• Minu ideaalne pere?

    Pere on minu jaoks üks võimsa tähendusega sõna ja tihti isegi hirmutava tähendusega sõna, sest noh.. pere on lihtsalt nii kõikvõimas asi. Pere on alati olemas ja pere peale saab üldiselt ikka alati loota. Omada pere või olla pereliige on minu jaoks elus üks suurimaid põhimõtteid. See oleks justkui elu mõte. See on asi, mida inimesed üldises pildis siiski taga ajavad. Ka need, kellel ei õnnestunud perre sündida, ihaldavad kunagi pere luua. Pere on lihtsalt above all. Ma olen alati kadestava pilguga vaadanud õnnelikuna näivaid peresid ja mõelnud, mis on nende õnnelikkuse saladus. Mulle meeldivad toredad pered, kellel on palju ühiseid ettevõtmisi ja teismeeas lapsed ei pelga oma vanemaid oma…

  • Tänavused jõulud

    Kõigil ümberringi on jõuluvaib sees juba detsembri algusest saati ja õige on vist kah. Ega ma ise ka sellest ära ei ütleks, et detsembris kodu ära kaunistada, kinke varuda ja ootusärevalt jõule ootama jääda. Paraku aga läks meil sel aastal nii, et 2.detsembril saime me teada, et meil on võimalik perena kokku kolida ja nabasime sellest kohe kinni. Kuna aga päeva pealt päris kolida ei saa, siis tuli siiski ära maksta üür Tallinna korteris ja Keio soome korteris ja noh.. uue üürika tarvis ka ühe kuu üür + 2-kuu varu tagatisraha. Ma ei hakka summadest rääkima, aga vist on ilmselge, et kulutus on sel kuul olnud, eemn, üüratu võinii. Sinna…

  • Möödunud päikeseline nädal

    Rääkides meie möödunud nädalast, siis võin mainida, et keskmiselt saab päev alguse umbes kella kümne paiku. Ma ei tea, kas saab öelda, et Annabel meil just nõnda kaua magada laseb, aga ma lihtsalt ise keeldun varem ärkamast. Hommikul kuskil kell 8 tõmban Annu kaissu, annan talle süüa ja kui ta enam magama ei taha jääda, tõstan ta tagasi tema voodisse ja ise magan edasi. Mõnikord ta vaatab, et pole minuta midagi teha ja jääb ka uuesti magama ja mõnikord jutustab niisama omaette seni kuni ma tõusen. Igatahes paistab, et ta laseb mul magada. :D Vahepeal olen ma läbi käinud mitmeid kaubanduskeskuseid, lootuses endale metsikutes kogustes suveriideid kokku kraamida. Tulemuseks on see,…

  • Emadepäeva üllatus

    Alles oli emadepäev ja juba on järjekordne nädal otsakorral. Ühesõnaga juhtus nii, et emadepäeval trippisime me Annabeliga Viljandisse. Keio ema pakkus välja, et võiksin ju oma emale ja vanaemadele jne mõnusa üllatuse teha. Nii ma siis paar päeva Viljandis pesitsesingi ja alles eile õhtul jõudsin tagasi Tallinna. Oleks tahtnud kauemaks koju jääda, aga täna oli Annabelil arstiaeg ja eks kiisule tuli ka seltsi tulla. Jätsin ta ju paariks päevaks üksi ja ei hakanud kaasa vedama. Kahju oli sellest, et ilmad sattusid õnnetud olema, aga siiski oli väga tore oma vanemaid näha. Seda pilku, mis nende silmis tekib kui nad Annabeli vaatavad ja hoiavad, ei ole võimalik sõnadega kirjeldada. Ma loodan,…

  • Oma keel võõral maal?

    Alates hetkest mil ma jäin rasedaks kuni siiani välja mõistan ma üha enam, et olen asju näinud alati ainult ühest küljest. Enda egoistlikust vaatenurgast. Alustades sellest, et mind kunagi häirisid ka poodides röökivad lapsed, avalik imetamine ja kasvatamatud jõmpsikad. Noh, kõik selline, millega ma kunagi ise kokku puutunud ei olnud. Nüüd on ilmselgelt teisiti ja mõistan siit poolt vaadates seda lapsevanema maailma teisiti. Jõuangi selleni, et hiljuti tegin ma järjekordse sarnase avastuse, et olen alati millelegi imelikult vaadanud, ent nüüd ise talitaks samamoodi. Nimelt kui ma Soomes olin ja sealses keskkonnas, hakkasin ma ühel õhtul mõtlema Annabeli tuleviku peale. Hetkel pole ta ju ühegi lasteaia nimekirjas, aga üsna tõenäoliselt tuleks…