pärast lahutust ja nüüd sõidame hommikuti lasteaeda 40 minutit. Autot mul pole. Kopp on ees küll, aga saab hakkama ja vahetama enam ikka ei hakka (järgmisel aastal kooli).

      • Katre

        Ma siis ka ei mõtleks vahetamisele absoluutselt, kui ta oleks juba nii suur ja koolieelik praktiliselt. Praegu nagu ongi see hetk, et kui vahetada, siis viimane aeg ja see jääbki järgmiseks kolmeks aastaks paika. Aga hullem variant on ju see, kui ma kohast loobun ja poole aasta pärast mõistan, et minu jaoks käib see kaugele sõitmine/saamine üle jõu ja närvi ja et tahaks vahetada. Siis on juba hilja kahetseda seda, et ei vahetanud ja seda, et kohast loobusin.

    • Katre

      Ma olen temaga üritanud sellest rääkida jah, aga tema vastustele ei saa sajaprotsendiliselt kindel olla, sest ta ei saa ehk selle asja tõsidusest õigesti aru. See on umbes sama, kui ma räägin pika jutu, kuidas me nüüd mingit uut asja teema ja ta on täiega “Jaa-jaa. Teeme!” ja siis tegema hakates vaatab, et “Seda ma küll teha ei taha ju.” :D
      Nii palju kui olen rääkinud uuest lasteaias ja rõhutanud seda, et seal EI OLE tädi X ja tädi Y ega sõber X ega sõber Y, ütleb ta mulle rõõmsameelselt vastu, et “Jah, mina tahan uusi sõpru ja uude lasteaeda.” Iga kord kui kodust välja läheme ja ta kodulähedal olevat lasteaeda näeb, näitab, et “Tahaks sinna minna.” jms.
      Ma ei kahtle tema kohanemisvõimes. Ta on üliseltsiv ja tubli alati sellistes uutes olukordades. Mänguväljakutel käies on ta viie minutiga kõigiga sõps, aga see muidugi eeldab teiste vastuvõtlikust. Kui teised ta omaks võtavad, läheb kõik ludinal. Aga kui ta peaks sattuma näiteks rühma, kuhu on raske sisse sulanduda ja keegi peaks ütlema a’la “sina ei tohi meiega mängida” siis oleks kööga.

  • S

    Äkki saad uue lasteaia juhatajaga kokku leppida, et lãhed Annuga vaatama seda lasteaeda, et millised õpetajad on ja ka lapsed, ja kuidas seal asjad kãivad, äkki on kõik vãga toredad ja sobib :) kui uues kohas kõik sama mõistlik nagu vanas siis oleks mõistlikum ikka lâhedamale lasteaiakoht võtta :)

  • Heli

    Mina jätaks Annu ikka samasse lasteaeda. Lapse heaolu kaalub kõik üles. Tal on seal tuttavad õpetajad ja sõbrad ja talle meeldib seal. Vahel on raskem ja vahel on kergem, aga ma arvan et Annuse ka meeldiks see otsus rohkem.

  • Liis

    Ma mõistan sinu hirmu. Minu poeg on vahetanud lasteaeda kolm korda. Kõik lasteaia vahetused on toimunud seoses elukoha muutusega. Kui läksime teise lasteaeda siis ta õnneks oli väike ja sõpru tal veel esimeses lasteaias ei olnud. Teises lasteaias käis ta kaks aastat ja kahjuks jäid sinna ka tema paar head sõpra. Mulle ka algselt öeldi, et ma kindlasti veel oma elukoha järgsesse lasteaeda ei saa, et hoidku ma last linnas lasteaias. See oli teatud mõttes nagu kergendus, et oli ettekääne jätta last tema praegusesse lasteaeda. Kui tuli kõne, et õnneks ikka saime koha, olin ka mina valiku ees. Tundsin end halvasti, et jälle peab laps ümber harjuma. Uues lasteaias olin juba kasvatajatele öelnud, et kui poiss on stressis võib ta püksi pissida. Minu üllatuseks läks ümber harjumine lapsel leebemalt, kui olin arvanud. Eks alguses ikka igatses sõpru, aga nädala möödudes oli ta juba leidnud uued sõbrad ja tundis uues lasteaias end hästi. Ei mingid stressi püksi pissimist :) Samuti olen ka uue lasteaiakasvatajatega ülimalt rahu.
    Lisaks jätsin endale ka vana lasteaia sõprade vanemate kontaktid, et vahest võiksid nad ikka koos mängida või sünnipäevadel käia :)

  • MM

    Me kolisime hiljuti pea 10 km linnast välja, aga viime ikka lapsed hommikuti linna (ka Tartu, peaaegu kesklinn). Mina ei raatsi neid sealt ära võtta, sest kõik muu peale autosõidu on nii tore…

  • Gerli

    Sarnaselt eelnevale kommentaarile, soovitan ka uurida, kas saaksid teises lasteaias Annuga proovipäeva teha. Öelda talle, et on teine koht, kuhu mängima saab minna ja vaadata, kuidas talle istub. Selge on see, et lapse heaolu on ema südameis tähtsam, aga nagu Sa mainisid, peateed jäävad lasteaia tee sisse ja 8 ja 17 vahel on need teed lihtsalt nii võimatud, et olgu kui kuninglik see lasteaed tahes, Sa jätad sinna omajagu närve. Teine variant on leida mingi suurema ringi tee, mis väldiks kinnijooksvaid teid. Edu otsustamisel!

  • Katre

    Mulle nagu nats tundub, et ma olen kuskil alateadvuses otsuse langetanud, mida ei julge lihtsalt vastu võtta, sest ma paaniliselt otsin plusspunkte ka teisele lasteaiale esimese kõrval.

    Näiteks tuli meelde ka see, et teises lasteaias töötab ka lapse vanavanaema. Vaevalt, et ta tema rühma saaks, kuid kuna tema tööpäev lõpeb kell 17, saaks ta Annuga näiteks juba varem koju minna või päeva lõpetada. Kui vahel juhtub, et tööl läheb kauem ja saan tööjuurest startida alles kell 17:15, siis juba mõtlen, et issand kui lootusetult hilja ma talle nüüd järele jõuan. Uues aias ei peaks ma töö juures lõpetamisega sedavõrd kiirustama ja närvama, sest teinekord saaks lihtsalt vanavanaema abiks olla. Ta muidu näeb last suhteliselt harva, mingi üks x kuus, aga siis ta näeks ka teda hoopis tihedamini. :o

  • Ann

    Ei vahetaks lasteaeda. Laps on seal rahul ja ta on rõõmus. Tartus pole ju liiklusummikuid :) Elasin 2 a Tallinnas ja Tartusse tagasi tulles teeb nalja see, kui hädaldatakse ummikute üle. Tuleb lihtsalt päevakava nii palju ümber teha, et kaugemale lasteaeda jõuaks. 15 min ring küll ei tapa. Ja taksod aitavad ka kui transpordi probleem peaks tekkima.

  • Mari

    Aga kas praegusele lasteeaiale lähemale kolida ei saa? Et siis oleks vaja sõita ainult kodu/lasteaed ja töö vahemaad. Muidu jah proovipäev uues lasteaias, kus oleksite mõlemad kohal

  • Kallis Proua

    Kas autota ei ole võimalik liigelda? Ma vanasti sain Tartus kõik käigud jalgsi tehtud, pikemad bussiga. A ta no ma ei tea, kus sa elad.

    Ma vist valiks praktilisema variandi. Olen ise last igal hommikul 6 km kaugusele kooli/lasteaeda vedanud, kooliaasta vältel. Tüütu oli. Elas üle, sest no oli vaja, aga tüütu oli.

    Vahetasime kooli/lasteaia kodulähedase vastu ja no on vahe. Nüüd on 800 m vaja minna. Saab rattaga, saab jalgsi. Ei ole autost ega ummikutest sõltuv.

    See, et vajadusel vanavanaema lapse ära saab võtta, on oluline stressimaanduse aspekt.

    Meie laps oli kooli/lasteaeda vahetades 3,5-aastane ja kohanes kiiresti. Meeldis talle vanas ja oli seal sõpru ka, aga kohanes ikkagi kiiresti.

    • Katre

      Autota on ju veel stressirohkem. Ühest bussist maha jääd seetõttu, et kellelgi hommikul jonnimise tuju, siis oota järgmist. Seetõttu nihkub ka kogu edasine ajakava edasi. Sessuhtes, kui ma oleks ilma autota, siis muidugi, aga kui juba autoga ära harjunud, siis ma ei näe põhjust oma elu raskemaks elada bussisõidu näol. Kui autot ei olnud, siis sain muidugi edukalt bussidega liigeldud ja ei olnud mitte üht näokrimpsutust, aga healt olukorralt halvale ei lähe vabatahtlikult ju keegi üle. Olukorra sunnil küll, kuid mitte vabatahtlikult. Auto on ikka niigi oluliselt vabastanud stressi ja andnud juurde vabadust, mis on minu jaoks väga oluliseks punktiks saanud. :)

      • Kallis Proua

        Nojah. Ega siis, kui ummikus istuda taha, vist palju variante olegi… Seal Riia mäel on jah palju ühesuunalisi tänavaid ja niisama keset päevagi nõme liiklus.

        • Kallis Proua

          Sry, üks asi veel…

          Kas hiljem paneksid ta kodu lähedale kooli ka?
          Siis võib see ka argument olla, et tema lasteaiaklassist läheb tõenäolisest suur osa vast ka kodulähedasesse kooli?

          • Katre

            Kooli peale ei oska mõeldagi veel. Siis vist võib vajadusel ka kaugemasse kooli, sest vist saab ise vähemalt koolist koju tulemisega ju hakkama? Siin nii lähedal nagunii ühtegi ei ole, seega läheks ikka võõrastega kokku või kes teab, võib olla koolitee üldse uues linnas. Selles osas ei oska ettenägemusi omada ega midagi teha. Paigas on ainult see, et kuni koolitee alguseni mingit kolimist ja muutust rohkem ei tuleks. :)

  • Kadi

    Tartu ei ole tegelikult nii suur linn, et hommikune liiklus või ummikud sind stressi jõuaksid viia. See on suhtumise küsimus, hommikul veerand tundi varem üles ja voila!
    Mina isiklikult jätaksin lapse sinna, kus tal on hea ja mõnus. Hea lasteaed on lapse arengu seisukohalt üliväärtuslik. Minu vanem laps käis super-lasteaias, oli täiesti juhuslik valik omal ajal, aga nii juhtus. Nüüd elame hoopis teises linnaosas, aga väiksema panime ka sinnasamasse, teades, et lapse kasvamises ja arengus ei saa midagi valesti minna, kui usaldame ta sellise personali hoolde. Enamasti saab ta autoga koju, see on 15 min sõitu tipptunnil. Aga mõnikord sõidame ka ühistranspordiga, siis läheb koju jõudmiseni 30 min. See ei ole mingi vahemaa, ma ütlen. Oled koos lapsega ja seletad temaga päeva teemasid sõidu ajal ja varsti ongi koolimineku aeg käes. :)

    • Katre

      Jaa, seda küll, et nii suur ei ole, aga kui elu pakub mugavust meile mõlemale, siis kaalud selle üle ju ikkagi teatud määral, et see vastu võtta. Seepärast ma pigem lootsingi, et ma lihtsalt kohta ei saa kodulähedale. Siis poleks mingit küsimust ja oleksin olukorraga leppinud, aga kui antakse koht ja see kergendab niigi pikki päevi nii olulisel määral, siis noh.. tekibki dilemma. Umbes sama, et saad palka 500 euri ja tuled sellega väga ilusti toime ja ei tunne millestki puudust. Siis aga pakutakse palgakõrgendust 1200 eurot ja hulga lebomat tööd ka veel sealjuures, ainukese vahena, et pead vahetama tööruume ja kollektiivi. Kumba võtaksid? :D

      • Kallis Proua

        Kusjuures mul kunagi oli analoogne asi vaja otsustada.

        Töötasin toredas kohas, töökaaslased olid super ja kurta polnud muu üle, kui palga. Siis pakuti teist tööd… palk oli kahekordne. Aga uus töökoht… kartsin, et saan mingid jamad töökaaslased ja üldse on nõme koht.

        Aga noh, raha oli vaja (sest eelmises kohas oli ikka tõesti niru palk) ja eks see aitas otsustada. Ja jänes šampust ei joo ka ju :D

        Igatahes läks hästi ja sain endale ka jälle väga ägedad töökaaslased ja töö ise on ka väga ok.

