Rabas
igapäev,  Laps

Jälle hoolduslehel? Kui haiged on Eesti lapsed?

Sattusin lugema Eveliisi postitust laste haiguste teemal (link), kus ta ahhetab selle üle, kui haiged on Eesti lapsed ja toob võrdlusi oma Norra lasteaia kogemuste pagasist. Ta on sellest varem ka juttu teinud. Ma vist olen kunagi tema mingisuguse postituse all kommenteerinud oma Eesti lasteaia kogemusest ja sellest, kuidas need Eesti lapsed ei ole nii haiged midagi. Või noh, jah.. saan siinkohal siiski ainult enda kogemusest muljetada, aga mulle tundub, et tõetera on Eveliisi jutus ikkagi sees.

Let me tell you why.

Eesti vs Norra

Eveliis on väga palju rääkinud sellest, kuidas Norras silkavad lapsed poolpaljalt külmas kliimas ringi, magavad pakase käes ja on terved kui purikad. Võrdluseks Eesti, kus lapsed mässitakse paksu vatiini sisse, hoitakse halva ilmaga toas ja tuntakse hirmu iga 10 meetri raadiuses köhatava või nuuskava inimese ees. Ma tunnen siinkohal vajadust oma sõna ka sekka öelda.

Mul ei ole kogemusi teiste riikide lasteaedadega, aga on kogemust kolme erineva Eesti lasteaiaga. Neist kahes esimeses täheldasin ma seda, et vihmase, tuulise ja pakase ilmaga oldi toas ja lastega õue ei mindud. Pidasin seda igati normaalseks, sest täiskasvanud inimesena ei soovi ma isegi sellise ilmaga nina õue pista – jube ju!

Iga ilmaga õue?

Kolmandas lasteaias (praeguses) aga öeldi minu üllatuseks, et õues ollakse suhteliselt IGA ILMAGA ehk et väga oluline on see, et lastel oleksid ilmale vastavad riided alati lasteaias olemas. Mulle meeldis selline lähenemine täiega, sest me kõik ju teame, et lastel on suht suva mis ilm on. Iga ilmaga saab möllata! Siiski aga hirmust selle ees, et laps võib õues haigeks jääda, olin ma esimesel aastal üsna hoolas, et selliseks korralduseks vastavad riided oleksid nagu raudpolt lasteaias olemas. Kolm aastat hiljem ma enam niiväga ei põe. 

Ma tean, et laste immuunsüsteemid on erineva tugevusega. Kindlasti on. Samuti leian, et kindlasti tuleb esimesel lasteaiaaastal arvestada sellega, et haiguseid tuleb ette, sest laps läheb siiski suurde kollektiivi, sellega kaasneb keskkonna muutus ja haiguste puhang. Siiski aga usun ma oma lapse kogemusest lähtuvalt, et laste immuunsüsteemi on võimalik lasteaias tugevdada väga olulisel määral. Seda tänu tragidele õpetajatele, kes ei lase ilmal ennast heidutada ja kupatavad lapsed õue. 

Päris mitmel korral olen ma Annabelile lasteaeda järele läinud ikka eriti rõveda ilmaga ja milline pilt avaneb lasteaiaväravast sisse astudes? Kui ilusa ilmaga on kõik rühmad õues mängimas, siis halva ilmaga on lasteaiahoov peaaegu tühi – väljaarvatud siis ca 17 last Annabeli rühmast, kes nendel päevadel kogu hoovi kunnid saavad olla. Teised lapsed samal ajal vaatavad nukralt aknast ja ihkavad ka välja. Vahel on lausa kahju vaadata õpetajaid, kuidas nad külma pakase käes seisavad, aga nad naeratavad mulle alati ja nende näos ei ole mitte mingit halba emotsiooni. Ja ma olen nii tänulik neile.

Kui tihti me haiged oleme?

Siinkohal tahan ma jõuda selleni, et Annabel on (minu arust) olnud väga harva haige. Ma ükskord isegi viskasin õpetajale nalja, et ma lausa TAHAKS, et ta haigeks jääks, et saaks hoolduslehe võtta ja tööelust kodus veits puhata. Vähemalt minu arust on küll lapsega hoolduslehel olemine selline suht “tühja passimine.” :D Õpetaja naeris ja naljatas vastu, et neile endale oleks ka vahelduseks päris tore, kui lapsi vähem oleks ja saaks mõne vaiksema päeva rühmas veeta.

Ehk siis viidates sellele, et tegelikult on kõik rühma lapsed väga hea tervisega ja väga harva haiged. Täitsa Eesti lapsed kõik! Ma kahtlen sügavalt, et lihtsalt on jopanud, et ühte rühma on kokku saanud 17 tugeva immuunsüsteemiga last. Mulle tundub, et siin võib täiega rolli mängida pigem see, et nad tõesti eranditult iga ilmaga õues hullavad! Just seepärast, et mingit sibula, mee ja küüslaugu ja muu tervisliku söömist ja teejoomist meil isiklikult küll kodus ei toimu, kust võiks nagu mingit tuge saada.

Mind hakkas selle teema peale kohe reaalselt huvitama, kui tihti või kui palju ma hoolduslehel olnud olen ja mõtlesin, kas kuskilt näeks sellist ajalugu. Näeb! Seda saab vaadata eesti.ee lehelt. Logid ID-kaardiga sisse ja valid vasakult Minu Andmed > Tervis. Seejärel valid “Isiku töövõimetushüvitised.” Muidugi mõista näevad seal ilmselt ainult need midagi, kes tööl käivad.

Hoolduslehtede ajalugu
Hoolduslehtede ajalugu

Pean tõdema, et olen hoolduslehel olnud rohkem kui ma ise arvasin. :D Samas kui vaadata, et väljavõtte periood on 2 aastat ja 9 kuud, siis selle kõrval tundub 34 hoolduslehe päeva ikka VÄGA väike number. Eriti arvestades asjaolu, et 2017. aastal olin ma hoolduslehel, sest Annabelil oli operatsioonijärgne taastumisperiood ja 2018. aastal olime neli päeva kodus, sest meil olid täid ja ma kakkusin tal tingusid juustest välja. :D Ehk siis tegu pole 1/3 juhtudel olnud isegi mitte päris haigusega.

Periood: 1003 päeva
Hoolduslehel oldud päevad: 34 päeva
2019 aastal: 7 päeva
2018 aastal: 11 päeva
2017 aastal: 16 päeva

Ei tasu teisi süüdistada

See postitus pole mõeldud kekutamisena nende ees, kelle lapsed on tihemini haiged, vaid ma tahan jagada oma seisukohta, et ärge kartke nii väga laste tervise pärast ja saatke lapsed ka koerailmaga õue. Pange oma lapse rühma lapsevanematega pead kokku ja paluge õpetajatel nendega rohkem õues viibida (ma ei tea, kas selline palve oleks norm tegelt?).

Ma ei hakka siinkohal üldse pikemalt seletama sellest, kas “tatiseid ja köhivaid” lapsi peaks lasteaeda viima ja kas kellegi lapse haiguses saab süüdistada last, kes läheduses nina nuuskas. Minu arust on nohul ja nohul vahe. Samuti köhal ja köhal. Minul näiteks lööb septembrikuu saabudes kohe nina tatiseks ja pean nuuskama, aga tegu ei ole ju nohuga. Mõni päev on ikka enesetunne kehv, kurk kähe ja köhatan, aga tegu pole kohe gripiga.

Pole lihtsalt viisakas kellegi last nuuskamas nähes kohe kisama pista, et “Issand, see tõi oma haige lapse lasteaeda.” Te ei tea, mis sorti nuusatus see oli ja pole teie asi ka oletada. Ma kahtlen nii sügavalt, et keegi toob reaalselt ÜLIHAIGE lapse lasteaeda, keda ei tohiks kollektiivi lubada. See on juba õpetaja märgata, kas laps on nii haige, et tuleks koju saata. Mulle näiteks ükskord teatati, et Annil on palavik ja võiks järgi minna. No problemo. Nagu näha, ongi enamik hoolduslehti olnud 1-päevased. Ongi palavik olnud ainult ühe õhtu, siis järgmisel päeval jään koju vaatlema ja kõik on korras. Organism ise jagu saanud.

Seda ka, et olen arvamusel, et enamikul juhtudel tassime me pisikud ise oma lastele koju kätte. Haiguseid kohtame me igal pool, kus me käime, ka toidupoes. Üldjuhul inimene, kellel juba haigustunnused avaldunud, on juba nakatunud ja haiguseid kannab pigem edasi inimene, kes on näiliselt täiesti terve – ja me keegi ei saa paraku tõestada, kes meist parasjagu pisikuid laiali kannab. Selle vastu aitab hästi käte pesemine. Meil näiteks on kindel reegel, et õuest tulles on üks esimesi asju minna vannituppa ja käed ära pesta. :)

Ühesõnaga – ajage lapsed õue, järjepidevalt ja küll see immuunsüsteem ka kasvab. Ja ärge kohe olge maailma peale vihased, kui esimesel lasteaiaaastal haiguseid rohkem on. Vastupidavus kasvabki pika peale. : )


Kui tihti või palju te hoolduslehel olete? Kas lapsed on tihti haiged? Kuidas suhtute sellesse, kui näete nuuskavat last?

12 kommentaari

    • Katre

      See muidugi selline jutumärkides “ootus.” Väike köha ja nohu võib ju vahel ikka kimbutada – midagi tõsisemat ikkagi ei tahaks. Suurem rõõm muidugi hea tervise pärast, aga vahel oleks selline puhkus ka hea lisa 28-le ettenähtud puhkusepäevale. :D

    • Katre

      See ei ole terve lasteaia mentaliteet, vaid ainult nende rühma oma. Nagu öeldud, siis Anni rühm on iga ilmaga väljas ja teised rühmad on rohkem tubasemad. Seega ma arvan, et oleneb eelkõige õpetajatest, sest tegelikult sellist kohustust lastega halva ilma korral õues viibida ei ole kellelgi. Seega on sellised õpetajad lihtsalt kuldaväärt! :)

  • K

    Olen ise lasteaiaõpetaja. Iga ilmaga käimise kohta võib piduri peale panna ka see, et on nt 1-5 last, kellel ei ole sobilikke riideid kaasas. Muidugi ka see, et õpetaja peab endale tööks sobilikud riided ise muretsema. Õpetajate tervis, külma tundlikkus ja riietuse vajadus on ka erinev. Ja on VÄGA palju lapsevanemaid, kes eelistavad koerailmaga, et lapsed toas püsiks. Juba ruumi tuulutamise peale olen kuulnud süüdistusi, et õpetajad meelega teevad lapsi haigeks… 🙄😁
    Aga nüüd kui ma beebiga kodus, pean tunnistama, et mu tervis ka pole nii vastupidav kui lasteaias töötades. Sai ikka kõvasti õues oldud ja bakteripesas end karastatud 😅

    • Katre

      Oh jah. Ma selle asjaolu unustasin üldse ära, et üks põhiasju, mis õpetajate elu keerulisemaks teeb, on justnimelt lapsevanemad ise. Meil õnneks kõik on väga ühte meelt ja selles osas täiesti jopanud. Küll aga kujutan väga eredalt ette lapsevanemat, kes kukub teiega plagama selle eest, et aken lahti on. :D Kurb tegelikult, sest usun ikkagi, et värskes õhus viibimine ei tee halba. Me näiteks magame kodus aastaläbi lahtise aknaga, kust puhub külma otse voodisse – no ei ole seetõttu haiged. Haigused tulevad ikkagi pisikutega ja pisik ei trügi aknast niisama sisse.
      Sellele olen ka mõelnud, et õueriided tuleb jah neil ise muretseda, aga samas korralikud talveriided muretseb iga tavainimene ka, kes tahab et ikkagi soe oleks. Ise käisin ka 24 aastat talvläbi teksapükstega, aga kui ikka spets talvepükse proovisin, siis mõistisn, et NII HEA SOEEE! :D

      Ja sinu näide ju ka tõestab veelgi enam, et õuesviibimine on ikkagi tervise võti. ;)

  • Nell

    Meile paraku sattus see laps, kes oligi 3 päeva lasteaias ja peale seda 2-3 nädalat kodus haige. Ja ei olnud haigusteks lihtsalt nohu-köha vaid pigem palavikuga viirused, tugevad köhad jne. Iga ilmaga õues olekut sai praktiseeritud aga mõju ei miskit. Lihtsalt mida aasta edasi, seda pikemaks on saanud terve olemise perioodid. Laps lihtsalt on välja kasvanud. Kusjuures kui ma ise peale lapsepuhkust tööle läksin siis sain ka üsna raskelt külge kõik kontoris liikunud viirused, teisel aastal enam eriti mitte.
    Aga hoolduslehed lahendasime nii, et enamiku neist võttis mees kuna teda oli tööl lihtsam asendada. Mina võtsin hoolduslehe vaid siis kui ise samuti haige olin ja veidi kosumist vajasin. Ja kui mees töökohta vahetas ja enam kohe hoolduslehte võtta ei saanud siis hakkasin kasutama kodukontori võimalust. Õnneks mu tööandja on seda meelt, et kui töö tehtud siis ei ole tingimata vaja füüsiliselt kontoris olla. Olengi üldiselt seda meelt, et kui lapsel on kaks vanemat siis ei pea tingimata ema olema see, kes võtab hoolduslehti ning võib seetõttu tööl ebasoosingusse sattuda. Hoolduslehti mehe/vanaema/naabrinaisega jagades oled ise töölt eemal harvem aga laps saab rahulikult kosuda.

    • Katre

      Kui sa väidad, et iga ilmaga sai õues oldud ja “mida aasta edasi, seda pikemaks on saanud terve olemise perioodid,” siis võibki ju olla, et pika peale ikkagi õuesolek aitabki. :D Et noh õuesviibimine võis sellele ikka palju abiks olla. ;) Sinul endal samuti, et kontoris olles oli keskkonna vahetus, vähem õuesviibimist ja keha kohe vastuvõtlikum. Kui olukord jälle stabiliseerus, siis ka immuunsüsteem. : )

      Mul tuli pärast meelde, et mul paaril korral vist on Ann vanaema/vanaisa juures ka olnud haigena jah. Kahe vanema puhul saab muidugi kordamööda, ma kahjuks nii ei saa. Seega on pigem hea, et on hea tervisega laps olnud. :D Kodukontori võimalus on täiega lahe, unistan ise ka sellisest asjast! :D

  • Kätlin

    Minul on kaks last, üks lasteaed, aga kogemused täiesti erinevad.
    L on käinud 4a lasteaias, õpetajad küll vahetunud, aga alati on kehtinud reegel, et pole halba ilma, vaja on õiget riietust. Kellel on riietus saab iga ilmaga õue, kui pole, peab õpetajaabiga tuppa jääma. Õnneks on kõik lapsevanemad sama meelt ja lapsed saavad kõik õues käia. Kui palju huvitavat on ka tuulise ja vihmase ilmaga mängida. Haiged lapsi rühma ei tooda ja mingeid väga raskeid haigusi pole olnudki. Niisama kerged viirused, nohud, köhad.
    Ja siis on A rühm (Hahha, A-Rühm). 😄 Käib teist aastat. Sa ütled, et sa ei usu et keegi haiget last lasteaeda hakkab tooma , aga toovad. ALATASA on rühmas lapsi kes on näost täiesti ära, silmad peas punased ja vesised, tatijoad ulatuvad nabani, laps saab vaevalt hingata, aga lapsevanem “ei näe” et laps haige. Polegi siis muud, kui ülepäeva käib tervisetöötaja rühmas mõnda last üle vaatamas, et oleks nö kinnitus helistamaks lapsevanemale et oma vōsukese koju toimetaks. Ja ei võeta õppust. Isegi kui selline laps viibib lasteaias tunni kaks jõuab ta selle ajaga nakatada pool rühma. Nii toobki A meile hunnikute viisi haigusi koju, kuigi on tugevama immuunsüsteemiga kui L. A toob haiguse koju, põeb poolteist päeva ja saab terveks, nakatab ülejäänud pere, L jääb haigeks ja põeb poolteist nädalat jutti. Sealjuures on L väga tervislik, liigub palju nii sees kui õues, toitub väga mitmekesiselt ja tervislikult. Nii et vōta kinni. Puhas õues käimine tugevaks ei tee. Siin on nii palju erinevaid faktoreid, mis meie tervist mõjutavad, et meil ei anna neid kõiki hoomatagi.

