• Preili Unetu

    Üleeile jagasin facebookis ühte pilti armsast tudukombest, kus peal logo “Preili Unetu” ja mainisin, et sellist tahaks teinekord nalja mõttes karistuseks Annabelile selga panna, kui ta magamajäämisega trallib. Selliseid orgaanilisest puuvillast armsaid lasteriideid teeb väike ettevõte nimega Eerin. Tegelikkuses on aga asi hoopis nii, et üks niisuguse kirjaga öösärk või pidžaama kuluks hoopis mulle ära. Samal ajal kui teised emad maadlevad oma laste ööunne magama saamisega, käib siin majas maadlus sellega, kuidas mina hoopis magada saaksin. Mul on üldse selle magamisega aeg-ajalt probleeme. Magamisest ja unehäiretest kirjutasin ma raseduse ajal ka paar korda. Ka mõnda aega tagasi rääkisin ma magamisest, aga siis süüdistasin ma oma kehvas unes natuke seda, et…

  • Kuidas meie päevad mööduvad ehk miks ma ei kogu aeg ei blogi

    Viimasel ajal on päevad kulgenud üsna ühtemoodi ja siinkohal pean ka tõdema, et hetkel on küll üksinda üsna raske 1-kuuse lapsega kodus olla. Seda seepärast, et Annabelil paistab olevat hästi-hästi suur lähedusevajadus. Kui ta ärkvel on, siis ei ole ta väga meelsasti nõus üksinda maailma uurima või kuskil lebama, vaid hakkab ikka jonnima ja tahab, et ma temaga igasuguseid imetrikke teeks – peaasi, et ma temaga mängiksin või teda süles hoiaksin. Öösel teeb ta kaks 4-tunnist und, mis on ülimalt hästi minu jaoks, aga vot päeval on tal magamisega probleeme. Oletan, et ikka selle lähedusevajaduse pärast, sest magama ta ometi jääb ikka mitmeid kordi, kas siis rinna otsas või niisama…

  • Rohkem magneesiumi!

    Ma olin eile õhtuks surmväsinud ja jäin oma täies õnnes seetõttu juba miski kella 23-paiku unele, ise lootes, et nüüd hommikuni raudselt kenasti imeilusaid pildikesi silme ees näen. Mis te arvate, kuidas läks? No muidugi, et 00:45 tegin silmad lahti ja unest polnud enam mingisugustki märki! Kuna ma magneesiumi olen ikka päris tublisti ilusa une eesmärgi nimel võtnud, siis paistab, et sellest pole väga kasu olnud. Öösel siis lugesin kuskilt aga, et rasedana võib magneesiumidoosi päevanormist lausa ületada veidike, kui see vajadus lihtsalt kipub niivõrd suur olema. Kohe tulid meelde vitamiinijoogid, mida raseduse algul ka tööjuures vahel mekkisin kui tundsin, et tahaks midagi värskendavat ent energiajoogid suure ja punase risti…

  • 35. nädala vaevused

    See on miskine vahepostitus, sest ma ei saa enam mõhkugi aru kalendrit vaadates, kuna mul nüüd see 7-s kuu lõpeb ja 8-s algab või kus maal ma üldse täpsemalt olen. Idee poolest nagu peaks algama nüüd neljapäeval 36-s nädal, aga kui nii, siis on mu tähtajal, 3.oktoobril täitunud kõigest 39 nädalat ja rasedus peaks ju kestma 40 nädalat.. ehk siis mul on üks nädal kuskilt puudu!? :D Kurdaks ka natuke. Raseduse lõpp paistab tõesti üha enam kurnavam olema nagu ka teised öelnud on. Jaksu ei ole enam. Isegi see kui pikalt sõbrannaga jutustada, võtab hingeldama. Rääkimata siis koristamisest eksole. Kõhust…kas ta üldse venib veel? Üha enam on mul tunne, et…

  • külastuspäev kaitseväes ja puhkuseootus

    Täna oli üpris väsitav päev. Sõitsime maha ~300km ehk siis käisin külas oma Kallil mehel, kes hetkel Viru jalaväepataljonis, Jõhvis, viibib. Kohtumine oli niisugune ametlik. No ei tohi seal territooriumil ju midagi teha õieti. Õnn missugune, et üldse kallistada sai ja pisikese musi värava juures teineteisega vahetada. Ja kuigi ma seal olles olin täitsa tubli tüdruk, siis ära minnes puhkesin ikkagi jälle nutma. Võin ju olla tugev ja saangi üksi olles ka siin kõigega hakkama, aga igatsus on ikka ja seda viimast suve kahekesi tahaks just nii väga temaga jagada… Pahane olin ma ka seetõttu veidi, et pilti ei lubatud seal territooriumil teha. Ühesõnaga, maksimumini imelik kohtumine, kus ei osanud üldse…