        • Katre

          Täiskasvanuna muidugi on see, et oma otsuste eest vastutad ise ja kui uues kohas ei meeldi, siis kannatad seni hambad ristis ära, kui uue koha leiad. Kellegi teise eest aga neid “paremaid” otsuseid teha on sootuks teine teema. Tema kohanemise pärast ma ei karda vähimatki, sest tema omalt poolt on kiire kohaneja ja suhtleja. Ainuke asi ongi, et õpetajad ja kaaslased oleks vastutulelikud ja sõbralikud.

          • Kallis Proua

            Jah, no oleks kannatanud jah, aga ma olen seda tüüpi inimene, et kui ma kannatan, siis terve pere kannatab :P Lisaks oli palk ikkagi nii hea, et kuhugi mujale minek oleks olnud välistatud.

            Aga saan su dilemmast täiesti aru. Lastega seotud otsused on alati ekstra rasked.
            Ehk saad proovipäevale minna või kasvõi niisama lasteaiaga tutvuma. Ruumid üle vaadata ja kasvatajad… sest tegelikult on kõige olulisem, et sina hea tundega igal hommikul oma lapse nende inimeste hoolde usaldaks.

  • S.

    Soovitan ka vaatamas ära käia – mingi üldpildi saad ikka ja natuke südamerahu. Olen ka hoius töötades puutunud kokku selle vanemate hirmuga, et laps oli siin nii hästi kohanenud, aga nüüd saime lasteaiakoha, et kas ikka tasub minna. Et pigem jätaks lapse hoidu, aga igaks juhuks lähevad ikka vaatama. Ühtki vastupidist kogemust ei mäleta, aga positiivseid küll – et kuigi vanem väga muretses, siis laps kohanes uues kohas ka imehästi :). Ja kas selle lastekeskuse (?) rühm ei või olla vaid sellepärast väiksem, et seal praeguses asukohas ongi väiksemad ruumid, st ruutmeetreid pole nii palju, et saaks rohkem lapsi võtta? Või lihtsalt ei ole seal linna teises otsas nii suurt nõudlust kohtadele, aga kesklinnas kindlasti oleks. Iseenesest ei ole ju munitsipaallasteaial põhjust tavalisest piirmäärast vähem lapsi hoida, sest lasteaia kõik kulud lähevadki neist pearahadest. Ja tavaline rühm ongi ikka see 20 lapsene, sõimerühmas veidi vähem. Selles mõttes võib kesklinna asukohaga juhtuda ikkagi see, et rühmas laste arv suureneb.

    Igatahes jah, vaatama minekuga ei kaota sa midagi :). Kas sa ei tahaks muidu mainida, et mis see kodulähedane lasteaed on? Ehk on kellelgi kogemusi jagada. Jah, konkreetse õpetaja kohta ei saa öelda, sest see pole ilmselt praegu teadagi, et kes rühmaõpetajaks saab, aga tihti määrab juhtkonna töö suurel määral ära ka selle, mis rühmades toimub. Ja seda kogemust saab jagada ka see, kelle laps on seal lasteaias mõnes muus rühmas käinud :).

    • Katre

      Ma nüüd ühest vanemast meilist lugesin jah, et praegune rühm läheb ühe teise rühmaga kokku. Mul oli peas enne ainult see lause, et rühmaliikmed jäävad samaks ja sellest siis vist järeldasin, et jääb täpselt sama rühm, aga ilmselt ikkagi pannakse kaks väikest kokku ja tuleb lõpuks rohkem lapsi jah. Loogiline ja arusaadav. Ega see mingi miinus nüüd muidugi ei ole, omad sõbrad ju ikkagi ees ja ka praegu seal majas on Ann teiste rühmade lastega semu. Vahel kui teda koju viin, siis minu jaoks jumala võõrad lapsed (st teistest rühmadest) hõikavad Annabeli ja lehvitavad talle või kallistavad. Ja ka rühmaõpetaja on öelnud, et Annabel vahel lausa nõuab teise rühma minna, justkui viskaks enda oma üle. :D

      Ma päris oma kinnitusega ei taha miskipärast asju mainida ja kinnitada jah. Mingi.. turvalisuse värk peale tulnud vms, et lapse marsruute ei peaks nüüd nii ja naa välja kirjutama, kuigi samas.. nii mõnedki saavad aru ikka, millest ma täpselt räägin, seega loodan, et lapseröövlid nii targad ei ole. :D

  • Anonymus

    V6ta mynt ja viska 6hku. 6eldakse, et see hetk millal mynt on 6hus on see kui saad aru mida tegelikult loodad. Proovi ja anna teada kas oli abiks :)

  • K

    Sa ei ole ikka veel täiskasvanuks saanud kahjuks. See on see,et liiga noorelt tehakse lapsi ja imestatakse , et llapse isa jookseb ära. Muidugi, kui liiga varakult ketti paned mehe ja siis ulud, et mees jooksis minema. Jookseb jah, kuna nii noorelt ei pea kohe kodu mängima ja kokku kolima. Praegu kus enam midagi päästa ei anna, elad oma pettumust lapse peal välja . Kas sa mõtled ka veidi või üldse mitte,et alates sellest hetkest kui saad lapse pole sinu mugavus ja heaolu lähimad 18 aastat primaarne? Sa oled ema ja sinust on väga kuritegelik rikkuda oma lapse lapsepõlv ära lihtsalt sellepärast, et sinul on järgmised 3a mugavam olla, kui sinu lapsel, kelle sõbrad jäävad lasteaeda maha lihtsalt slp et sul oleks endal mugavam!

    • Katre

      Vabandust, aga kas sa räägid kommentaari esimeses pooles enda kogemustest? Need ei ühti kohe kuidagi minu elulooga. :D
      Teise poole kohta ütleks, et need kaks asja on omavahel ühendatud. Lapse heaolu on alati esikohal, aga tema heaolule on äärmiselt oluline ka see, kui me ei pea hommikuti kiirustama ja sabistama või mina teda tagant kiirustama ja utsitama. :)

    • Maia

      Issand kui ebameeldiv kommentaar :/
      Ma arvan, et lapse lasteaia vahetamine mugavama elukorralduse nimel ei ole siiski “kuritegelik”
      Aga Katrele – mine kindlasti käi seda kodulähedasemat lasteaeda vaatamas, vaata mis tunne tekib, siis kindlasti lihtsam otsustada.
      Edu :)

  • Anu

    Minu meelest on mugavus väga oluline ja see ei ole ainult sinu mugavus, vaid lapse oma ka! Lähedus kodule ON oluline. Uus lasteaed on kindlasti natuke teistmoodi, aga see ei tähenda sugugi, et negatiivses mõttes. Saab uusi sõpru ja eelmise lasteaia sõpradega võib nädalavahetusel kokku saada. Järgneva kolme aasta lõikes säästad lähema kasuks otsustades väga palju aega ja ka raha (kütusekulu). Fakt, et ka vanavanaema samas lasteaias töötab, võtab samuti palju stressi vähemaks. Ja lõppude lõpuks ei ole lasteaiandus mingi raketiteadus, et uus kohe nii hullult kehvem saaks olla, et alatiseks vana taga igatsema jääks.

    • Tiiu

      Olen lasteaia õpetaja ja kogemustest võin kindlalt väita, et kui on tore tüdruk, siis saab ka uues lasteaias ruttu palju sõpru. Mina ei kõhkleks hetkegi ja tuleks kodule lähemale. Suur pluss on vanaema, ja milleks tekitada juba hommikust peavalu selle sõiduga

  • Meelis

    Minu arvamus,et elukorralduslikult,logistiliselt ja majanduslikult on parim variant kodule võimalikult lähedal.A.on tore ja tubli laps,erivajadusi pole.Harjub kiiresti ja hästi uue lasteaiaga.Kõige esimest lasteaia vahetust ta nagunii ei mäleta.Et ei ole probleemi. Üldjuhul võimaldavad lasteaiad perel majaga ,rühmadega ja kasvatajatega tutvuda-et saaksite teha võimalikult hea valiku.Hommikune minek lastega on nagu loterii ja siis kuskil närvilises liikluses olla ja ka ise närvis olles pole küll hea.Pimeda ja libeda ajal veel eriti.Auto täna on,homme ei pruugi olla-miskit läheb katki v ei lähe käima vms. ,siis hea kui võimalikult kiiresti saate lasteaeda ja tööle.Ja pärast koju.Ja iga päev 3-6 lisakilomeetrit maha sõita tühja on praeguste kütusehindade juures ka suht mõttetu ja ka ajaliselt kulu. Et kodule võimalikult lähedal on parim variant.

  • E..

    Leidsin sellise info… Jooksva komplekteerimise raames saab vanem ARNOs pakkumise (mille kohta edastatakse ka e-kiri) ning vanemal on 7 päeva aega, et otsustada, kas ta võtab koha vastu või loobub. Kui vanem 7 päeva jooksul kohta vastu ei võta, loetakse vanem kohast loobunuks.

  • Mir.

    Tundub, et sinul läheks uue lasteaiaga harjumine raskemalt kui lapsel… Laps on ju laps, igati eakohaselt arenenud ja muidu tubli. Lasteaed on ka nagu lasteaed ikka, vaevalt seal nüüd seltsival lapsel tülisid tekiks või õpetajad türannid oleksid. Läheb ja leiab uued sõbrad nagu naksti. Lugesin seda pikka kahtlevat, ebakindlat postitust ja väsitav hakkas… Mul on tunne, et sul mingid turvatunde puudumise probleemid… sul endal, mitte sinu lapsel. Mõtled nagu veits probleeme välja ja pablad üle kõiges.

  • Anonymus

    Natuke kurvaks teeb, et m6ni kulutab oma aega ja energiat, et teisi kommentaarides kritiseerida ja nende suunas sappi pritsida. Alati on lihtsam hukka m6ista kui proovida aru saada, kuid selleks, et tulla pahatahtlikult teisele midagi ette heitma peab endal m6ni luukere kapis kummitama :)
    Tulgu mis tuleb, kuid 2ra kunagi m6tle, et sa inimese ja emana v22rtuslik ei ole. Ma proovin alati m6elda nii, et k6ik halb ja kurnav mis mu teele satub on selleks, et mind millegi parema poole suunata.

    Edu sulle!

  • Tiit

    Otsi mees või kui juba on, siis saab ju mehega ka arutada ju, kuidas oleks lihtsam ja üks saab viia, teine tuua?
    Päris jube kirjapilt jookseb siin kommentaarides läbi, andestust.

  • K.Albert

    Ma tegelikult olen nüüdseks juba umbes kaks aastat sarnase dilemmaga rinda pistnud.. ja valisin siiski nii, et laps saaks jääda oma lasteaeda. Kuigi mul ei ole autot. Küll kolisin ma lähemale lasteaiale. Küll trippisin pool tundi bussiga lasteaeda (ja siis kooli ja siis tööle jne).
    On mulle tülikam, jah, aga ma ei soovinud tema niigi kõikuma löönud turvatundele hoogu juurde anda. Kuid see olen mina. Igatahes saame hakkama.
    Kui otsid õigustust kodulähedasele lasteaiale, siis ilmselgelt see on soov sisimas. Tee ära lihtsalt ja kõik laabub! :3
    Afterall Sinu tütre jaoks on tähtis, et tal oleks rahulik ja rõõmus ema – kui Sina ise seda ei ole, siis ei saa ka teistele neid emotsioone anda.

  • Anni

    Kuna vana lasteaed nagunii kolib, siis lapsele oleks ikkagi ju tegu uue kohaga ja uue, suurema rühmaga. Kahe lapse emana ja kolme erineva lasteaia kogemusega soovitan sulle kindlasti kodulähedast lasteaeda! Mõistan su muret, aga usu, lapsel on mõne kuuga juba uued sõbrad ja vanad sõbrad unustatud :) Sellises vanuses nii see paraku on.

  • Triin

    Ära karda lasteaia vahetust. Lapsed kohanevad uskumatult ruttu!Minu praeguseks 5a preili on vahetanud 2x lasteaeda. Kõigepealt käis sõimes aga kuna seal olidki vaid sõimerühmad. Tuli aeda edasi minna. Seejärel vahetasime 1 aasta pärast elukohta (teise linna…õigemini maale). Vahetasin aeda, kõib pisikeses liitrühmaga aias.
    Minu laps on väga raske kohaneja ja seltsija g näe lsteaedade vahetused on sujunud kenasti. Alguses veidi võõristamist aga ruttu tulnud uued sõbrad.