    • Katre

      Eks sellega olegi nii, et raske on ette kujutada midagi, mida enda silmad ei ole näinud. Seda on nii kurb kuulda, kui halva enesetundega lapsed peavad lasteaias käima. Mul nagu reaalselt on seda pilti nii raske ette kujutada.
      Küll aga ei süüdista ma siiski kellegi last “teiste laste nakatamises.” Sa tõid näiteks, et kui üks haige laps viibib lasteaias 2 tundi, jõuab ta selle ajaga nakatada pool rühma. Jah, jõuab, but then again kuidas me teeme selgeks, et just tema nakatas? Nii suur on minu jaoks tõenäosus, et kõik lapsed said selle sama nakkuse täiesti tervetena juba EILE lasteaias olles, lihtsalt ühel lapsel avaldus tänaseks esimesena. See, et teie nt homme haiged olete, ei tähenda, et kohe see konkreetne laps täna nakatas. Võib ka vabalt olla, et A tõi selle pisiku koju näiteks 3 päeva tagasi, aga lihtsalt alles nüüd avaldus tal/teil. Võinoh, mitte konkreetselt teil ja nii edasi, aga äkki saad enam-vähem mu selgitusest aru. :D
      Igatahes ei tea me haiguste ja pisikute täpset trajektoori ja haige inimese nägemine ja temaga samas ruumis viibimine ei tähenda, et tema kohe nakatab – tal on selleks lihtsalt potensiaal. Samamoodi võib sind nakatada vanaema, kes külla tuleb ja ometehtud pirukaid toob. Järgmisel päeval läheb su laps lasteaeda ja viib pluusi pealt teistele ka nakkust. Kolmandal päeval avaldub ühel lapsel. Neljandal päeval avaldub teil ja süüdistate seda last, keda eelmisel päeval tatisena nägite. :D Vähemalt minu arust me lihtsalt ei saa haiget inimest oletada, et tema on kõiges süüdi.

      Nagu sa ütlesid, faktoreid on nii palju. Samuti on üks faktor meie immuunsüsteemile ka stress jms. Ise näiteks jään alati kord aastas haigeks, jõulude paiku, sest jõulud valmistavad mulle tavaliselt mega stressi ja pärast jõule ongi organism kohe vastuvõetavam kõigele. :D

  • Pille

    Tõsi see on, et viirused on meiega koos kogu aeg. Näiteks nohu võib nina limaskestal elada kuid ja oodata sobivat aega. Sobiv aeg on see, kui immuunsus mingil põhjusel nõrgeneb – stress, mittepiisav uni, mingi vitamiinipuudus, keha jahtumine, sest soojuse hoidmine on väga energiamahukas jne. Väljas liikumine (ja üleüldse igasugu karastamine) valmistab keha ette selleks, et paremini väliskeskkonnas toimuvaid muutusi taluda ( kliima ja ilmastiku järsk muutumine, mis meil enamiku aastast toimubki).
    Tugevat tervist!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga