igapäev

Ma ei taha tagasi Eestisse! Mitte praegu.

Ma mäletan, et kui ma kuu aega tagasi siin Soomes olin, siis olin ma siin rohkem justkui turismireisil ja süda igatses koju. Mäletan, et sõitsime ühel päeval mööda kiirteed ja mõtlesin ainult, kuidas tahaks juba tagasi Eestisse. Nii kui mu jalg laevalt taas kodumaale maha sai, nii ma tundsingi, et olen kodus. Kodumaa asfalt, kodune Tallinna saastatud õhk, kodune keel, kodused inimesed ja kõike muud sellist. Kerge oli hingata ja hea oli koju minna.

Seekord aga on natukene teisiti. Ma olen siin mõned päevad kauem olnud kui eelmine kord. Ma ei tea, mismoodi mul need mõtted seal kiirteel sõites pähe torkavad, aga eile mööda kiirteed sõites tundsin ma end koduselt. Tundsin, et tahan siin olla.. et ma ei taha siit enam ära minna. Tahaks veel nii paljudes kohtades siin käia ja nii palju teha, nii pea kui muidugi ilusaid ilmasid jälle tuleb. Igatahes olen ma rohkem hirmutatud sellest mõttest, et ma reede õhtul taas Eestisse pean minema, sest ma ju ei taha. Ma tahaks juba siin olla kogu täiega.

Kui juba aus olla, siis vahepeal ma üldiselt kahtlen siia Soome kolimise osas. Sisetunne justkui ütleks, et see pole päris õige tegu. Samas ei saa ma aru, kas see sisetunne ka on ikka sisetunne või pigem tavaline hirm suure muutuse ees, sest tegelikult on mul ju seda hirmu ka omajagu. Kõige hirmutavam on mõte sellest, et aga mis siis saab kui ma siia tulen, jälle nullist alustan ja siin midagi totaalselt psse läheb. Mulle meeldib natukene ikka ette aimata ja osata aimata, et mis saab kui juhtub kõige hullem, mis juhtuda saab. No et siis ei oleks päris katastroofiline ja ootamatu kõik. Et ma oleksin milligrammi võrrakesegi valmistunud.

Teiseks kardan ma, et hakkan oma inimesi igatsema, sõpru ja peret. Selle kartusega aga on selline lugu, et see on suhteliselt ajuvaba ja pigem niisama vist mingi vabandus, et õigustada seda, et ma muutust kardan. Tegelikult näen ma ju oma vanemaid ja parimaid sõpru isegi Tallinnas elades kord paari kuu jooksul, seega ega see asi siin Soomes elades rohkem ei muutuks. Täpselt samasuguse graafikaga oleks mul võimalik Eestis käia nagu ma praegu Viljandis käin. Hirmutab vist pigem see, et see ei saaks siinse variandi puhul enam sedavõrd spontaanne olla.. või.. tegelikult samas ju saaks küll kui vaid tahta.

Kolmas mure on see, millest üks päev ka kolimisega seoses kirjutasin, et mis siis saab kui ühel heal päeval tahaks tagasi Eestisse kolida.. et pole ju seal kuhugi kolida. Või kuhu ma lähen, kui tahan vaid nädalavahetuseks sõbrannadega pidutsema minna? Noh, et kus ma ööbin. Iseenesest üksi minnes saaks ikka kuskile crashida, aga kui pean lapsega minema või üldse kõik kolmekesi? Siis on juba natuke keerulisem. Aga noh, see asi on ka pigem selline, millele leiab lahenduse kindla peale, nii et tegu on ikka pigem rohkem lihtsalt hirmuga kohutavalt suure muutuse ees.

Tegelikult mängib kõiges selles suurt rolli see minu Tallinnas elamine ja sinna kolimine üleüldse. Nagu öeldud, rändasin ma enne nii palju ringi mööda Eestit ja ausalt öeldes kui ma end lõpuks Tallinnast leidsin, tundsin kuidas kõik paika loksub. Ma pole iial end rahulikumana tundnud kui seal elades. Nii kindel ja hea on seal olla miskipärast ja eks ma kardangi vast natuke, et äkki siin Soomes nii kindel olla ei ole, sest nii paljud küsimused siinse elu kohta on ju alles vastuseta ja lahtised.

Siiski, tahtsin jõuda selleni, et hetkel on minus see tunne sees, et ma tahaksin nüüd siin olla. Tahaks suvel ARKis ära käia ja load kätte saada ja siis kruiisiks koos Annabeliga mööda Soomet aina ringi seni kuni kõik kohad, kus ma käia tahan, saavad läbi käidud. Noh, praegu neid jagub. :D

Tahaks Soome keelega ka rohkem Sina peale saada ja seda juurde õppida, sest siin oleks seda ju väga vaja. Neljas hirm olekski, et kuidas ma Soomes saaks ometi juuksurisse minna nii, et ma oma soovitud soengu seletamisega jänni ei jääks. Ma isegi eestikeeli olen teinekord kohutav seletaja. Mugavus. Eestis on ju lihtsam ja mugavam ja kes ikka vabatahlikult raskemat teed tahaks valida…

Üldiselt tunnen, kuidas iga päev poes käies või reklaamlehti lapates tasapisi midagi uut teadma saan ja see tunne on nii mõnus! Eile õhtul näiteks avastasin endale ka mõned Soome elustiili- ja ilublogid, mille enda bloglovini listi lisasin, et end Soome blogijate eludega kurssi viia ja nende elukäiku uurides ka keelt arendada ja noh, et end teemasse sisse elada. :D

Aga siis teinekord ikka hiilib jälle see tunne ka ligi, et.. ma ikka eriti ei taha. Aga ma ei tea, kas ma tõesti ei taha või lihtsalt ei julge. Ma ei tea, kuidas tegelikult pikas perspektiivis õigem, parem ja kasulikum olla võib…

IMG_7957-122

22 kommentaari

  • Kerli

    Ma usun, et Teil on Soomes palju parem olla, kuna pere on siis koos :) Ja see on kõige olulisem. Küll saate hakkama ja kõik läheb ilusti :) Eks ikka muutustega kaasneb väike hirm, aga usun, et see läheb siis üle, kui olete oma kõigi asjadega juba seal ja sisse elanud mõne aja. Edu Teile igal juhul !

  • Sirli Lump

    Muide neid Eesti blogisid on ka, kus inimesed elavad ja töötavad Soomes. Kindlasti oleks tore ju seal lombi taga lugeda ka nende inimeste lugusid, kes samuti nagu sina on sinna läinud. :)

  • KirsikaH

    Mina ei läheks hetkel mingil juhul tagasi Eesti. Nii hea ja mõnus on siin :) Aga juuksurimure on kõige väiksem mure, eestlastest juuksureid-meikareid-küüne/ripsmetehnikuid jne on siin jalaga segada. Iseasi kas just tõsise ning hea tegija käe alla satud! :)

    • Katre

      No seda ka, aga see probleem tekiks alles siis kui keel nii selge, et saab siin juuksurisse minemist üldse natukenegi kaaluda. :D

  • Kati

    Mina ei taha ka mitte mingi hinna eest eesti tagasi. vaid puhkamas on hea käia :) Mulle meeldivad soomlased ja siinne kultuur ja olu. Pluss arvan ka, et Sa oled sellepärast sellise tunde käes, et siin ikkagi terve pere koos ja see on see “kodu” tunnus ju :). Lastega noori emasi on siin nii palju, et üksikult Sa kindlasti end ei tunne. Ja just, juuksureid ka iga nurga peal, kes tihti on etemadki, kui Eesti salongides ;)

  • kaheliisuga

    Mina ka natuke pelgasin seda Soome kolimist aga samas tundsin ja teadsin, et sel hetkel oli see ainuõige otsus, sest vaid nii saime olla perena koos. Olen nüüdseks varsti 2 aastat Soomes elanud aga kui aus olla siis igatsen ikka Eesti tagasi. Olen küll saanud Soome keele paremini suhu, präänikutel on seal sõbrannad ja meil on mõnus pesa aga… ei ole minul tekkinud seda õiget tunnet. Ma ei kahetse, et ma koos lastega Soome Andro juurde kolisin, sest minu jaoks ei ole normaalne pereelu see kui üks vanem elab ühes riigis ja teine kuskil mujal aga lihtsalt mulle meeldib Eestis rohkem :)
    Eks see siiski on Sinu enda otsus aga omast kogemusest julgen ma soovitada, et proovi vähemalt mingi aeg elada Soomes ja küll Sa näed siis juba ise, kas Sa tahadki sinna jääda või on Eestis kodusem :)

    • Katre

      Eks sellega on jah see, et kui ma siia ei tule, siis kolmekesi pereelu olema ei saa, sest Keio ei ole nõus Eestisse väiksema palga peale tööle tulema ja noh, tema tööelu on nagu siin juba nii käima läinud. Ma nüüd olengi valiku ees, et kas pere kokku ja Soome minna või jään üksi lapsega Eestisse. Viimase variandi puhul paraku aga olen suhteliselt kindel, et varem või hiljem asi ikkagi ei toimiks nii nagu peab. Ja kusjuures ma ei arva, et Keio Soomes pahandusi teeks, vaid pigem et mul endal hakkab ilma meesterahva tähelepanuta Eestis igav. :$ :D

  • Bellemoore

    Mina ei igatse tagasi Eesti elama, jah mu vanemad ja sõbrannad jms on seal, aga olen nendega igapäevaselt kontaktis läbi interneti. Eestis olles ei ole mul kunagi probleemi oma lastega kuhugi maanduda :) Sõbrannad on alati kahe käega poolt, et nende juures ööbiksin sest siis saab kõigest rääkida ja lapsed oma vahel mängida jne. Lisaks saab ka alati mindud vanemate juurde jne.
    Soome kolides on ainuke ehmatav asi paberimajandus aga kui kõik paberid on olemas ja korras siis on lausa lust siin neid korda ajada Soomele kõlbulikuks. Ainuke asi on see, et nad kõik paberid saadavad postiga ja see ootamine ongi kõige tüütum.
    Ja noh see, et pere saab kogu aeg koos olla siis juba see kaalub kõik üle. Lisaks mu lapsed on siin elades nii palju muutunud sest mingeid stresse pole :) Soomes on ka laps inimene, kellega arvestatakse :)
    Never say never aga mind ja mu pere ei kisu üldse Eesti tagasi..

    • Katre

      See paberimajandus on jah naljakas. Kelast tuli just hiljuti kiri peretaotluse kohta, mille taotluse andsime sisse mitu nädalat tagasi juba. :D Ja noh, nüüd pean Eestis kuskile teatama, et me oleme ühine leibkond ja siis nemad edasi teatavad Soome ja siis millalgi ilmselt saab jälle sealt kirja toetuse vastuvõtmise kohta vms. :D

      • Bellemoore

        Kui te abielus ei ole siis on see paberimajandus ypris keeruline :D Nii olen ma kuulnud.
        Eesti ju ei anna vabaabielu kohta pabrerit :D Yhesõnaga nokk kinni saba lahti olukord :D

        • Katre

          Ma ei tea, ei tundunud väga keeruline. Paluti vabas vormis ja kirjalikult lihtsalt kirjutada, milline see meie eluolu on, noh, et tõestada et ühiselt ikka lapse eest hoolt kanname vms, mitte et lahus oleme. :D

        • Kati

          See on keerulisem siis, kui naine ja laps tahavad nö seda elamisluba saada. Kui olla abielus, läheb mees poliisi ja ütleb, et tahab pere ka Soome tuua ja pm kõik, aga vabaabieluga tahavad nö tõestusi, et laps on isa oma ja on ikka koos oldud jne. Nii minagi kuulnud :)

    • Katre

      Ega selle rahaga kiiret polegi. Tuleme ju omadest rahadest lapse kasvatamisega ikka toime. ;D
      Aga jah, kena kopsakas summa tuleb millalgi, aga see vist läheb samas kohe ka uue korteri sissemaksuks. :D

  • Pisike Pätu

    Mina olen 6 aastat nüüd soomes elanud ja ei oska eestis enam olla. Jõulude ajal olime 2 nädalat ja kõik tundus nii kodune ja hea, samas võõras ja harjumatu. Kus kandis sa soomes peatud, kui saladus pole?

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga