• Beebiga trenni!

    Täna käisin ma Annabeliga Pelgulinna Perekeskuses 2-6 kuu vanuste beebide basseiniujumises. Suurest hüsteeriast, kuidas vankriga minna ja üksinda beebiga seal hakkama saab, mõtlesin eile õhtul veel, et ehk peaks aja ära tühistama, aga võtsin end siiski kokku. Ega ma mingi möku ju ei ole ometi! Enim pani mind muretsema see, kuidas on beebiga duši all käia, kuhu ta panna samal ajal kui ma ise ennast pesen või vetsu tahan minna. Kuhu ma ta panen, kui ma ennast riietada tahan jne. Google abiga leidsin paar perekooli teemat, kus ma konkreetset infot Pelgulinna Perekeskuses ujumise kohta ei leidnud, aga mõni kirjutas, et tema käib autoga ja seega võtab lapse turvahälliga riietusruumi sisse…

  • Vesivõimlemine

    Lõpuks ometi suutsin ma end vesivõimlemisse vedada. Olin seda nii kaua oodanud, sest palavus on lihtsalt meeletu ja sulistamise mõtteid ei saanud sugugi kergelt peast välja. Meri aga paistab kogu aeg ikkagi jahedavõitu olevat ja kui aus olla, pole ma elu sees Tallinnas mere ääres käinudki.. noh, rannas ja nii. Üks päev siin üritasime Evaga Stroomi randa istuma minna, aga eksisime Merimetsa ära ja loobusime võpsikus igasuguste vägistajate peidupaikades trippimisest. Ausalt, väga jube koht oli, kust me läbi rändasime. :D Igatahes.. Pelgulinna Perekeskuses osutus juhendajaks täna Mari ja tema tundidesse ma soovitan ilmselt minna kõigil neil, kes ei taha teha väga koormavat trenni, aga samas natukene end ikkagi vee sees…

  • Sünnitusvalude leevendamine

    Käisin eile oma esimeses perekooli loengus, mille teemaks oli sünnitusvalude leevendamine. Tore oli, et saal tuli ikka meid, suurekõhulisi, täis. Kahel olid mehedki kaasas, kuid minu arust meestel võis selles loengus küll üsna igav olla. Enamjaolt oli see siiski suunatud sellele, mida naine ise ära saab teha ja kuidas olla, et natukene lihtsam oleks. Mehed võiksite kaasata pigem loengusse “tugiisiku abi sünnitusel.” Igatahes tutvustati erinevaid tehnikaid ja võimalusi, kuidas seda valu leevendada, mida sünnitusprotsess naisele tekitab. Ma ei tea, kas ma õigesti aru sain, aga tundus, et kõige olulisem on tuhud üle elada ja kui see tehtud, siis justkui olekski see laps juba käes. Tuhud aga lähevad sünnituse järgus järjest…