• Nüüd siis olen tragi ema!?

    Selles postituses ei ole juttu ei millestki muust, kui kõige suuremast emade tragiduse/laiskuse välimäärajast ehk kui kiiresti üks või teine ema oma lapse mähkmevabaks saab. Teate ju küll seda asja, et tubli ema on see, kes juba poole aastast last potile hakkab panema ja kelle laps aastaselt mähkmevaba on ja laisk on see ema, kelle kahene ikka veel mähkmetes käib. Nõnda olin ka mina pikka aega üldsuse ees siis see laisk ema, aga mis parata. Tõstan käed üles ja tunnistan ausalt, et ca aastast last ei näinud ma veel mõtet potile panna ja hiljem läks ta sinna lihtsalt nii hüsteerilise nutuga, et vägisi ma teda sinna rohkem panna ei söandanud.…

  • Üle pika aja pilte Annabelist

    Appi! Kes oleks osanud arvata, et piltide tegemine võib nii raske olla? Vähemasti mitte mina, sest mulle nagu häguselt meenub, et kunagi käis piltide tegemine samamoodi nii muuseas kui selles Eesti Pagari külmutatud saiakeste küpsetamise reklaamis. :D Pärast eilse postituse tegemist ja nägemist, et teil on huvi Annabeli näha ja mina olen teid kõiki inetult lihtsalt lohakusse jätnud, siis tundus mulle, et täna tuleks üks pilditegu ette võtta. Annabel oli kuidagi poseerimise meeleolus ka. Ilmselgelt on pea pool aastat kaamera ees mitte olemist temas selle järgi pigem igatsust vist tekitanud. :D Piinlikult pean tunnistama, et kaamera seadistamine oli paras peavalu ja mul oli ausalt öeldes tunne nagu poleks ma eales…

  • Kuu aega lasteaias käimist

    Üks kuu ja üks nädal on nüüd mööda saanud Annabeli lasteaias käimise teekonnast ja tänaseks hetkeks olen ma kogu selle teekonnaga ülimalt rahul ja vist võin öelda, et kõik sujub kenasti? Kes blogi facebooki jälgib, see ilmselt märkas mõni nädal tagasi, et ma kirjutasin esimesest tagasilöögist ehk et kui alguses läks Annabel suurima rõõmuga paariks tunniks aeda mängima, siis umbes kolmandal lasteaianädalal muutus see talle kergelt vastumeelseks ja mul tuli ta lasteaeda jätta röökides ja ise pool päeva südant valutades kodus istuda. Oeh, see oli kohutav. Ausalt. Nii-nii kohutav. Eriti, et ma olin Annabeli lubanud paariks päevaks K emale “laenata” ja see tõrge lasteaiaga tekkis tollel samal hommikul, mille õhtul…

  • Kaks nädalat lasteaias

    Teine nädal lasteaiasaagat on läbi saanud ja mõtlesin, et panen kirja, kuidas jälle möödus – taas ülihästi!  Kuna Annabel on hästi sotsiaalne laps ja talle meeldib teiste laste ümber olla, siis minu sisetunne ütles, et teisel lasteaianädalal võib juba pikka päeva proovida küll. Et vaatame, mis juhtub. Kuna esimese nädala lõpus neljapäev ja reede oli ta haige ja esimesel nädalal käis ainult kolm poolikut päeva, siis esmaspäeval hoidsin ma teda lasteaias taas lõunani. Neli vaba päeva on piisavalt pikk puhkus ja muidu ehk ehmataks väga ära, kui ma ta järsku siis terveks päevaks kuskile ära “viskaks.” Lõuna ajal aga muidugi ta eriti meelsalt jälle ära tulla ei tahtnud, aga õnneks…

  • Esimene nädal lasteaias

    Esimene nädal lasteaias möödus meil kokkuvõttes üsna edukalt, ma arvan, kuigi ega selle asjaga nüüd väga suuri samme astutud ei saadud. Kasvatajad oli vastutulelikud ja ei kupatanud mind kohe esimesel korral rühmast minema, sest “teistel lastel on siis imelik olla, et ühel lapsel on ema ja neil mitte” vms. Võisin rühmas kaasas olla ja istusin lihtsalt oma 3 tundi diivani peal ja lugesin “Pere ja Kodu” ajakirju, mängisin Candy Crushi ja noh, lihtsalt olin seal olemas, aga samas nagu üritasin ka mitte olla. Et Annabel näeks, et turvaline on, sest ma olen silmapiiril, aga ega mul ei olnudki seal ju midagi rohkemat samas asjatada. Sain aimu sellest, milline lasteaia eluolu…