• igapäev

    Vlog: Käisime mängulinnakus

    Täna hommikul ärkasin ma üles ja mõtlesin, et viiks Annabeli mingisse suuremasse mängutuppa vms. Kuigi ilusa ilma korral võiks ju minna ka välisele mänguplatsile, siis siin Soomes häirib mind nats see, et kui pole just lasteaia-aeg, siis on mänguväljakud enamasti tühjad. Ja lapsel on ju ikka rõõmsam seal mänguplatsil, kui seal on veel kedagi, kelle järgi kilgata ja kelle rõõmust melu saada. Mina ei oska päris tema väärselt niimoodi lõbutseda, kuigi mängin meeleldi liivakastis ja kiigun jms. Saate aru küll. :D Igatahes, võtsin selle mineku…

  • igapäev,  reisimine

    Riias käik, II

    Hommikusöögiga Hotell Viktorijas jäime me samuti väga-väga rahule. Ma ei osanud väga midagi oodata, sest tean, et 3-tärni ööbimispaikades võib see hinna-sees olev hommikusöök olla üsna kesine. Aga valik oli suur. Kes tahtis, sai soojasid köögiviljasid, praemune, viinereid. Muidugi oli olemas ka hommikupuder moosiga. Igasugune saiavalmistamis- ja salativalmistamis materjal. Kohv, tee, piim, mahl, küpsised, maisihelbed ja nii edasi. Puudust ei tundnud küll millestki ja võtta võis nii palju kui kõht mahutas. Et aga Riias käik täitsa niisama linna-avastus ei oleks, mõtlesime, et tuleks seal miskit…

  • igapäev,  reisimine

    Riias käik, I

    Ühel päeval, lõunasel a’al, kui Keio ja Annabel lõunaund magasid, tsillisin ma netis ja täiesti lampi vaatasin Google mapsist huvi pärast, kaugel see Riia Viljandist asub. “Oi, ainult ~220 km, ei olegi eriti palju,” mõtlesin.  Ühtlasi tekkis mul sellega seoses idee, et miks mitte Riiga trippida. Ei ole seal niii ammu käinud. Viimati vist umbes 9 aastat tagasi ja siis ka vaid ülimalt korraks ja mingit Riia avastamist kui sellist ma ei mäletagi. Esialgse mõtte järgi mõtlesin, et võiks siis hommikul vara minna ja õhtul…

  • igapäev,  reisimine

    Loodi põrguorg ja Sinialliku

    Eile õhtupoolikul käisime pisikesel retkel Viljandi lähistel. Nimelt ca 10km Viljandist asub Loodi Põrguorg ja Sinialliku allikad, kus mina oma elu jooksul olen paar korda käinud küll, aga Keio polnud kunagi. Annabel ka mõistagi mitte. :D Mulle igasugused looduslikud käigud ja vaatamisväärsused väga meeldivad, kuigi seda meeldimist ei oska kuidagi välja näidata. Alati kui kuskile sihtkohta jõuda, siis on vau ja äge küll, aga päris nautida kuidagi ei oskagi. Tekib tunne, et “a mis nüüd siis edasi?” Eile sain seda vähemasti nautida piltide klõpsutamise näol. Seepärast…