Annabeli esimene nädal
Esimesed viis päeva möödusid imehästi ja ma mõtlesin muudkui, et mis selles lapsekasvatamises siis ikka nii keerulist on. Sööb ja magab.. ja tahab puhtaid mähkmeid. Rohkem ta praegu põhimõtteliselt nagu ju ei nõuagi. Esimestel päevadel magas ta muidugi usinasti ka ja sellega ei olnud mingit muret. Üleeilsest saati aga on ta kohati vahel päris pikalt üleval.. 2 tundi või rohkem ja siis ma hakkasin juba murelikuks muutuma, et miks ta ometi magada ei taha.
Õnneks ta mul väga suur kisakõri ei ole (ptüiptüiptüi) ja nutab enamasti ainult siis kui kõht ikka hullupööra tühi või kui mähkmevahetus ja riidest lahtiolemine kohe üldse ei meeldi. Muul ajal on kenasti. Ka siis, kui ta nüüd viimastel õhtutel kenasti unele pole saanud, vaatab ta pigem niisama vaikides ringi ja uudistab maailma. Ometi aga haigutab muudkui ja mina muretsen, et lapsel on üleväsimus, sest nii pisike peaks ju raamatute ja juttude kohaselt ööpäevas keskmiselt 15 tundi magama. Eile õhtul olin ise ka keset ööd nii väsinud ja kui ka laps magama ei taha sugugi jääda, siis ajas täitsa ohkima. Ja see on ju alles algus! Alles esimene nädal! Oi appi. :D
Ja nüüd kui ta on nädala vanune ja temaga tohiks juba välja jalutama minna, tundub see tegevus mu jaoks üsna hirmutav. Kuhu mul üldse minna? Ühel hetkel näiteks läheb ju Keio tagasi tööle ja siis pean ise oma poeskäigud tegema, aga kus ja kuidas? Igasse toidupoodi vankriga ei lubata ju? Igasse ei mahugi. Ja näiteks kui mul vaja minna apteeki.. no need on ju imekitsad ja pisikesed kohad, kuidas ma sinna siis saan? Üleüldse kuidas ma kuhugi saan? Mu jaoks tundub nii hirmutav hetkel. Kallid lugejad, soovitusi? Nõuandeid? :D
Emadus pole ka veel päris kohale jõudnud. Ei tunne, et mul oleks nüüd uus tiitel küljes. Et ma nüüd oleks ema. Harjumatu on, kui järsku keegi sinust täielikult sõltub ja sina temast samamoodi. Ma alati niisugune iseseisvat laadi olnud ja nüüd otsustab keegi teine, millal ma pean midagi tegema. Millal saan omi toimetusi teha ja millal tuleb tema nõudmiste järgi hoopis väike söögisessioon teha. :D
Muidugi, et ma hoolitsen tema eest igal sammul hetkel ja muudkui juba muretsen ja vaatan teda ja mõtlen, et oi kui väga ma teda juba armastan, aga samas on ta ka veel veidi võõras ja tema tundmaõppimisega läheb aega. Et teada saada, milline nutt käib tühja kõhuga näiteks ja milline nutt on tal siis kui tal on ebamugav või ebameeldiv. Märgade ja kakaste mähkmete üle ta praegu igatahes häält ei tee veel ja vedeleks täie rahuga nendes edasi. :D
Kokkuvõtvalt aga on nädal läinud imekiirelt ja toredalt. Igav ei ole küll kordagi olnud, kuigi ma pole muud teinud, kui voodis vedelenud koos Annabeliga. Ta on ikka nii kihvt! Need nunnud naeratamised ja muud grimassid, mida ta läbi une teeb näiteks, oeh. Rasket pole ka tegelikult midagi.. peale selle kuradima hirmu vankriga jalutamise osas. :D Ja ma ootan miskipärast juba eriti innukalt, et ta pead hoidma hakkaks, kuigi sinnani on.. no paar kuud ju aega. Aga see aeg läheb ju kiirelt, eks? :)
31 kommentaari
Andra
Nupsik :)
Kats
Oeh see aeg läheb ikka tegelikult meeletu kiirusega. Seda beebi aega on minu meelest nii vähe. Endal pisike preili saab juba 7 kuuseks. Kuigi minu meelest oli see alles kui ta sündis. Aga jõudu ja jaksu ja tore on lugeda teie toimetusi tegutsemisi. Ja vankriga liiklemisega harjub ka ära. Alguses ma ise kippusin kogu aeg inimestele otsa sõitma :(
Britt
Ma käisin juba 2 päevasega õues jalutamas ( ise seisin vaevu püsti), hiljem lugesin, et oleks võinud nädala ilusasti toas passida temaga, aga ega ma ei kannatanud siis :D
Mis puudub poodidesse, siis võta rahulikult. Minu meelest võib küll vankriga vabalt minna igasse toidupoodi. Vähemalt ma ei ole küll kuskil mingeid silte näinud. Vb mingisse ülipisikesse külapoodi kus üks kast teise otsas jah ei lubata.
Vanker ei ole ju suurem kui tavaline poekäru, asjad laod lihtsalt vankri alla korvi või juba kätte kilekotti. Riietepoed jms on juba teine teema, sest nendesse ei lasta tavaliste poekärudega ka ja need on tõesti nii kitsad, et sa ei mahuks vankriga seal liiklema mingit pidi ja jääks ainult jalgu.
Ja no üldiselt mahud sa apteeki ka ära vankriga aga kui arvad, et ei mahu, siis osta lihtsalt rattalukk ja kinnita oma vanker õue nt käsipuu külge vms ja võta laps sülle või koos kookoniga ( oleneb muidugi kas sul on kookoniga vanker või ei) kaasa. Nii lihtne ongi :)
Katre
Kookoniga jah õnneks, sest elan kolmandal.
Ja ma kunagi justkui lugesin mingit artiklit, kus Selverist vms keegi vankriga välja visati. :D
Igatahes on seesugune liiklemine uus asi ja vajab harjumist. :P
I
Nii tore, et sa meiega jagad seda kõike. Ma just mõtlen, et see kõik on nii kasulik ja tulevasele emmele kindlasti oluline info. Huvitav lugeda, kuidas see kohanemine läheb…:)
Armas pisike on.
Aili
Ma just ka mõtlesin, et nii tore, et sa enne mind ikka lapse said ja ma end paremini ette saan valmistada :D Niiet jah, minu käest sa ei saa loota infot kuidas vankriga liigelda, ootan põnevusega kuidas see toimima hakkab :D
Katre
Eks ma pean mingi aeg nuputama, kuidas ma siin korrustevahet vedama hakkan neid asju jah. Raami ja kookonit jms. :D Ja et kus poes ma käima pean hakkama. Ma muidugi põen seda ka, et ta poole poetripi peal üles ärkab või nutma hakkab.. et mis ma siis teen või kus rinda annan või mähkmeid vahetan. Prismas näiteks ei ole tualette, kuhu minna. Ja samas, no tualetti ju ka vankriga ei lähe? Oeh. :D
Kadri
Olen 1a2k lapse ema ja ainuke pood, kus ma tõesti olen näinud silti, et ei tohi vankriga minna, on loomapood Rakvere Põhjakeskuses. Õnneks pole sinna asja ka. Toidupoodides on üldiselt vahed piisavalt suured, Prismades kõige suuremad ja välja pole kuskilt visatud. Apteekidesse olen ka alati mahtunud.
Isegi Paavli kaltsukasse mahutasin end väiksema käruga ära, treppidest käimine polnud muidugi kõige meeldivam :D
WC-d mähkimiskohtadega on tavaliselt invadega koos või kui ei ole, läksingi invakasse rinda andma. Kui keegi õiendama tuleb ja see juhtub töötaja olema, juhi tähelepanu sellele, et sul mujale ka minna pole ja laps vajab süüa.
Üldiselt ära põe. Kuhu vaja minna, sinna ka vankriga lähed. Ma olen selline paranoiline, et vähemalt Tallinnas küll vankrit ei lapsega ega lapseta kuskile ei jäta :P Tuleb lihtsalt olla nii nahaalne kui parajasti vaja, et su lapsel hea oleks. Keegi teine seda sinu eest ei tee :)
(selles suhtes eeldan, et natuke kainet mõistust ikka on ja arusaamist, et lapsega pole sa ka maailma naba :D)
Helen
Mina olen siiani oma hetkel kahekuusega just prismas poes käinud,seal nii mugav manööverdada, ruumi on piisavalt. Õues käimisega ongi mul nii, et kuna kuskil rinda anda ei ole ja nüüd ilmad kah juba suht külmad siis pumpan ühe söögikorra jagu piima välja. Nii on lihtsam, ei pea koha jms pärast muretsema.
Eks alguses on jah hirmus see õues käimine eriti üksi, aga tasa ja targu.
Mina tegelikult olen kaubanduskeskustes olnud selline õudne inimene et marsin jumala südame rahuga igasse poodi sisse. Siiani (ptüiptüiptüi) pole keegi midagi öelnud.
Aeg läheb lapsega koos ikka mega kiiresti. Ma ei saanud arugi kui august juba läbi oli ning nüüd juba oktoober jookseb.
Oota natuke veel varsti hakkab teadlikult sulle naeratama :-)
Katre
Ma just pidasin silmas, et mul maja taga grossi toidukas ja mingi pisike benu apteek ntks, kuhu vankriga ei mahu. Seega pean pikemaid trippe kaugemale hakkama ette võtma. :D
Igatahes jah, et nüüd peab vankri järgu otsustama, kus poes käia. :D
Helen
Nii kaua kui vanker uksest sisse mahub, ei tohiks see kellelegi probleemiks olla. Ainuke koht kuhu ma vankriga ei lähe on bussipeatuse juures asuv putka, aga siis olen ma 100% valvel kogu aeg ja jälgin, mis toimub. Panen vankri loomulikult täpselt nii ilusti silma alla, et näeks. Õnneks ma ei veeda seal kaua aega, ainult bussipileti ostmise aja. :)
P
kõhukott või kandelina abiks.
Katre
Just täna kurtsin, et soovin endale kõhukotti ka. Tundub nii mugav ja hea variant. :)
Aili
Hetkel oma kõrgenenud hormoonitasemega kujutaksin end täiesti ette tegemas nii kuidas saaks kõige kiiremini omad asjad mugavalt tehtud ja kui keegi tuleb midagi ütlema, hakkaks lihtsalt nutma. Ja siis me nutaks lapsega koos. Võib-olla ekstreemne, aga hetkel tundub täiesti tehtav minu jaoks.
Mammu
Mul oli ka esimese lapsega sama hirm ning ma käisin temaga üliharva väljas, sest kartsin et ta lõugama pistab :D Poes ei käinud ma kunagi üksi temaga. Ja siis sündis teine, kui esimene oli 2ne ning järsku ma käisin igal pool kahe väikse lapsega: jalutamas, mänguväljakul, poes söögikraami ja muud ostmas. Ise ka ei uskunud! Alguses ei julgenud ühegagi ja siis käisin äkki kahe väiksega :D
Ma elasin ka 4ndal korrusel ja vanker tervel lifti ei mahtunud nii, et iga kord tuli kookon pealt ära võtta, raam kinni ja lifti ning siis all jälle kõik kokku lappida. Proovi esimesed käimised kas mehega või kellegagi koos ära käia, siis järgmine kord üksi minna on julgem =)
Mari
Annabel on nii väga sinu nägu. Üliarmas :)
Kadi
Minu teada lubatakse kõikjale käruga sisse, kui käru uksest sisse mahub. Nutmist ei tasu karta – nutvaid lapsi on küll ja küll, alguses nutavad nad.. suht vaikselt isegi võrreldes selliste alla aastaste jonnipunnidega. Töötan ise keskuses, sellepärast tean – teenindajad on kõike näinud ja keegi küll pahandama ei lähe.
Kärujuttudele minnes, siis täna oli keskuses üks naine vetsuboksis, uks lahti, sest laps oli vankris ja kartis üksi olla – läbi ukseprao siis ema hoidis silmkontakti ja rääkis lapsega kui too veidi vinguma hakkas või häält tõstma. Nii et ei maksa karta – kõik on kuidagi hakkama saanud, saad sinagi :)
Krissumissu
soome meil õnneks prismas laste mähkmevahetus ruum ja seal wets ka, saab rahus asju ajada. Sellised asju peab alati uurima, kus mis linnapeal on ja selgeks tegema sellejärgi marsuudid,
Kai
Olen kärutanu Selveris juba 9.kuud, pole keegi mind välja visanud :P
Jutupaunik
Kindlasti mine poodi, küll näed et see pole kontimurdev asi. Soovitan alguses ehk minna mitte tipptunnil, vaid rahulikumal ajal. Kirjuta kindlasti, kuidas esimesed käimised välja tulid!
Krissumissu
Me läksime ka 4 päevasega õue. Soomes on kombeks midagi sinna vankriaugu ette panna, marli vms, kõik ei köhi oma pisikuid sisse sealt august. Marli või miski õhem tekk või poes müügil need katted.
Ma ei tea nüüd kus sa elad, aga meil kodujuures Prisma ja seal kõik vajalik olemas. Pole meil siinpool lahte veel vankriga liigeldes probleeme olnud. Eeesti aga jah, ongi üks kannatuste rada ! Edu igaljuhul, küll hakkama saad !
Ethel
Kui autoga poodi minek siis laps turvahälli ja turvahäll ostukäru otsa – püsib küll. Meie käime niimoodi poes :) Ja muidu jalutamised on eraldi teema. Osades poodides on kohe olemas sellised turvahällidega ostukärud.
Kodanik
Võimalusel väldi pisikesega poodi minekut. Nimelt rahvarohketest kohtades suudavad nad haigusetekitajad külge saada. Turvahäll ostukäru otsa on õnnetus, mis ootab tekkimist. Nimelt antud tarbeks siiski ostukäru turvahäll. Ma usun, et nii tööga hõivatud meesterahvas pole, et ta ei suudaks 2-3 korda nädalas ostunimekirjaga ära käia.
Katre
Mees käib paraku välismaal tööl. :) Ja ega ise tahaks ka paar korda nädalas ju värsket õhku hingata. Hetkel olen juba nädala sedaviisi mugavalt kodus istunud, et mees ostunimekirjaga mööda linna ringi käib. :)
naine50+
Aga kus su ema elab ?
Kas tema ei saaks vahel lapsega kärutada?
Mulle vanaemana see väga meeldis, endalegi kasulik kõndida.
Ja liikuvas vankris on lapsel tavaliselt väga hea uni, ei ärganudki enne , kui emale jälle üle andsin.
Katre
Meil jah niisugused keerulised lood, et elame Tallinnas. Üsna eraldi kõigist. Vanavanematest üks pool on üle lahe ja teine pool Lõuna-Eestis. Peame ise toime tulema. :)
naine50+
Kahju.
Tunnen vanaemadele ka kaasa. Kurb ju, kui lapselast harva näed.
Katre
Eks ta nii ole. Endal ka kahju sellest tiba, aga mis parata. Elu tuuled mind hetkel paraku kaugemale viinud sünnikodust jms. :)
Ongi neil põhjust tihedamini mul külas käia. Muidu nad üldse ei viitsi Tallinnas käia. :D
mutukamoos
Eks iga uus tegevus on algul hirmutav. Minu jaoks näiteks oli ja on suur hirm käruga ühistransporti minemine – et kuidas ma tõstmisega hakkama saan jne jne. Hirm on ta senimaani seepärast, et valdavalt liigun siiski autoga ja kuna ÜT tundub nii keeruline, siis olen seda vältima jäänudki.
Aga poeskäikude suhtes ma soovitaks ka katsetada kas kõhukotti või kandelina – on pärast treppidest ka vähem tassimist. Oma kogemusi kahjuks ei oska sel teemal jagada, sest olen haiguste hirmus ostukeskustes lapsega käimist vältinud ja meest jooksutanud.
K
Huvitav, et mitte keegi sellele tähelepanu ei pööranud, et esimesed 2-3 nädalat beebid ongi sellised,et ainult magavad ja söövad. Minu laps on kahe ja poole kuune ja esimesed 2 nädalat oli ta vana rahu ise, kõik koguaeg küsisid kas ta kunagi häält ka teeb :D ja siis käis nagu mingi plõks, muutus totaalselt. Gaasid hakkavad ka sellel ajal piinama, meil läks see küll suht kergelt, aga mõned korrad õhtuti ikka lohutamatut nuttu oli. Kõik beebid on küll erinevad, aga hoiatan sind, et algul seda nutmist kuskil poes või üleüldse avalikus kohas on palju, see läheb mingi aeg õnneks üle ;) aga minu arust oli sellel ajal väga keeruline kuskile minna, ise pidin smartpostide vahel ükskord tissi paljaks võtma :D
Katre
Oh, ära hirmuta. :D Ma ikka naiivselt mõtlen, et küll kõik sujub tegelt leebelt. :D
Kuigi jah see esimene kuu pidi see kõige lihtsam nö olema, sest ta tahabki ainult süüa ja magada. Edaspidi hakkab juba testima vanemaid ja jonnakam olema. :D