  • M.

    Samas sa kirjutad, et lähedal pole ühtegi kooli ja arvatavasti ei satuks ka “uue” lasteaiakaaslastega ühte kooli jne. Siis on võimalik, et koolis hakkab ta ikka kuskil kesklinna pool käima? Seega oleks selle koha pealt mõistlikum jääda vanasse lasteaeda ja minna ka kooli turvaliselt vanade heade sõpradega? :) see oleks siis veel üks punkt vana heaks :D aga nagu aru saan oled ise pigem uue poolt seega do it!

    • Katre

      Tartu on minu arust ikkagi piisavalt suur linn selles osas, et ka need lapsed, kes kesklinna lasteaias, võivad kooli minna hoopis annelinna või jumalteab, kuskile nõosse. Pealegi ei lõpeta ta ju kõigiga samal ajal nagunii. Rühmas on erivanuselised lapsed ja tema lõpetab ehk mingi 5-ga koos vms, kes võivad kõik nagunii eraldi koolidesse minna ehk siis ka sellise variandi puhul võib ta esimeses klassis olla nn “vanade sõpradeta.”
      Viljandis on nii, et kui käid paalalinna lasteaias, lähed ka paalalinna kooli ja noh, enamjaolt liiguvad lapsed ühte rada pidi, aga siin võib see olla ikkagi üsna ettearvamatu. Kesklinnas on koole ka nii palju, et jumalteab, kuhu keegi läheb. :D

      Agaa ma olen jah uue poolt läinud. Ma näen, kuidas Annabel igal mänguplatsil sekundiga teistega suhtleb ja tutvust teeb ja ma ei põe vähimatki, et ta ei leiaks uusi sõpru kiiresti. Ja nagu keegi siin välja tõi, siis vaevalt nüüd uues lasteaias ka õpetajad miskid türannid on. Küllap on seal ka tore. :)

      Pealegi.. on ta ise uuest lasteaias vist ka huvitatud. Ütleb, et tahab uusi sõpru ja uude lasteaeda (kuigi ma arvan, et ta ei adu muidugi, et see mingi lifechanging värk on, vaid mõtleb oma peas sellist paaritunnilist mängimist hetkel ette), aga noh.. küsib koguaeg, et “nohh, kas lähme sinna mängima või ei?”:D

      Igatahes ma arvan, et kõik laabub sellega ka kenasti. :)

  • Päevalilleke

    Huvitav, et keegi ei mõista seda mida Sa öelda üritad. Teema jubevana ja Sul ilmselt otsus tehtud, but whatever, kommenteerin ikka. Mina saan Su kirjutatust nii aru, et laps on praeguse lasteaiaga harjunud ja Sa usud, et sinna jäämine oleks talle kindlam ja stressivabam, kuid Sa kardad seda mis võib kaasneda praegusesse aeda jäämisega. Kaasneda võib see, et Sina võid sellest kõigest (kui auto läheb katki nt jt ootamatused) väga stressi jääda ja Annu võib olla õnnetum, kui tal on ema kes on stressis ja paraku stess vähendab ka õnnetunnet jne. Stress mõjutab ka kodust keskkonda ja Sinu võimekust ju jne, võimekust lapsega tegeleda, mängida ja rõõmsameelne olla jne. Ma ei tea kas mu kommentaar ka arusaadav igaühele on :D

    Igatahes ma mõistan Su dilemmat, kuid valiksin kodule lähema lasteaia. Esiteks juba see, et see on kõvasti stressivabam ja teie kodune olukord oleks seetõttu pingevabam ja parem. Teiseks kuna nagu kommentaarides välja tood, siis tema vanavanaema töötab selles lasteaias. Ja pealegi laps on veel pisike, ta kohaneb kiiresti ja harjub ruttu :) Ja kindlasti leiab ta sõpru, sellepärast küll ära muretse. Ja ma usun, et Sul vast otsus juba tehtud ja kui veel ei ole, siis loodan, et saite proovipäevale sinna vähemalt :)

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga