• Kui negatiivsus su läbi närib…

    “Mina ei tea, mis minust saanud on. Ma ei tea, kes ma olin ja ma ei tea, kes ma tahaks olla. Ma tunnen, et ma olen tühi kui õhk ja täiesti ebaoluline mutter kogu maailma kooshoidmiseks. Mis on kõige mõte? Ühel hetkel me läheme ju niikuinii…” Selliste mõtetega alustasin ma uut aastat ja selliste mõtete vältel on kulgenud vist enamik mu möödunud aastast. Päris nukker, mis? Jah… Ma saan siinkohal öelda, et 2016.aasta oli mu elu kõige mõttetum ja väärtusetum aasta üldse. Tunnen, et justkui ei jää muud üle kui et tuleb silmad kinni pigistada ja teeselda, et seda pole kunagi olnudki. Parem üks aasta tühimikku, kui meenutus sellest, milliseks…

  • Üks koledamaid blogijaid: Kuidas negatiivsete kommentaaridega toime tulla?

    Blogiauhindadel käis kuskilt läbi ka teema, et kuidas blogijana nende negatiivsete kommentaaridega toime tulla ja kas neid üldse tuleb. Näiteks kohtasin ma ühte neidu, kes oli üdini edev ja julge inimene, aga ütles, et näed, blogida tema ei julge just seepärast, et ta kardab saada halvustavaid kommentaare. Ma ütlesin seepeale, et sellega harjub pika peale lihtsalt ära ja lõpuks ei pane enam väga tähele. Andra mainis ka mulle seepeale, et ma ju olevat ka omal ajal päris korralikult rahvale hambusse jäänud. Mina seda näiteks ei mäleta. Kui keegi küsiks mult, et kas ma olen palju negatiivseid kommentaare saanud, siis ma vastaks ei. Ma justkui tean küll, et midagi vast on…

  • Kas oma lapse elu tohib internetis avalikult jagada?

    Mujal maailmas on beebiblogimine ammu juba üsna levinud blogižanr. Eestis aga on selle tuntus hetkel tasapisi alles tõusmas. Mulle see meeldib, sest ilmselgelt on mul endal ka nüüd niisuguste teemade vastu rohkem huvi kui kunagi varem. Kui ma enne silmasin rohkem üsna sisutuid ilu ja moeblogisid, siis nüüd huvitavad mind natuke rohkem elulisemad teemad.  Kuna aga seesugune blogimine eestlastele alles võõras on, tekitab see nii mõneski inimeses vastumeelsust. Eestlane on ju loomult üsna kinnine ja arvatakse, et eraelu peaks ikkagi privaatne olema, mitte kõigile loetav. Või olgu, võid ju iseendast rääkida ja oma marki täis teha, aga olen kuulnud, kuidas nii mõnigi peab just lapsest blogimist vägagi kohatuks, sest mis õigusega…