• Appi! Mul on kodus 5-aastane pubekas?

    Põhimõtteliselt olen ma alati pidanud puberteediea keskmiseks algusajaks 13-14. eluaastat ent läbi meediakaja on silma jäänud ka asjaolu, et see nihkub järjest varasemaks ja tegelikult võib see alata juba 11-aasta vanuselt. Just äsja kiire google tulemusena aga sattusin hoopis artikli otsa, kus mainiti, et “enamikel juhtudel algab enneaegne puberteet 8-10 aastastel tüdrukutel.” Ma võiks omast kogemusest sellegi fakti ümber lükata ja tõsimeeli väita, et tänapäeval hakkab see ligi tikkuma hoopis 5-aastaselt. Vähemalt naljaga saab ikka aeg-ajalt öeldud, et mul on kodus väike pubekas. :D Okei, muidugi on puberteediiga tegelikkuses hoopis midagi muud ja tähendab hulgalises mahus kehalisi ja hormoonilisi muutuseid, aga siiski on mõnevõrra ehmatav kogeda 5-aastase lapse pahameelest tingitud…

  • Lapsele nutikell või nutitelefon?

    Annabel ei ole mul siiani väga suur telefonikasutaja, kuid siiski olen mõelnud, et 1.klassi minejal vist peab mingisuguse Eesti normi järgi telefon olema. Kasvõi vanema enda südamerahuks. Tööinimesena pean ju paraku laskma tal raske südamega ise kooliteega hakkama saada. Nii tema kui enda kindlustunde tagamiseks oleks hea (lausa vajalik), kui saab teineteisega päeva jooksul ühendust. Alternatiiv nutitelefonile? Koolitee alguseni on meil hetkeseisuga veel vähemalt 1 aasta aega. Ikkagi ei ole ma päris heaks sõbraks saanud mõttega, et aasta pärast peaks talle telefoni ostma/andma. Tähendab et, see on just eelnimetatud teksti põhjal paratamatusena tundunud. Tänu sellele, et Mallukas oma Marile telefoni muretseda plaanib, komistasin ma tema sellekohase postituse kommentaariumis ühe alternatiivi…

  • Otsused, mis murravad..

    Ma kirjutasin eelmisel suvel sellest, et A sai lasteaia koha lasteaeda, mille suhtes ma olin veidi skeptiline (loe siin) või õigemini ehmatasin miskipärast ära selle kodukorra ja tegevuste peale. Tagantjärele mõeldes muidugi ülimalt narr, et ma selliseid hirmumõtteid üldse mõlgutasin, aga noh.. Aeg on see asi vist parandada. Olles nüüd 6 kuud seal lasteaias käinud, pean ma ütlema, et ma olen sellesse ja selle vaateväljadesse kohutavalt kiindunud. See on imeline lasteaed ja seal on imelised inimesed. Kõik maja töötajad on äärmiselt toredad inimesed nii palju kui mina nendega kokku puutunud olen. Majas on palju tegevusi ja palju käiakse ka majast väljas tegutsemas. Ja mis veel kohe eriti meeldib? A rühmas…

  • Sõnuseletamatu kohtumine päkapikkudega

    Seoses algava päkapikuajaga meenus mulle üks juhtum oma minevikust, millele ma ilmselt kunagi vastuseid ei saa, mis toimus, kuidas see toimus ja mis see täpsemalt oli. Iga aasta detsembrikuus aga meenub see uuesti ja vallutab mu pea totaalse arusaamatuselaviiniga. Lugu pärineb ajast, mil olin ilmselgelt ise selline päkapikukülastuste ealine, ilmselt ca 6-ne, ja taidlesime emaga köögis. Ma ei mäleta täpselt, mille üle me taidlesime, aga ilmselt olin ma väga kapriisne olnud mingi tühise asja üle, mistõttu päkapikud otsustasid tol hommikul mitte tulla. Ema aina rääkis, kuidas päkapikud ju piiluvad ja kohe kui ma halvasti käitun, võivad nad tulemata jätta. Mina aga olin kuidagi jumala kindel, et nad ei saanud kohe…

  • Laps HAKKAB ise potil käima!

    Küllaldaselt on juttu olnud lapse potil käima hakkamise teema puhul ka sellest, et iseenesest peaks see laps ka ilma potitreeninguta üks hetk ikkagi mähkmest loobuma ehk et potilkäimine sõltub suuresti just lapse enda valmisolekust, mitte ema rangest potitreeningust. Ma ei taha selle postitusega öelda seda, et ärge iial oma lapsi potitreenige, vaid lihtsalt tuua näiteks taaskord enda elust, kuidas kõik läheb nii nagu minema peab ja ilmselt siis, kui minema peab. Olen varemgi ausalt tunnistanud, et ega ma väga varakult selle potitreeninguga algust teha ei tahtnud. Ilmselt SIIN postituses. Ei näinud mõtet. Ma ise ei olnud selleks eelkõige valmis, seega kuidas peaksin ma last selleks ettevõtmiseks valmistama. Ette sai see…