igapäev

Meie Valentinipäevadest

Ega’s minu Valentin ka tulemata jäänud. Päeva võrra hilines, aga peaasi, et ikka tuli. Või ikka on peaasi? Eks me Keioga ka ikka sellel päeval “õnne” soovime ja aega koos veedame ja üritame midagi teha, sest see nii kommertslik on, aga ausalt öeldes mul on selle päevaga alati rohkem justkui pinge peal. Nagu kohustus, et oma armsamaid meeles pidada ja tegelikult selline asi ju peaks tulema siiski iseenesest ja pigem spontaanselt kui kohustuslikult nii, et tead oodata või planeerida. Samas kui muidu suhtega rutiini laskuda, siis kindlasti aitab valentinipäev nii mõnelgi paaril teineteist meelde tuletada..

Keioga on sel aastal meil kolmas valentinipäev koos. Aastaid koos saab kevadel küll neli, aga ühel aastal olime me sel ajal lahus ja mitte teineteisega suhtluses. :D Meie esimene ühine valentinipäev oli ausalt öeldes kõige feilim. Siis me alles niiöelda sebisime ja käisime selle päeva puhuks kinos. Mingit läilat armastusfilmi me vaadata ei tahtnud ja seega valisime filmi Sanctum, suuremalt osalt teadmata, mida see film endast kujutab. Treileri järgi paistis olevat kaunis seiklusfilm imeilusa koopa avastamisest, aga tegelikkuses sisaldas film valentinipäeva jaoks üsna veriseid stseene ja ma ei tea miks, aga ma olin pärast filmi üsna pahases tujus ja nõnda me pooleldi tüliga kumbki oma koju läksimegi. :D

Eelmisel aastal olin ma just teada saanud oma rasedusest ja käisime Pärnus puhkamas, et aega maha võtta ja asjade üle järele mõelda. Ööbisime romantilises hotellis, käisime minizoos madusid vaatamas ja Tervise Paradiisi veekeskuses hullamas. Jah, ma olin nii umbes 8 nädalat rase ja seiklesin mööda veejuga ja liutorusid, kuigi seal oli silt küll, et rasedatele keelatud. Aga noh, nii alguses ma arvasin ja lootsin, et ega sellest vast hullu ei ole. Suure kõhuga ilmselgelt ei oleks läinud. Pärast veekeskust mõnulesime omakorda hotelli poolt roosilehtedega kaunistatud vannis ja kokkuvõttes oli suurepärane puhkus ja lõõgastus.

Sel aastal.. tegelikult korraks hüppas ka mõte pähe, et läheks kuskile SPAsse, aga selle mõtte realiseerimine tahtis aset leida nädal enne valentinipäeva ja ilmselgelt olid parimad pakkumised juba ära broneeritud. Parima tahtmise juures oleks ilmselgelt midagi siiski leidnud ja suutnud kokku panna, aga lõpuks ei pidanud me seda enam nii oluliseks, et just seekord peab tegema. Eks võtame mõne hotelliseikluse mingil tavalisemal päeval lihtsalt, sest ega romantika ei nõua ju just veebruarikuud. Seekord tõi Keio mulle siiski lilli, šokolaadi ja head likööri. Mina talle kinkisin suure õlleklaasi ja iseend. Nõnda tagasihoidlik. :D

Kuidas teie sõbra/valentinipäevad tavaliselt mööduvad ja kas alati peate kohustuslikuks midagi selle päeva puhuks just korraldada või kuskile trippida?

IMG_5403 IMG_5394c

8 kommentaari

  • Annika

    Nii armas :) Meie siis koos veetnud 8.sa valetiini päeva :) Aga ikka ei tüdine seda koos veetmast. See aasta siis tegin kodus istumise oma õe ja venna perega. Abikaasa kinkis mulle ilusa valge roosi ja sefiiri tordi. Mina siis talle iseennast :D Me ei ole seda päeva nüüd nii tähtsutanud, et peame kinke kinkima jne…. arvan, et selleks sünnipäevad. Siis ikka peame üksteist meeles armsate kinkidega :) Sest sellel päeval on ju siiski tähtis armastatud inimese kohal olek :)

    • Katre

      Me ka nüüd hinnalisi kinke ei tee, aga kommi ja lilli ikka. Ja noh, ega õlleklaas ka midagi mega hinnalist ei ole. Sidusin punase paela romantika mõttes ka külge ja olemas. :D
      Peamine lihtsalt koos aega veeta siiski, kuigi noh.. seda me sel aastal ei teinud, vaid päev hiljem hoopis. :D

  • Kerli

    Mina veetsi selle nv lapsega kahekesi (kuigi laps jäi ka autos juba magama enne koju jõudmist). Mees tõi hommikul voodisse roose ja kommikarbi ning mina tegin tordi. Me mõtlesime küll, et läheks koos lõõgastuma kuskile aga valik on nii kirju ja ega hinnad ka odavad ole. Peame ju leidma lapsele ka hoidja. Leppisime kokku, kuulõpus lähme kahekesi kuskile. Siis mul ema tuleb ka Eestisse ning laps tahab tema juurde ööseks jääda. Saame kaks ühe hoobiga.

  • Liis

    Meil oli see nüüd neljas ühine valentinipäev, varem pole nagu eriliselt tähistanud seda. Olen midagi “paremat” kokanud ja siis kahekesi filmi vaadanud vms. Minu jaoks see 14. veebruar NIII eriline päev pole, et kuskile spaasse minna, pigem jääb see aastapäeva või sünnipäevade jaoks.

    Sel aastal on elukaaslane kaitseväes aega teenimas ja kui reedel koju tuli, üllatas küll kimbu tulpide ning kahe šokolaadikarbiga. Ütles, et “üks on mulle endale, äkki sa unustasid mulle midagi head ostmata” :D Tundub, et eemalolek on hästi mõjunud :D

  • kk

    Eelmisel sõbrapäeval käisime restoranis õhtustamas aga sel aastal otsustasime olla hoopis kodused. Minu elukaaslane oli terve nädala tööreisil ning tuli koju just sõbrapäeva õhtul seega oli mul ka piisavalt aega ettevalmistusteks ning õnneks kõik tuli välja just nii nagu ma olin soovinud – piisavalt romantiline tänu küünlavalgusele ning pisikestele detailidele ning samas piisavalt meie, kes me ei ole just kõige suuremad tuvikesed. Seega minu jaoks täiuslik variant ning samas minu arvates see just-kui lisab midagi erilist sellesse päeva, sest sa ei lähe lihtsalt restorani vaid mõtled ise kõik välja ning teed oma kätega.

    Elukaaslane oli ka väga meeldivalt üllatunud ning pakkus välja, et see võikski saada meie traditsiooniks. Miks ka mitte? Kingituseks sai tema kaks kujukest, mille ma talle voolisin ning mina sain kingituseks imeilusa kommikarbi ning roosi. Täiuslik ning liialdamata.

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga