• Kuidas Tartu liiklus mind ära hirmutas

    Kes teab minu autojuhilubade tegemise saagat, see ehk mäletab, et autokoolis käisin ma tollel ammusel a’al kui elasin Tallinnas. Ütleme nii, et esimest korda autorooli istudes, oli minu ainuke hirm, kas ma autosõiduga hakkama saan ehk et siduri ja piduriga ja käikude vahetamisega ja kõige sellise algelisega. Kui see sai kiirelt selgeks ja liiklusesse suundusin, ei peljanud ma liiklust kohe üldse. Tallinna liiklust. Seda, mida paljud lausa vihkavad või jälestavad. Minu jaoks tundus Tallinna liiklus lebo. Mis seal siis ikka rasket olla saab või olema peaks? Tuleb valgusfoor, on ju edasine käitumine lihtsamast lihtsam. Anna teed märgiga on samuti selge, mida tegema pead.  Samuti samaliigilistel ristmikel. Paljukardetud ringteed? Aga mis…

  • Tantsutrenn lastele Soomes

    Kaks nädalat tagasi nägin ma facebookis FinEst grupist sellist teadaannet, et eestlaste tantsutrenn Dancest (link) alustab laste tantsutrennidega, kuhu oodatud lapsed alates käimahakkamisest kuni 10-aastaseni. Kuna ma Annuga nagunii kodune ja ta väga teisi lapsi ei näe, siis pakkus see asi mulle kohe huvi ja panin paika, et saab mindud ja ära proovitud. Sai. Ma pean ütlema, et tegu on minu arust täiiiiiiiega ägeda tantsutrenniga ja inimestega ja pärast esimest käiku olid minus vaid positiivsed emotsioonid. Hästi tore koht on ja väga mõnusad treenerid. Suuremate laste emadel on seal ka selline võimalus, et samal ajal kui laps oma tantsutrennis on, saab ema olla oma trennis. Mingid piloxingud ja bodypumpid või…

  • Laste perearstinduse erinevus Eestis ja Soomes

    Üks, mida ma Eesti puhul täiega taga igatsen, on meie perearst. Noh, mul vist on sama perearst veel ikka, ma loodan? Ma ei teagi. Patsient.ee-s pole nagu kirjas, aga samas kuna ma pole enda ümberkirjutust ju muutnud, siis miks oleks pidanud minu oma seoses Annabeli Soome kirjutamisega ära kaduma. Tema mõistagi sellega seoses külastab hoopis siinseid arste. Ühesõnaga, meil oli Eestis nii suurepärane perearst, et ma täiega igatsen teda. Ta tegeles lastega alati nii hoolitsevalt ja armsalt – mitte niimoodi üleliiga ja feigilt ninnunännutades, vaid kohe tõesti oli näha, et ta naudib oma tööd täiega. Ükskord, kui Annabelile vaktsiini tehti ja ta nutma hakkas ja ma tahtsin Annabeli lohutada, võttis…

  • Tagasi Soomes chit-chat

    Eelmine nädal libises käest niisama.. molutamisega, sest kuna ma teadsin, et laupäeval tuleb oma kodinad kokku pakkida, et pühapäeval Tartusse minna ja esmaspäeva varahommikul kell 4 tõusta, et Soome tulla, siis noh.. jah. Ma ei viitsinud pea mitte midagi tarka teha ja valmistasin end aina selleks pakkimiseks ette. Ma vihkan pakkimist. :D Mul on aastatega kogunenud lihtsalt nii palju tilu-lilu, mida on tüütu pakkida. Riiete pakkimine on käkitegu, aga kosmeetika, kehahooldusvahendid ja veel mingid imepisikesed asjad, mida kuskile hea pakkida ei ole ja asjad, mis kõlisevad ja kolisevad ja võivad katki minna jne. Kusjuures, kui ma 4 kuud tagasi Eestisse läksin ühe autotäie asjadega, siis isegi selle ajaga kuidagi õnnestus…

  • Kuidas ma päev enne jõule korteriukse taha jäin #2

    See lugu on hetkel meeldetuletuseks mulle, et sellised jutud tuleb kirja panna ikka vahetult pärast nende juhtumist, mitte viis päeva hiljem. Lihtsalt ei olegi nagu midagi enam rääkida sellest, kuigi tollel õhtul olin emotsioonidest nii üleküllastunud, et see pool tundi korteri ukse taga istumist väsitas mu vaimselt lihsalt nii läbi. :D Igatahes, kell oli mingi üheksa kui me jõudsime just oma jõulusöökide shoppingult tagasi koju. Mina läksin Annabeliga üles tuppa, Keio jäi toidukottidega veel autosse ja pidi minema sõbraga kokku saama. Siis aga otsustas Keio, et tahaks toidukotid ikkagi ka tuppa tuua enne ja hakkas lumepallidega akent loopima, et ma aknale läheks vms, sest süsteem oli selline, et uksekoodiga ei saa…