Jaanipäeva tripp ja puhkus

Eelmisel reedel sai meie jaanitripp alguse ja alles eile jõudsime me sellelt tagasi. Sõitu alustades pani Keio autos kilomeetrid nulli ja eile tagasi Tallinnasse jõudes näitas seal kilomeetreid ~850 kanti – ulme! Seda arvu vaadates võiks muidugi arvata, et tripp oli eriti meeletu ja külastasime imekauneid paiku Eesti eri nurkades või jõudsime hoopis Leedus ära käia, aga tühjagi. Lõuna-Eestist me kaugemale ei jõudnud ja enamjaolt kogunesid kilomeetrid hoopis seetõttu, et Annabeli pärast edasi-tagasi Tartu-Viljandi vahet sai sõidetud – korduvalt.

Meil oli plaanis minna kahe sõbra maakohta ja seal veidike pidutseda. Kuna mõlemasse kohta tuli väga suur hulk rahvast kokku ja rahva hulgast ei puudunud ilmselgelt ka alkohol, siis ei tundunud lihtsalt õige mõte Annabeli kaasa vedada, kuigi eks ka selline variant oli aeg-ajalt mõttes. Lapse oleks saand küll vaikselt kaugemale tuppa magama panna, aga kuna ta selline kehv magaja, siis oleks kindlasti pidanud väga palju teda aina tsekkimas käima ja usun, et me Keioga oleksime ka leidnud tüliainet, et KELLE KORD ometi seda teha on. Parim lahendus tundus olevat Annabel hoopis vanaemaga jätta ja kuna see oli esimene kord maailmas, kus Annabel pidi ilma tissita 24h veetma, ei julgenudki ma eriti korraga kauem lasta tal ilma minuta olla. Siis tuligi välja nii, et ühe öö olime ära, üheks ööks läksime Annu juurde tagasi ja siis ühe öö jälle ära jne.

Ühesõnaga reedel sõitsime me Viljandisse ja ööbisime minu isa juures, et ka tema saaks Annuga aega veeta. Laupäeva lõunapaiku viisime Annabeli minu ema juurde Viljandis ja ise sõitsime Keioga Tartu poole. Enne käisime läbi ka Meerilt, kuhu Keio vanemad maja ehitavad ja uurisime, kui kaugel see projekt on. Edasi olime mõned tunnid Tartus ja siis sõitsime natuke Tartust välja peopaika. Ööbisime seal. Tegime grilli ja sauna ja nalja ja tsirkust sai ka omajagu.

Kui ma õhtul veel hõiskasin, et rinnad ei valuta ja pole piima sugugi täis läinud, siis varahommikuks olin ma ühtäkki boobjobil käinud. Rinnahoidjad olid väikeseks jäänud ja pigistasid. Rinnad olid piima täis ja kivikõvad. No täpselt nagu piimapaisu ajal oli pärast sünnitust. Kotti pakkides oli mitu korda peas küll, et rinnapump kaasa pakkida, aga ikka õnnestus mul nii, et rinnapump oli ainuke asi, mille ma maha unustasin. Siis oli mul ka esimest korda elus lehma tunne, sest andis ikka sõrmedega end lüpsta – piim lihtsalt ei saaaaanud otsa. Nii ma iga tunni tagant siis nii palju sealt pigistasin, et enam ulmeliselt valus poleks ja igatsesin kohutavalt Annukest.

Pühapäeval sõitsime läbi Tartu, kus laenasin tuttavalt rinnapumba, tagasi Viljandisse puhkama ja end välja magama.. ja mina sain rindu tühjendada. Vanaema sõnutsi pidas Annabel end väga kenasti üleval. Ainuke mure oligi selles, et rinnapiimaasendajat Annabel eriti juua-süüa ei tahtnud, aga püreed ja putru sõi küll kenasti. No nälga ei jäänud, aga väike mure oli ikka, et ta piima nii vähe jõi. Pärast seda, kui ma oma rinnad tühjaks tegin, tundus mulle, et ega sinna enam nii kiiresti seda piima tagasi ei teki ka, sest Annabel päris isuga enam rinna otsas ei neelatanud.

Siiski uskusin, et vanaema saab veel ühe päeva ja öö Annabeliga hakkama ning esmaspäeval sõitsime tagasi Tartu kanti jaanipäeva pidama. Õigemini Tartust läbi ja siis Elva kanti. Mis seal toimunust siis ikka pikemalt rääkida, kui et alkohol, grill, lõke ja seltskond. Edasi on lihtne oletada. Rohkem mainimist vajab ikka see, et sellel ööl näiteks mul enam nii ulmeliselt rinnad piimaga ei täitunud, seega vist on seda tootmist juba pärast seda ühte ööd ja 24-tundi vähem? Ma ei teagi, mida ma nüüd täpsemalt tahan – kas ikka edasi imetada või hakata lõpetama, aga koduselt ma olen siiani nüüd Annabeli igal toidukorral ikka tissi otsa ka susanud ja kui tahab, annan RPA ka. Eks näis, mis saab. Samas peab ta kindlasti veel mõned korrad suvel ilma minuta niimoodi hakkama saama, seega parem oleks kui ta muuga ka nõustuks.

Iiigatahes teisipäeval läksime jälle tagasi Viljandisse, puhkasime, siis käisime natuke Viljandist väljas mu vanaema maal, ööbisime ühe öö Viljandis ja kolmapäeval käisime veel korraks mu isa juurest läbi ja siis tagasi Tallinnasse. Niiet Tallinn-Viljandi-Tartu-Viljandi-Tartu-Viljandi-Tallinn saigi oma punkti.

Tagasi siia jõuda polnudki nii hea, kui ma lootsin. Esiteks tuli kohe tube koristama hakata, sest igal pool oli kassiokset ja mõnes nurgas ka kassi kust. Rääkimata kassikarvadest. Põrandapesu käigus suutsin ma mopivarre ka pooleks murda ja nõnda tuli käpuli seda küürida nii palju kui ma viitsisin. Siis tuli poes käia, et tühi külmkapp täis osta ja siis tuli veel süüa ka teha, sest kõht oli tühi. Kui lõpuks arvutisse jõudsin, siis oli bloglovinis ~140 uut blogisissekannet vaja läbi kerida-sirvida ja üleüldse nii palju uudistada ja uurida, et end internetieluga kurssi tagasi viia. Ega pole kerge puhata, ei ole. :D