Korraga liiga palju uut
Viimased päevad on minu jaoks olnud VÄGA uudsed ja teistmoodi. Eks ikka seepärast, et Annabel mööda põrandat ringi lippab ja et see mulle nii harjumatu on. Ma olen liiga selline inimene, kes on harjunud saama omaette olla ja lausa vajan sellist üksindust teinekord. Kui esimesed kuud sain ma veel oma musterlapsega kuidagi asjatatud, sest ma võisin ta rahumeeli mängumatile vedelema jätta ja ise duši all või teises toas käia, siis nüüd olen küll tundnud, et kas tõesti ei olegi võimalik lapse kõrvalt isegi mitte vetsu minna? :D
Viimased kaks päeva olen ma kogu aeg pidanud lihtsalt jälgima, mida ta teeb ja tõepoolest nii kui ma julgen pilgu minutiks mujale sättida, on ta juba peadpidi kuskil radika all, diivanilaua riiuli otsas või avastanud näiteks internetiruuteri juhtmed. Okei, ruuteri peitsin ma lõpuks siiski ära, kui taipasin, et teda nagu magnetina nende vilkuvate tulukestega kastikeste poole kisub, aga nende tobedatel kõrgustel olevate telekalaua ja diivanilaua riiulitega ei oska ma küll midagi kohe peale hakata. Samuti tuleb osa asju riiulitelt hakata ära sättima-peitma, sest noh.. ta tahab ju kõike kätte saada ja kiskuda. Ühesõnaga KOGU AEG peab jälgima ja see on nii harjumatult väsitav.. ja õudne on mõelda, et see on ju alles algus. Iga päevaga aina kiiremini ja osavamalt ta liigub ja kisub kõike ja ma tõsimeeli ei jõudnud kaks päeva põhimõtteliselt ennast pesemagi, sest tema 1,5h lõunaune ajal tahtsin ma lõpuks lihtsalt jalad lauale visata ja niisama olla. :D
Sellega seoses ajab mind hulluks ka see, et mul on kass. Kassil küll silma peal hoidma ei pea, küll aga hoopis kassikarvadel. Õigemini neid on lihtsalt KÕIK kohad täis ja loomulikult saab ka Annabelist pärast põrandal püherdamist lõpuks midagi kassi sarnast, seega pean ma mitu korda päevas põrandat imema/pühkima ja Annabeli pesema. Need karvad lihtsalt ilmuvad tagasi juba tund pärast koristamist. Võimatu! Tegelikult kassikarvade eemaldamise mõttes ostsime me lolli peaga käsitolmuimeja. Õigemini ma arvasin, et sellest saab kasu olema, et patjadelt-tekkidelt jne neid karvu imeda, aga ausaltöelda on selle imemisava ja võimsus nii väiksed, et sellega ei saa midagi tehtud. Tekstiililt on parim neid karvu eemaldada riidepuhastusrullidega ja põranda jaoks ihkan nüüd endale hoopis aurumoppi! Sellega saaks kiirelt põranda mitu korda päevas üle tõmmata. See ju puhastab, imeb nats tolmu (kassikarvu) ja peseb kõike ühe korraga? Ja võtab toanurgas vähe ruumi ka. Tundub ideaalne.
Lisaks siis veel see lisatoidu asi. Okei, et seda söötmist saab niiöelda puhtamalt ja korrektsemalt ka teha ja eks ma enamjaolt üritangi, sest ma olen avastanud, et minust on hullumeelne puhtusefriik järsku saanud, aga samas siis ma lugesin kuskilt, et laps võiks toitu ikka ise avastada, sõrmedega ja nii. Selle tulemusel ma talle ühe püreetuubi pihku pistsingi, et las siis avastab ja uurib ise, kuidas süsteem töötab. No tema süsteem töötas nii, et pakikest oli palju mõnusam lutsutada valest otsast ning KÕIK kohad olid lõpuks plögased ja järjekordselt pidin ma pärast söömisprotseduuri teda kasima minema. :D
Ühesõnaga ma tunnen, et ma olen hetkel kuidagi niiii saamatu, sest kõik oli nii pikalt stabiilne ja nüüd on korraga kuidagi NII palju uusi asju. Nii palju tegevusi, tegemist, jälgimist ja asjatamist. Oskab keegi soovitada, kuidas ma asjad jälle normaalseks organiseerida saaksin? Kuidas olete asju peitnud või kaitsnud seda, et laps peaga vastu mööblit ei koksaks? Kuidas lasknud lapsel toitu avastada? Kuidas kassikarvadest edukalt lahti saada? Kas olete oma kassi ära raseerinud jne?
+ Ma tean, et osad suhtuvad toiduplögaste laste piltidesse ahhetades, et miks selliseid jubedusi lapse häbivääristamiseks netti toppida vms, aga guess what? Minu tibulinnu on nii nummi ja ma arvan, et mingites piirides on sellised pildid siiski täiesti normaalne asi, sest see on paraku ju reaalsus. Ükski laps ei saa selleta suureks ja vaevalt, et need pildid kunagi Annabelile häbi ka tegema hakkavad. Õigemini ma üritasin valida nii viisakad pildid välja kui võimalik. :D
Annabeli outfit: NUPS mähkmed ja Ella’s Kitcheni banaanipüree
ma olen veel kirjutanud
Lastemood: Jõulupeoks valmis?
Day 5: Minu lemmik värv
36 kommentaari
Rutti
Ära muretse, varsti hakkab ta end püsti ajama, ja usu siis on isegi silmapilgutus liiga pikk aeg mida endale lubada.
Katre
Oi kui “tore!” :D
Sirli Lump
Ma praegu lugesin siin ja no kuna endal last ei ole siis mõtlesin mida ma teeksin nt siis kui tahaks vetsu minna korraks… Ega muud ei olegi vist kui esialgu laps kaasa. :D
Reaalsusest mis ma päriselt teeksin ärme veel räägi! :D
Katre
Nii halenaljakas kui see ka poleks, siis ma ausalt öelda võtangi ta aeg-ajalt vetsu kaasa. Õnneks mul vannituba piisavalt suur, et saan ta sinna vannitoavaibale maha panna tsillima seniks. :D
Rella
Aga selleks mõneks hetkeks võrevoodisse laps tõsta või siis bouncerisse/kiiktooli seniks? Ma vist tegin nii.. täpselt enam ei mäletagi, laps juba 1a 4k :)
Britt
Mul käib ka Eileen vetsus kaasas :D:D Seda lihtsalt sel põhjusel, et kui ma vetsuukse kinni panen, siis ta hakkab peaga vastu ust taguma ja niiii hüsteeriliselt röökima, kui ma aga väikse ava jätan, siis ta lihtsalt tõmbab ukse lahti ja tuleb istub rahulikult maha..mis seal ikka siis :D
Aga muidu on nii, et ega sa ei saagi midagi organiseerida, nüüd ongi nii :D
Üldiselt ma soovitaks lihtsalt nii palju kui võimalik eest ära panna või natukene ümber tõsta. A la, et juhtmed ja asjad jääksid näiteks mingi laua taha vms. Kõik mida ta ei peaks katsuma tuleb kõrgematele pindadele ära panna jne. Mis puutub mööbli vastu enda ära löömisesse, siis selle koha pealt polegi suurt midagi teha. Või noh, eks kindlasti on ja paljud tõenäoliselt polsterdavadki kodus kõik nurgad ära, aga ma usun rohkem sellesse, et las õpib ise. Lööb end natuke ära, siis lööb, teine kord on targem. Kõlab mõne jaoks ehk julmalt aga samas töötab. Muidugi väga valusalt ei lase ja ikka hoiad silma peal ka, et mis ja kuidas :)
Ja see toiduga tegelemine ongi mäkerdamine, sinna ei saagi väga palju midagi parata. Mingi hetk ma läksin Eileeni söötes juba närvi, et no kas on vaja nii palju vehkida ja isssand jumal, riided saavad mustaks ju :D Siis tegin endale väikese reality checki ja sain aru, et savi need riided, neid saab ju pesta ometigi..lapsed mäkerdavadki, eriti beebid. Tihtipeale topin Eileeni söögitooli ainult mähkmega ja las siis möllab ja õpib. Kui on näha, et palju suhu ei jõua, siis toidan natuke ise ka, et ikka kõhtu ka saaks täis veidi :D
Katre
Seda ma juba taipasin jah, et natuke tuleb riideid sorteerida. Mis on niiöelda läbustamisriided ja millised korralikuna hoida väljaminekuks jms. Ja et läbustada on üleüldsegi võimalusel targem paljalt. Või siis tahaks proovida ka varrukatega pudipõlle.
Aga jaa, ma ka ei saa aru, miks on vaja vehkida nende kätega. Hetkel nii harjumatu, et need riided määrduvad. Oli nii ilus ja puhas beebi kogu aeg ja nüüd nagu sopakoll. Ja ma üldse vihkan kui mu enda käed ka mingi püreeplögaga koos on vms, siis eriti vastik vaadata, kuidas temal nii suva on. Kuidas tal saab suva olla? Rõve ju. Loodetavasti aja möödudes ka suudan leebemaks minna ja leppida selle kõigega. :D
I.
Kassi tuleks korra nädalas harjata/kammida spets kindaga nt, mis lahtised karvad enda külge kogub – raseerimine tekitab neile emotsionaalse trauma. Ja tolmuimeja tuleks vahetada välja kummiotsaga põrandakaabitsa vastu (http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146802 siit saatest näeb, miks see hea on; vihjeks, et tolmuimeja tõstab tolmu (ja ka kassikarvad) üles ja see langeb rõõmsalt sul põrandale tagasi enne kui koristamisega lõpule oled jõudnud.
Katre
See raseerimine oli pigem naljaga, mu arust on jubedad need raseeritud kassid, aga teinekord viskavad need karvad lihtsalt nii üle, et tahaks küll puhtaks ta ajada. :D
Kassihari on olemas, aga see ei paista nagu aitavat. Aina tuleb ja tuleb neid karvu.
See kummikaabits tundub täitsa mõistlik teema. :)
Kea
Kõigepealt tahaksin öelda, et ta on nii armas :)
Ja selle ära löömise koha pealt kaniipalju, et kui on väga terav no siis tasuks hoida, aga muidu nad saavad päris kiirelt aru et kust haiget saab.
Õetütar armastas diivani laua alla minna, lahe oli vaadata , et peale kolmandatkoksu oskas juba pead alla lasta, et mitte uuesti sinna otsa prantsada oma peaga.
Edu teile ;)
Silja
See aurumopp on väga hea asi! Kuid minu silmis on see ikka põrandapesu asendaja. Ehket enne peaks siiski tolmu ka imema. Aga kuna ta pisut niisutab, siis pole ka tolm ja kassikarvad ka nii ruttu jälle põrandal hõljumas. Vähemalt mulle meeldib, kui enne ikka tolmuimejaga üle käia. Aga saab ka kindlasti ainult aurumopiga, sis lihtsalt neid mopp-otsikuid peab kindlasti peal iga kasutust puhastama ja pessu viskama.
Tiina
Üks variant on ka last panna võrekasse ( tean küll, et hea oleks teda magamikseks sinna ainult panna, aga kui tõesti on vaja siis on vaja :) niikauaks kui vaja omi toimetusi teha. Paar mänguasja või midagi huvitavat ka ja saab ka natukene nö puhata, et ei pea koguaeg vaatama kus ta nüüd jälle on :)
Palju jaksu sulle :)
Katre
Seal ta siblib ennast kuskile poole otsa ja siis paneb peaga põmdi vastu võresid või voodiseina ja hakkab lõpuks kerges mõistes nutma.. ühesõnaga nagu kitsas on tal seal, tahab ju avastada seda, mis väljaspool. :D
Üks õhtu ehitasin talle patjadest ja tekkidest pesakese ja tuba nägi välja nagu tekionn. :D
Tiina
Seda küll :) Algul ta lõ ka end ära aga mida aeg edasi seda vähem põmmisid oli :D Vast ta kannatab nii kaua seal ikka ära olla kui vetsus/pesemas tahad käia või koristada natuke :)
Eks sa ise tead, kuidas sinul ja Annabelikesel kõige parem on ;)
Karolin Karbus
minu venna pea jäi tänu sellisele asjandusele terveks :D http://images1.hellotrade.com/data2/JY/QD/HTVENDOR-4090723/assets-images-bee_helmet_web-250×250.jpg
Katre
Hahaha. Oleks vaja küll jah. Täna üritas voodi alla roomata, aga peaga prõmmis vastu voodi äärt. Vaatasin pealt ja noh, kuni ta nuttu ei teinud, siis lasin uudistada niimoodi, et millal taipab, et ta aina peaga pihta läheb. Ega ei taipandki, aga lõpuks ma päästsin ta sellest piinast, sest ta oli oma otsaesise kergelt punaseks juba toksind. :D
Diana Plakan
Ära seda helmetit talle küll osta. Laps harjub sellega, et võibki peaga vastu voodi või seina toksida ja mitte midagi. Sinikad on osa maailma avastamisest, lihtsalt tuleb ise rohkem valvel olema ja see avastamine poleks liiga ränk)
Katre
Ei osta muidugi, aga naljakas vidin tundub. :D
Mariliis
Eks nende asjadega olegi, et kõik, mida ta kätte saada ei tohiks, tuleb eest ära tõsta. Varsti õpib ta kappe-sahtleid ka avama ja siis on rõõmu kui palju :) Samas meie ei ostnud selle jaoks kappidele lukke ette, vaid lihtsalt keelasime lapsel teatud kappide kallale minna (näiteks kraanikausialune prügikasti ja kodukeemia pudelitega kapp ning alumine öökapi sahtel, kus minu küünelakid ja muud kulinad sees on). Laps õpib selle hämmastavalt kiiresti ära ja nüüd pea kaheaastasena pole ta neid keelatud kappe-sahtleid juba tükk aega avanud. Eks ta vahepeal on piire katsetanud, aga kui endale kindlaks jääda ja järjekindlalt “ei tohi” öelda ning ta sealt eemale viia, siis ta kuulab ilusti sõna.
Teravate nurkadega tegime nii, et kuna meil paar väga teravat kohta on, kuhu on kerge otsa kukkuda ja end lausa katki teha, siis neile ostsime nurgakaitsed peale. Aga kõike loomulikult ära ei vooderdanud. Eks laps paar korda saab kopsu ja siis on juba targem.
Meie oma alguses võttis toitu ilusti lusikast, aga kusagil 10-kuuselt ta otsustas, et tema lõunasööki enam muudmoodi ei söö, kui vaid ise. Eks söögitooli ümbrus oli meetri raadiuses toiduga kaetud, aga mis teha. Ma veel naersin, et ma pole elus ka nii palju põrandat pesnud kui nende paari kuu jooksul, kui ta ise söömist avastas. Samas mingi aeg tuleb see niikuinii ette võtta ja seda varem laps õpib ise ilusti sööma. Plödistamine on vältimatu ja pigem võtta seda naljana kui selle üle põdeda. Riietega on meil ka nii, et on kodused riided, millest kahju ei ole, ja siis on ilusad riided, millega kodust välja minna. Õnneks on ju pesumasin olemas ja plögaste riiete pesemine pole probleem. Muidugi jah, paljalt on kõige parem söömist avastada, pärast saab koos söögitooliga dušši alla tõsta :)
kairit
Vot nende kassikarvadega on minul sama mure. Laps sünnib 3 kuupärast ja kuna meil kass selline kellel pikad karvad ja kui ta korra üle diivani hüppab siis sinna jääb sõna otsese mõttes pahmakas maha ja ma võitlen juba praegu IGA päev nendega ja vahest on tunne, et ma olen nagu üks öel nõid kes ei lubagi kassil kuskil olla, sest mind meeletult ajab see karva ajamine närvi. Need on mu juustes lausa ja kamm ongi karvadest hall ja iga päev puhastan seda ja vihastan. Ja kui ma nüüd mõtlen sellele, et mängumatti prooviks maha pannes ta paari sekunduga tahtis sinna peale ronida ja hakkas neid kõrbisevad asju käpaga kakkuma( siis oli aega üle nelja kuu veel lapse sünnini ja mees vee ütles, et ära panegi kokku, et las jääb kassile mängida, nagu what?? neli kuud kass püherdab seal ja närib neid mänguasju ja mis sellest siis järel on kui beebi kohal?) siis pean ma veel hakkama ka sellega võitlema, et ta sinna ei läheks pluss beebi voodi. Talle meeldib magada sellistes kohtades kus pime ja pehme ja ma juba hirmuga mõtlen, et äkki ta hakkab seal magamas käima nt salaja kui mind kodus pole või öösel ronib sinna kui beebi magab ja need KARVAD JA MUSTUS mida ta niimoodi veab nii sinna kui mängumatile ausalt ajavad mind juba praegu ärevusse ja närvi :D Tegelt ka ma lihtsalt lähengi täiesti hüsteeriliselt vihaseks selle mõtte peale kui ma ta avastan ühel hommikul sealt voodist :D:D Olen vist natuke lollakas peast, aga kui ma vaatan seda kuidas ta välis jalanõude juures vahest lösutab( mis mustust tegelt õuest tood, kuigi koristad iga päev tolmukaga vaipa) pluss see kui ta liivakastis käib ja kühveldab oma pissises liivas suurima rõõmuga ja siis pühib ma pissiseid käppasid mööda parketti kraapides ja siis tuleb nende käppadega mu puhta beebi mätile või voodisse kes tatistab ja lakub seda matti pluss paneb oma sõrmed suhu ja loomulikult ka siis kannab kassi karvad koos sellega suhu ja silma. Kas ma olen ainuke kellele see nii suurt muret valmistab? Ei suuda mõeldagi mida see tita teeb kui talle peaks karv silma minema, endalgi need pidevalt silmas ja no kui kätte ka ei saa siis ega pole meeldiv olla küll. Ilmselt siit mu pikast teksitst on ka juba tunda seda nagu suurt viha hoopis kassi vastu :D
Katre
No mänguasju ära enne välja võta, kui laps majas. Kui voodi juba olemas, siis minul aitas see, et mul baldahhiin oli ümber täies ulatuses ja kass ei saanud minna. Nüüd kui laps seal, siis ta aru saanud, et see ikka lapse koht ja tema ei tohi. Samamoodi mängumatid. Kassile susan veepritsiga, kui tahab seal palju pättust teha ja minu arust minu kass kas on lihtsalt enamvähem rahulik või ta on aru saanud, et ei kisu tita asju. :D
Vankrisse meeldis talle ka magama minna, aga siis ma võtsin ühe fooliumiriba pikema ja panen selle alati sinna vankrisse. Krõbiseva peale talle ei meeldi minna. Kui sul praegu nt baldahhiini pole ja ei taha panna, siis pane ka lapse voodisse foolium ja kass vaevalt et sinna enam tikkuda siis tahab. Ühtlasi veepritsiga kohe pirtsi, kui läheb sinna. :D
Kassi ila ja pissi ja muu mustuse üle ma ei põe. Sa ise ka enivei tassid märkamatult igast sodi toast tuppa ja see satub sinu kaudu beebile. Selle vähesega tuleb ta toime ka ja ega need kassi käpad tema matti ära ei määri. :D
Karvaajamise vastu aga ei saa siiski kuidagi, muudele asjadele on mu arust lahendused olemas. :D
kairit
Eile öösel ma juba mõtlesin vankri korvi peale ka, et kohe kindlasti ta sinna ronib ka kui see maha panna ja ei peleta see foolium teda kuskile :D Peale vanni kui ta ennast veel tund aega lakub ronib ta rõõmuga ajalehe peale seda tegema ja vahest ronib ka ajakirja peale magama ja iga liigutusega see ju krõbiseb :D lisaks jookseb ta krõbiseva paki peale ka kohe kohale nagu näljane :D Voodit veel pole aga üsna pea ostame ja seda enne ei pane kokku ega valmis ka kui nii paar nädalat enne sünnitust ja muide baldahiini tahan osta küll, vähemalt ühe külje, et teeks natuke pimedamaks ja tita saaks magada. Kass oli mehel olemas enne mind ja muide tegelt ma olengi ta nii ära treeninud, et meie voodisse enam tulla ei tohi, lauapeal lösutada ka enam ei tohi ja kappi ammugi ei ole lubatud asjade peale magama ronima minna ja ta ei lähegi enam ka eriti( no kappi veel ronib kõige rohkem), kuigi tal eelnevad 5 aastat olid need tegevused lubatud :D Voodisse veel vahest väga harva üritab pressida aga ma passin peale ja ei lase ja öösel kui tuleb lükkan lihtsalt maha aga kusjuures,ega ta ei taha maha ka minna ja üritab tagumiku enne pikali visata, et ei saaks maha teda ajada :D Uskumatu, samas vahest ma nunnutan teda ja hakkab kahju ka:D
Katre
Appi, vaene kass. Oma voodisse ma lausa nõuan kassi tienekord, et ta tuleks. Miks peaks keelama!? :D Ma ei taha et kass ainult lapseasju väga kisuks, tapeeti kraabiks või laual käiks.. aga hullumeelset sõjalaagrit ma talle ka ei korralda ja tal ainult ühes nurgas ei käse istuda. :D
Ja krabisevad asjad on teistmoodi. Mul ka kass jookseb kui millegagi krõbistan ja tahab saada ja tunneb huvi, aga see kui neil käpa all see külm foolium on, on hoopis teine asi. Enamikule kassidest siiski ei meeldi. Proovi.
Ma üldiselt ei soovitaks sul kassi vastu nii range olla, eriti kui sa ütled, et talle varem olid need asjad lubatud. Nii vana kassi kergelt ümber ei õpeta ja kui peagi veel laps ka majja tuleb, siis kass võib teile niimoodi käru hakata keerama, et jube. Tunneb armukadedust, kuuleb/näeb aina, kuidas sa temaga riidled ja talle kõike keelad, aga samas lapsele lubad jne. Lõpuks laseb ta sul kõik lapse ja su enda asjad ka täis – trust me. :) Ja siis sa kirud mehele ,et tahad kassist lahti saada, kuigi tegelikult oled kogu selle jama endale ise kaela tõmmanud. :D
Ei taha kurjasti öelda, aga kass on ka loom, kes tahab lähedust ja proovi asja tema vaatepunktist vaadata. Tahaksid sa elada sellist elu, nagu sa teda elama paned? Ma ei ütle, et kõik peaks lubatud olema, aga ära nüüd hulluks ka päris mine. :D
Mallukas
Kairit, sa kõlad nagu need naised, kes oma looma pärast lapse sündi ära annavad. Suht õudne lugeda, kuidas sa loomaga käitud. Loodame, et sa oled parem lapsevanem kui kassiomanik.
kairit
Ei ma ikka luban teda diivanile ja tal diivanil tekk mille peal ta magab ja öösiti tuleb ka meie juurde aga mitte voodi peale vaid voodi ja seina vahele, ise ta valis selle koha endale ja vannitoas sooja põranda peal magab ja diivani vaibal magab ja ära teda nüüd igaltpoolt ei aja, et vot 1 nurk käib kah sulle :D ise tõstan vahest teda meie juurde diivanile ja esikusse tegin ka vanast padjast talle nö pesa kus ta vahest päevotsa omaette magab, seega nii karm nõid ma ei ole :D Voodisse ei luba sellepärast, et meil mehega niigi kitsas seal ja ma ei saa magada ka kui kass kratsib oma kõrvu koguaeg nii,et terve voodi väriseb ja ta tegelt tahab tulla sinna kus pea on ja padi ja siis kratsib ja kakub oma küüsi ja ennast seal kohe kõrvade juures ja mis moodi see magamne välja küll tuleks:D Kusjuures alguses kui kolisin kokku mehega siis lubasin küll magada tal voodis meie juures ja isegi minu kõrval magas seina vastas aga siis öösel juba kaklesime ja ta hammustas vahest mind ja kui ma seda karvahunnikut ka nägin siis enam ei lubanud. Ma praegu isegi öösiti jooksen vetsuvahelt ja täna ärkasin juba kell 6 hommikul sest tita lihtsalt ei laskud magada ja ma oleks vist zombi ja närvihaige rase kui peale mehe norskamise voodis kass ka laiutaks ja kass ju norskab meil ka :D
Krrr
Ehee, mida aeg edasi, seda kiiremini, kaugemale ja kõrgemale ta jõuab :) Me omal ajal väga ohtlikud asjad tõstsime kõrgele ära ning ülejäänud asjadest, mida katsuda ei tohtinud, tõstsime lapse eemale ning ütlesime, et ei tohi. Päris ruttu sai aru… Ohtlike nurkade peale kleepisime seda vilti, mis on mõeldud mööblijalgade alla kleepimiseks, et need vaibale jälgi ei jätaks – oluliselt odavam, kui spets. kaitsed. Seadsin sisse ka paar lapsele mõeldud kappi, kus olidki igasugu ohutud vidinad, nt puulusikad, topsid, plastnõud jms.
Isesöömisega kaasnevat plödistamist ma vahel ei suutnudki vaadata – asjatasin köögis vahepeal omaette ja laps plödistas omaette, mõlema närvid jäid ilmselt oluliselt tervemaks :)
MM
Meil on valge pikakarvaga kass, kes ikka ajab meeletult karvu. Otseselt muud ma ette ei võtnud, kui puhastasin natsa tihedamalt tolmuimejaga tube. Kuidagi leebelt on läinud, ise ka imestan. Ahjaa, kuna tolmuimeja vaipa ikka ideaalselt karvadest puhtaks ei tee, siis aeg-ajalt puhstan vaipa riiderulliga. Imeline abivahend meie kodus.
Kai
Mul nii hea meel, et ma kassi-inimene pole :) Koera võtaks ka seitsme aasta pärast alles.
No minu poiss hakkab ka varsti “maalima vallutama”… Elutoa saan teha titekindlaks: meil niikuinii vähe asju ja isegi ruuter & Co on kapis varjul; juhtmed äkki saab kokku ja põranda/seina külge teipida; olulisemad nurgad polsterdada… ja siis toaukse ette trellid. No sellised puust võred, nagu vanasti olid…..
kairit
Ärge nüüd valesti aru saage, ei vihka ma kassi mitte ja pole plaanis ka temast loobuda peale lapse sündi, pereliige on ka tema siiski ja miks tema peaks ära minema nüüd siis, mul on vahest lihtsalt päevi kus ma ärritun liigselt ja siis olen tige ja kuri kassi peale aga need lähevad üle ja loomake nüüd kuskil piinakambris ka ei ela :) Võtan ka mina teda sülle ja nunnutan ja tuleb samuti tema ka ise minu juurde, kui ma nii üldini halb temaga oleks ei tuleks ta mind ka koju jõudes ju uksele tervitama. Minu pahameeles vahest on süüdi ka see, et ma olen paras puhtusefriik ja kuna laps ka tulemas on siis eks ma pean lihtsalt alla andma ja lõdvemaks muutuma. Ei käi ja röögi kodus ka looma peale kui oma söögikausi ümber ajab seega rahunege:D
Kai
Miks sa lapsele ei kasuta söömise ajal seda tüüpi ‘põllesid’?
http://www.mothercare.com/Mothercare-Towelling-Coveralls–2-Pack/802960,default,pd.html
Neid on kileseid ja riidest. Arvan, et ka Eesti Mothercare poest saada. Sellega ju nii lihtne, tõmbad lapsele selga ja määrigu siis nii palju kui tahab. Kilesed saab pärast veel eriti kergelt märja lapiga lihtsalt puhtaks tõmmata ja kogu lugu :)
Selle ise toidu avastamise all mõeldakse ikka seda kui sa näiteks paned talle laua peale ette väga pehmeks keedetud brokoli või porgandi (või mis iganes mida on raske kurku tõmmata) ja siis laps ise haarab seda oma sõrmedega, paneb suhu, võtab suust välja, võtab uue tüki sõrmede vahele jne. Ühesõnaga harjutab väikeste asjade haaramist, käe suhu kordinatsiooni, maitse elamust jne. See kui sa talle tuubi ette annad see ei ole päris see ;)
Katre
No eks ta tuubist peab ka lõpuks ise taipama süüa ja eks ma tahan/plaaningi kilest mingeid põllesid osta, aga ega kui ta plärts plörts teeb, siis seda satub ikka igale poole tuppa ja tervet tuba tema söömaajaks ära ei kileta ju. :)
Vici
Jah, see on tõesti alles algus :) Aastaselt tõmbab juba sahtlid ja kapiuksed kõik lahti ning tirib asjad välja. Ja tagasi panemine on juba suht tüütu, sest see on igapäevane asi. Peab minema ikka kapiustele ja sahtlitele need lapselukud ära ostma. Kui laps päris agaralt juba roomas, hakkasime tasapisi asju ära korjama. Selleks ajaks olin ise juba veendunud ühe tuttava ütluses, et lihtsam on asjad ära korjata, kui pidevalt keelata.
Kassi lahtiste karvade puhul on hästi hea kasutada kammi Furminator. Mina ostsin selle loomakliinikust 25 euriga, aga on tõesti seda raha väärt. Ainuke viga asja juures on see, et kassidele see kammimine eriti ei meeldi, kuid küll harjuvad ära :)
Kammi tutvustav video : https://www.youtube.com/watch?v=LVTJSk-TJCw
Katre
Ma nats skeptiline selle furminaatori osas. On ta tõesti parem kui see tavaline rauast vms otstega hari lemmikloomale? Tollega kui ma kammin, siis mu arust kammin neid karvu veeeel rohkem lahti õhku lendama. Samas hunnik karvu jääb harja sisse ka. Ei saagi aru, kuidas ta juba paljas pole. Aina tuleb ja tuleb neid karvu, kui paitada teda nt.
Ja mul muidu õnneks väga palju pole selliseid sahtleid ja vidinaid kodus – väikese kodu eelised. :D
Mallukas
see furminaator on 100% parem kui ükskõik milline teine kassikamm. need teised ei ole võrreldavadki.
madiken
Katre, kuidas need Nups mähkmed on? Ma juba sealmaal mähkmendusega, et savi kui kallis kraam, aga tahaks parimaid, sellepärast ei julge “hiinakaid” tellida ja Hipsiku kohta pole mitte head kuulnud.. Tean välismaa kvaliteetsemaid alternatiive, aga kui võimalik, jätaks ikka eestlastele raha.
Veski
Tänan teid huvitava ja kasuliku artikli eest