• Milline vanker mul on ja mida beebile talvel vankrisse selga panna?

    Juba tükk aega palub keegi, et ma teeksin postituse sellest, mis moodi me Annabeliga väljas käime. Õigemini sellest, mille sees tema ratsutab ja mis ma talle selleks puhuks selga mässin. Ega seal midagi erilist ei olegi, aga siin see lubatud lühike postitus on! Vankritest ma muidu suurt ei tea ja uurida ning võrrelda ühe või teise vankri eeliseid ei viitsinud. Ei pidanud vajalikuks õigemini. Keio sugulastel oli oma vana vanker üle ja meie ostsime selle soodsalt ära ja nii see mure lahendatud sai. Annabeli ratsuks on seega Teutonia Mistral P vanker, Vario Plus kandekookoniga (millest saab jalutuskäru osale soojakoti ka teha). Siiani olen selle vankriga väga rahul. Rattad head suured, vedrustus pehmelt…

  • Lambanahk vankrisse?

    Beebiasjade nimekirjades on lambanahk üks neist asjadest, mis on seal alati olemas. Hoiab talvel lapse soojas ja suvel vastupidi – jahedas. Talv on juba pooleldi käes (kuigi mu üleeilne hõiskamine jäi üürikeseks, sest eile sain jälle sopase ilmaga ärgata), aga minul ei ole ikka veel lapsele vankrisse lambanahk soetatud. Miks? Sest ma ei ole selleks siiamaani vajadust näinud. Siiani on Annabel vankris oma talvekombes ja tekkidesse mähitult ennast, ma arvan, et, samamoodi ideaalselt tundnud. Kuklatagune on parajalt soe ja selle järgi ju õpetataksegi katsuma, kas lapsel mõnus ja hea olla. Küll aga olen ma hakanud mõtlema, et äkki ikka peaks selle siiski kiiremas korras muretsema, et mitte rongaema olla, kes lapse ära külmetab.…

  • Pargis jalutamine?

    Mulle juba rasedana mainiti, et mustamäel on mul väga hea, lähedal, hakata männipargis jalutamas käima. Ma üldse ei saanud aru, miks. Et miks just männipargis ja mis mõttega. Jalutan sealt lihtsalt läbi? Või jalutan ümber selle? Või sealt mööda? Aga mis mõttes, et lähen parki jalutama. Oleks siin mõni ilmatuma suur park, nagu suurlinnades on, siis küll, aga männipark seda ju näiteks ei ole. Saan veel aru, et kui oleks suurem laps, siis saab ju teda sinna müttama viia, aga vankriga pole seal ju tegelikult suurt midagi teha, kui ma just nagu vanainimene pargipingile maha ei taha istuda ja kellegagi pikalt oma lapsepõlvest ja möödunud aegadest heietada. Ühel kenal päeval…

  • Motivatsioon vankriga jalutama minemiseks

    Pean ausalt tõdema, et ma olen terve elu olnud üks suur laiskvorst, kes end eriti liigutada ei viitsi. Nii tobe kui see ka ei ole, siis ma võin aega meelsasti väga pikalt toas veeta ilma, et tekiks mingi muserdus vms. Lapsega aga tuleb ju ikka jalutamas käia, sest see on talle kasulik (kuigi ma ei tea täpselt mis moodi). Ilmselt seepärast, et värske õhk on lihtsalt hea. Ja värskes õhus, vankris kõikudes, ta enamasti uneleb ka ikka päris korralikult ja seega saab seal ühe mõnusa lõunauinaku teha. Selleks aga tuleb ennast ka veidi ikka sinna värske õhu kätte minema sundida, et sihitult (või mõnikord ka sihiga) vankriga jalutada. Õnneks mul…

  • Esimene vankrisõit ja OOTD

    Tegelikult leidis see sündmus aset üheskoos selle haiglatripiga, AGA KUNA mu kõht ei ole enam arbuusisarnane ja ma mahtusin oma lemmikteksastesse taaskord, siis pidin selle jaoks ikka special postituse tegema, sest ma olin oooo nii õnnelik, kui ma teksapüksid üle nelja kuu taas jalga tõmmata sain. Muidugi ka, et ilmad ei ole veel nii külmad ja sain oma karvase vesti, mille ma juba juulikuus endale ostsin, selga ajada. Oh joyy. Natuke tööd muidugi veel on, et kõht ja kintsud endisesse vormi saada, aga loodetavasti siiski varsti-varsti saan pre-pregnancy mina olla jälle. :) Ja Annabelile vankriga sõit samuti meeldis. Pika jauramise peale mööda haiglat läks tal lõpuks loomulikult kõht tühjaks ja…