beebiblogi

Kõhutants + video

Kui ma oma suurest elumuutusest alles paar kuud tagasi reaalselt rõõmu tundma hakkasin, arvasin, et see mõnus olek kestab küll täitsa lõpuni välja. Noh, tol ajal oli mu kõht muidugi enamjaolt paigal ka ja kui teiste saatusekaaslaste kõhus toimus täielik mürgel, siis mulle jäi päris mitme ultraheli ja isegi arsti sõnade põhjal täitsa mulje, et mul ongi kohe päris rahulik lapseke seal.

Aga ei.. tema on siiski otsustanud nüüd mässu algatada ja treenida ennast jumal-teab kelleks või tegeleda seal kes-teab millega. Eks ma saan aru ka, sest ma kujutan ette, et mul hakkaks ka ühel hetkel jubedalt igav kuskil pimedas ruumis tühja passida, aga ikkagi. Kujutate te ette, mis tunne on, kui soovite rahulikult telekat vaadata või niisama rahulikult istuda/lebada ja keegi siputab, rabeleb, niheleb teie sees nii kuis jaksab?

Eks ma olen õnnelik ikka küll ka, et ta seal ilmutab end ja temaga kõik korras on. Aeg-ajalt on loomulikult armas jälgida seda, mis toimub ja kõhtu silitada ning patsutada, aga ma usun, et oma järelejäänud ~55 päeva jooksul suudan ma veel mitmeid kordi soovida, et ta siputaks juba hoopis oma voodis, mitte enam minu sees.

Ja minu arust on ka need kõhuvideod kohati natuke porno, aga te muidu võib-olla täpselt ei kujuta ette, millest ma räägin või mis mulle täpsemalt seda ebameeldivat tunnet vahel tekitab. Tundma ma teid seda paraku panna ei saa.
Videos siis ikka mina, mitte ei paku ma teile mingit random võõrast vaadata. Sellised aktiivsed liigutussessioonid kestavad tavaliselt ikka tund või pool vähemalt ja ikka mitu korda päevas. Katsu sa siis olla. :)

14 kommentaari

  • Britt

    Nii nostalgiline on kuidagi vaadata sellist videot :) Ma mäletan kuidas mul raseduse lõpus preili mitu korda ennast ümber pööras ja siis tekkis ühele poole ikka mitmekordselt suur mägi mis üle kõhu hakkas käima. Armas oli jälgida, aga samas valus ka :D

    • Katre

      Vahepeal on tõesti valus, kui ta kuskile ribide vahedele askeldab. Igatahes võiks ta peagi juba ikkagi minust väljaspool end siputada. :D

  • Kaisa

    Oh jessus, mul juba 27me nädala juures tunduvad need liigutused vahest ebamugavad.. Ma ei kujuta ette ka mis siis lõpupoole saab :D

    • Katre

      Mul ka nii umbes sinnakanti hakkasid nad ebamugavad tunduma. Aga ma loodan või arvan, et ta peaks tasapisi ikka vaiksemaks jääma ehk kui tal ruumiga kitsam hakkab. Praegu tal olevat seal ikka veel ruumi niimoodi taielda. :D

  • Andra

    Mul ämmaemand väitis ka, et põnnil nii mõnusalt palju ruumi ringi liigelda, aga no maratonide järgi arvestades on mugavusest asi kaugel. Käib ja lainetab igal pool mu väikse kõhu sees; ma loodan ka, et ta no megasuureks ei lähe :D

  • Krr

    Lahe video:) Aga oma kogemusest – kui ta juba on kord kõhust välja pääsenud, siis tulevad peagi sellised mõtted, et küll oli see aeg ikka kerge, kui ta veel kõhus siples… siis oli ikka nii kerge see lapsehaldamine:P

  • Aili

    Oh jessus mida kõike mul veel ees ei ole kogeda, alles oma 17. nädala alguses ja ei tunne veel miskit põtkimist. Mingid mulksumised vaid.

    • Katre

      Mina esimest mulksu tundsin kuskil 18-nädalal ja siis oli kusjuures päris pikalt üsna vaikne, kuigi platsenta taga ja oleks pidand hästi tundma. Aga ju ta peitis mu sisemusse end nii hästi ära, et kõhunaha ligi ei toksanud. Alles siin kuskil 26-nädala paiku hakkasin korralikult tundma, aga eks tal järjest kitsam ka. :P
      Samas päevad on hetkel ülirahulikud. Õhtuti möllab. :D

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga