CCCP põgenemistoad Pärnus

Kaks nädalat tagasi oli mu sünnipäeva nädalavahetus ja sel aastal ma niisugust ametlikku sünnipäeva pidada ei plaaninud. Mitte, et ma nüüd varem oleks hullult oma sünnipäevasid üldse pidanud, aga eelmisel aastal, 25-ndat sünnipäeva, sai korralikumalt tähistatud küll.

Siiski aga tundus nukker, kui kohe mitte midagi ka ei tee ja seega mõtlesin ma, et pakun sõbrannadele hoopis välja, et läheks minu poolt koos Pärnusse põgenemistuppa ja hiljem kuskile sööma. Väike road-trip ja vaheldus Viljandi elule. Nüüdseks saabki vist öelda, et koos põgenemistubades käimine on meile saanud ainukeseks road-trippide põhjuseks ehk mil me kõik leiame aega koos linnast ära minemist planeerida. :D

Valituks osutus CCCP Põgenemistubade (link) nimeline koht, mis nagu mainitud, asub Pärnus, täpsemalt Mai keskuses. Mai keskus on igati ideaalne paik selle temaatikaga põgenemistubade jaoks kui arvestada asjaolu, et see hoone on ehitatud nõukogude ajal ja selle keldrites pesitsevad tolleaegsed pommivarjendid. Minu arust on huvitav, kui tänases päevas mahajäetud ruume selliselt ära kasutada osatakse ja veel neile tolleaegset varjundit lisatakse.

Nüüdseks on CCCP Põgenemistoad pommivarjendite ruumidesse rajanud põgenemistoa, mis kannab nime „Ülekuulamisruum.“ (link) Lugu, mis põgenemistoa taga seisab, on ise järgmine:

„On aasta 1941 ja Te olete tegemas turismireisi Eestis. Paraku kaotab Eesti kontrolli riigi üle, sest Nõukogude liit on alustamas küüditamisega. Juhtumisi olete enda teadmata mööda liikumas KGB peidupaigast ja satute nõukogude sõduritega kokku. Nad tulevad Teid, kui isikuid tuvastama, ning avastavad, et Te pole nende liitlased. Teid võetakse kaasa ja viiakse KGB ülekuulamisruumidesse luku taha. Olukorra tõsiduse väljendamiseks lukustatakse üks teist ka hullusärki. Sõdurid lahkuvad, et konsulteeruda ülemustega mida, millal ja kuidas Teiega teha. Teil on 60 minutit aega enne kui sõdurid ülemustega tagasi jõuvad ja Teid minema viivad.“

Põgenemistuppa minekuks me end kuidagi eriliselt ette valmistada ei osanudki. Meenutasime ainult, et meie seltskonna eelmine kogemus oli niisugune, et ettenähtud aja jooksul me põgeneda ei suutnud. Seekord aga jäi mulle CCCP Põgenemistubade kodulehelt silma, et tolle põgenemistoa raskusastet peeti keskmiseks ja sobilik pidavat see olema ka lastele. Seega ütlesin ma sõbrannadale, et me lihtsalt peame seekord hakkama saama, kui isegi lastele see täiesti teostatav ülesanne peaks olema. :D

Õnneks saan seekord rõõmustavate uudistena ka öelda, et hakkama me tõesti saime ja olime selle üle isegi üllatunud! Küll aga pidime tõdema, et kippusime asja enda jaoks ise raskeks tegema ja ikka korralikult üle mõtlema. Enne mängu sisenemist öeldi meile, et kõik, mida me näeme, on põhjusega ja kõik vihjed on silme ees olemas. Täpselt nii muidugi oligi, aga IIAL EI VÕI JU TEADA! Äkki peitub vihje ikka kuskil peidus ja seega ei saanud me nina ees olevatest vihjetest esiti sugugi aru. :D

Mulle meeldib, kui põgenemistoas on ruume rohkem kui ainult ühe kasti jagu ehk siis iial ei tea täpselt, mitmes uks sind pääsemiseni viia viib. Ülekuulamisruumi nimelises mängus oli ruume täpselt parasjagu ja seega jätkus ahastust, kas järgmine uks võib olla viimane või mitte.

Jagus ka närvikõdi selle näol, et sai end kohati hirmunult tunda ja mõned ruumid nägid tõesti veidi verd tarretama panevad ja kohati võikad välja. Tekkis päriselt ka tunne nagu oleks me viimne tund käsil. Ma tahaks öelda, et ma vihkan, kui põgenemistoad tehakse veidikene õudsaks, nii et ma teatud momentidel kellelegi kõrva kiljun või kellestki küüntega kinni pean krabama, sest ma lihtsalt kardan, aga samas oleks seesuguse temaaga põgenemistuba ilma selliste hetkedeta ilmselt veidi pläss ka. Nii et kõik oli igati õigustatud! :D

Leian, et siinkohal võib hakata juttu kokku võtma, et mitte avastada end liialt spoilereid jagamas. Ühesõnaga jäime me selle kogemusega väga rahule ja minu thumbs upi saab CCCP Põgenemistubade meeskond kätte. Kellel Pärnusse asja või kes Pärnus elab, siis soovitan igatahes neid külastada.

Väga huvipakkuvana kõlas ka nende uus, äsjaavatud tuba nimega „KGB kongid,“ (link) kus väidetavalt toimuvad ka igasugused kummalised asjad. No kui ma kujutan näiteks ette, mida ma Paterei vangla mõrvaruumide kandis pimedas üksi olles kuulda või näha võiks, siis eee jah.. see põgenemistuba tundub huvitav, aga ühtlasi ka niisugune, et ma ei tea, kas mu närv sellele vastu peaks. Miks ma nii öelda julgen? Eks ikka seepärast, et me kuulsime korraldajatelt natuke lähemalt, mis seal ees oodata võib, nii et kes tahab tõeliselt huvitavat kogemust kuskil kongidest väljapõgenemsie näol, kus toimuvad ebaloomulikud asjad ka, siis peate minema ja kaema. Loodetavasti jõuame meie ka sinna millalgi minu hirmust hoolimata. :D

Aga, et te ainult minu sõna tõepähe võtma ei peaks, siis jällegi koondasin kokku ka sõbrannade arvamuse ja kogemuse. Mida rohkem, seda uhkem! :)

Taive: “Külastatud põgenemistuba oli täpselt paras. Selline, mida julgen soovitada igale esmakülastajale ja samal ajal ka vilunud põgenejale. See oli kogemus, kus oli selgelt tunda lihtsa ning keerulise omavaheline ideaalne kooskõla, mis omakorda muutis loogilised asjad ebaloogiliseks ja vastupidi. Plusspunkte annab juurde ka selge sündmuste kulgemine, mis muudab põgenemiskatse väga reaalseks. Mulle väga meeldis CCCP põgenemistoa vibe alustades selle ülesehitusest ning lõpetades teenindusega. Seega, kui mõni mu tuttav peaks sattuma Pärnusse sama vihmase ilmaga kui meie tol päeval, siis oskan soovitada üht äärmiselt põnevat ajaveetmisviisi. ;)”

Tiina: “Koha peal ootas meid ülitore noormees, kes selgitas kõike hästi ja tegi asja juba enne põgenemist huvitavaks. Heliefektid ja dekoratsioonid tekitasid kõheda tunde ja kiljatada sai ikka ka. Väga hästi läbi mõeldud ja põnevate nuputamisülesannetega koht, mida soovitan küll teistele. Eriti neile, kes varem pole põgenemas käinud – alustuseks super!”

Lii: “CCCP põgenemistuba sobib ideaalselt neile, kes alles alustavad oma põgenemisteekonda erinevates tubades. Nagu ka infos kirjas, siis on tegemist keskmise raskusega. Sisenedes võttis meid vastu väga sõbralik ja rõõmsameelne noormees, kes tegi kohe tuju heaks ja samas suutis ka natukene ärevust tekitada eelseisva ees. Olles põgenemistoas, tekkis tunne, nagu see kõik olekski päriselt ja me peame päriselt põgenema, närvikõdi jagus. Tund aega põgenemiseks on täiesti piisav aeg, et end hulluks ajada ja ette kujutada, et varsti tulevad pahad mehed ja viivad meid kõiki ära. Soovitan seda elamust kõigile, sest kõik on väga reaalne ja peale seda, kui astud viimasest uksest välja ja tead et kõik on läbi, on küll uhke tunne – WE MADE IT!”