Annabel 3!

Annabeli sünnipäevaplaneering sel aastal tundus mulle tiba nukker ja seda seetõttu, et sel aastal, erinevalt kahele varasemale aastale, otsustasin ma seda pidada kodus, mitte rentida mängutoa ruume. Mängutuba on hea rentida selleks puhuks, kui kohale tuleb niivõrd suur hulk rahvast, et oma kodus kitsaks läheb, aga kuna sel aastal sellist ühist sünnipäeva kõikide tuttavatega ei tulnud, siis sai tehtud teisiti.

Nimelt mõtlesime, et peame kaks sünnipäeva. Üks siis Viljandi rahvaga ehk minu vanemad ja tuttavad ja teine Tartu rahvaga ehk A isapoolsed vanemad/tuttavad. Kuna viljandlasi ei olnud mõtet sellepärast mitme autoga Tartusse sõitma sundida, tundus mõistlikum ikka meil hoopis Viljandisse sõita ja tulevasel nädalavahetusel peame siis sünnipäevapidu Tartus.

Seoses Viljandi sünnipäevaga tekkis ka mitmeid tagasilööke külaliste osas. Mitte, et neid seal üldse nii väga palju oleks, kes tulema peaksid, aga arvestasin ikka, et kokku saab olema ca 12 inimest. Lõpuks olid tulemas põhimõtteliselt ainult minu 3 parimat sõbrannat, läbi astus ka vanaema ja isa oma naisega oli ka kodus. Selline pisikene koosviibimine, mis tundus pealtnäha mulle miskil imelikul põhjusel nukker, aga tegelikult kujunes Annabeli sünnipäev lõppkokkuvõttes mu arust imetoredaks.

Esiteks oli kodus pidamise plussiks see, et polnud mängutoa enda mänguasju. Nagu te teate, siis eelmisel aastal tegin ma kingiavamise video kodus pärast sünnipäeva, sest peopaigas oli Annabelil tegemist sealsete mänguasjadega mängimisega ja külaliste kingikotid suurt huvi ei pakkunud. Nüüd aga kahmas ta igalt tulijalt rõõmuga kingituse vastu, avas selle ja tundis iga kingituse üle siirast rõõmu.

Kui isa juures sai paaritunnine sünnipäeva pidu peetud, kõhud täis söödud, mõtlesin ma Annabeli lõunaunne panna, et saaksime pärast seda edasi liikuda mu ema ehk siis A vanaema juurde. Kui ma aga Annabelile mainisin, et “tuttu ja siis vanaema juurde,” ei arvanud ta sugugi, et magamaminek oleks hea idee, vaid kahmas oma kingikotid näppu, võttis nagist jope ja tahtis aga minema panna. “Ooooota nüüd! Emme peab veel koristama ka. Ei saa ju endast sigadust maha jätta. JA ASJAD PEAN KA KOKKU PAKKIMA!” hüüatasin ma ja üritasin kiiruga kõik vajaliku ära teha, samal ajal kui Annabel juba aiavärava juurde punnu pistis ja mind ootama jäi. :D Ega mul siis muud üle ei jäänudki, kui superturboga koristada, nõud pesta, meie kodinad kokku pakkida ja lapsega vanaema juurde kiirustada.

Sinna jõudes tuli vanaema uksele sünnipäeva koonusmütsike peas. Uksest sisenedes surkas ta need ka meile pähe veel enne, kui saime riided seljast ja jalanõud jalast võtta. “Ohhoo, mis nüüd siis lahti läheb,” imestasin ma.

Siis juhatas ta meid kinnise uksega toa juurde ja palus Annabelil ukse avada… ja oi mis sealt vastu vaatas. Tordi ja snäkkidega kaetud laud ja… Printsess Elsa ja Anna pildiga toatelk, mis oli ääreni täis õhupalle! Oiii, kus Annabelile jagus rõõmu sellest kui palju. Telgi sisse õhupallide keskele olid veel peidetud mõned väiksemad kingid ja nende otsimine sellest õhupallikuhjast oli ikka vapustavalt andekas idee! :) Ütleme nii, et Annabel jättiski oma lõunaune lihtsalt vahele, sest kellel siis aega oma sünnipäeval magada, eksole. Nii palju on teha ja toimetada ja nii palju uusi asju, millega tegelemiseks ei saa siis aega raisku lasta.

Järgmisel päeval sõitsime me veel maale vanavanaema juurde, kus sai veelgi sünnipäeva tähistatud. Annabel oli igati abivalmis ka vanaonu aitama, kes parajasti kalale minekuks põllu pealt vihmausse otsis. Aitas neid kenasti karpi panna ja pärast “rasket tööd” ohkas Annabel kergendusega.

Maalt tagasi linna jõutud, läks Annabel unele ja mina sain sel ajal auto kenasti asju täis kuhjata, et peale lõunaund jälle Tartu poole teele minna. Tartus tuli meile kohe külla mu sõber, seega kingitusi tuli veel ja kuidagi ei tahtnud see trall lõppeda.

Esmaspäeval oli siis õige sünnipäevakuupäev, mis tõttu panin ma Annabelile lasteaeda kaasa komme ja küpsiseid, mida ta kaaslastele jagada saaks. Tegin talle sünnipäeva puhul lühikese päeva ja läksin talle ennelõunat järgi. Seejärel suundusime Lõunakeskusesse, kust mul oli soov talle üks heeliumiga õhupall osta. Ideaalis tahtsin osta suurt number 3 õhupalli, millega oleks hea ka sünnapilte teha, aga paraku olid numbriõhupallid otsas. Seega sai Annabel endale ise õhupalli valida ja tema valituks osutus printsessidega õhupall. Ilmselt seetõttu, et seal peal oli tema teine lemmik, Rapuntsel. :D

Usaldasin õhupalli kenasti Annabeli kätte ja rääkisin, et kui ta selle lahti peaks laskma, lendab see kõrgele keskuse lae alla, kust teda enam alla ei saa. Imekombel hoidiski õhupallist kinni kui maailma kalleimast asjast, mida ei tahaks iial käest lasta. Edasi käisime veel läbi Juku mänguasjakeskusest, kus ma tahtsin lasta Annabelil endale midagi valida – “Ükskõik, mis silma jääb, see on sinu!” Paraku aga oli mänguasjapood nii kirju-mirju, et kui me seal juba kolm tiiru peale olime teinud, hakkas mul endalgi silme eest pimedaks kiskuma. Valik oli lihtsalt liiga suur. Ma isegi ei osanud talle midagi soovitada, rääkimata siis sellest, et tema ei osanud absoluutselt mitte midagi valida. Lõpuks märkas mu silm ühte lõvist plastiliiniasjandust ja pakkusin talle kui to-the-max plastiliinihullule seda – sobis! Ja saime kodu poole lahkuda.

Pärast lõunaund tuli asuda toidupoeretkele. Muidugi mõista ei saanud ju õhupalli maha jätta ja kuna Annabel ennemalt õhupalli kenasti hoidis, ei näinud ma põhjust, miks ta ei võiks sünnipäeva puhul seda ka õue ja poodi kaasa võtta. Riskime! Ja õhupallist ilma ei jäänudki, endiselt hoidis seda tugevalt peos kogu aja ja võitles vastu, et tuul seda ta käest pihta ei paneks.

Hiljem tuli meie poolt läbi veel teinegi vanaema, kes tõi kingitusi ja kellele pidi Annabel ette näitama kõike, mida ta juba möödunud nädalavahetusel saanud oli. “Selle kinkis tädi ja selle kinkis tädi ja selle kinkis tädi,” ladus ta ette mu sõbrannade toodud kingitusi ja demonstreeris, mida ühe või teise asjaga teha saab.

Õhtul sai veel, õhupall näppus, õnnelikuna unelegi mindud ja kindlasti sai Annabel unes meenutada oma kolmepäevast sünnipäeva erilise rahuloluga. Täitsa palju tegemisi ja palju rõõmu ju! Ja mõelda… üks sünnipäev on veel ees. :’)