Emadepäeva üllatus

Alles oli emadepäev ja juba on järjekordne nädal otsakorral. Ühesõnaga juhtus nii, et emadepäeval trippisime me Annabeliga Viljandisse. Keio ema pakkus välja, et võiksin ju oma emale ja vanaemadele jne mõnusa üllatuse teha. Nii ma siis paar päeva Viljandis pesitsesingi ja alles eile õhtul jõudsin tagasi Tallinna. Oleks tahtnud kauemaks koju jääda, aga täna oli Annabelil arstiaeg ja eks kiisule tuli ka seltsi tulla. Jätsin ta ju paariks päevaks üksi ja ei hakanud kaasa vedama.

Kahju oli sellest, et ilmad sattusid õnnetud olema, aga siiski oli väga tore oma vanemaid näha. Seda pilku, mis nende silmis tekib kui nad Annabeli vaatavad ja hoiavad, ei ole võimalik sõnadega kirjeldada. Ma loodan, et neil tuleb veel palju palju toredaid hetki koos Annabeliga. Kui Ann suurem, siis kindlasti viin/saadan ta nädalateks vanavanemate hoolde. ^^

Tegime pilti ka kogu kaadrist ehk siis Annabel oma vanaonudega ja vanaemadega ja vanavanaemaga ja pildi, kus me kõik, neli põlvkonda (kas tõesti neli? oh my) peal oleme ehk siis Ann, mina, mu ema ja mu ema ema, aga mu kuulsas ja avalikus blogis ei taha keegi eriti, et ma neid pilte kajastaksin. Ega neist piltidest midagi sellist välja ei tulnudki, millega ma rahule jääksin, sest kellaaeg oli hiline, ilm vihmane ja fotograaf kehvem kui mina, aga Annu pildialbumi kaante vahele jõuavad need pildid siiski kindlasti.

Jäädvustasin ka niisama mõned pildid meie maakohast, mida siinse postituse juurde hea näidata. :)