Fotograafia,  igapäev

Kevad Kivenlahtis

Eile oli nii ilus ilm, nii et käisin õhtul Annuga jalutamas ja üritasin kaamerat paremini tundma õppida. Niimoodi on tegelikult päris huvitav õues käia, kui ei pea nö sihitult rändama, vaid saab ka hobiga tegeleda. Lõpuks oli nii, et Annabel väsis juba seiklemisest ära ja nõudis koju, kuid mina oleksin veel edasi ja edasi tahtnud minna. :D

Erilist skilli piltidelt muidugi oodata ei ole, aga noh.. mingit aimu ikka saate peagi saabuvast kevadest ja sellest tüüpilisest Soome kivisest maastikust. Ma olen sellest hetkel ikka väga vaimustuses. Keio arust on need kaljud muidugi “täiesti tavaline nähtus.” Kohati oli nii, et jätsin Annabeli kaugemale kalju peale tukkuma ja ise jooksin muretult mööda ohtlikke kaljuservasid ringi. Tagantjärele mõeldes päris eluohtlik, sest piisaks ühest komistusest, kui võib kõrgelt alla merre kukkuda, aga noh.. mõnus oli nõnda muretu olla. :D

Siin, Kivenlahtis, on põhimõtteliselt kõik majad valget värvi, mis on päris huvitav. Hetkel on rohelust vähe ja seega näeb olustik üsna nukker välja, aga usun, et suvel kui värve on palju, siis võib siin ikka väga kena olla. Koht on pisike ja armas, tekitab üsna koduse tunde. :)

IMG_7147-1 IMG_7142-1 IMG_7170-1 IMG_7195-1IMG_7234-1IMG_7116-1 IMG_7214-1 IMG_7134-1 IMG_7141-1 IMG_7276-1IMG_7341-1 IMG_7290-1 IMG_7293-1IMG_7330-1 IMG_7335-1

6 kommentaari

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga