• Otsused, mis murravad..

    Ma kirjutasin eelmisel suvel sellest, et A sai lasteaia koha lasteaeda, mille suhtes ma olin veidi skeptiline (loe siin) või õigemini ehmatasin miskipärast ära selle kodukorra ja tegevuste peale. Tagantjärele mõeldes muidugi ülimalt narr, et ma selliseid hirmumõtteid üldse mõlgutasin, aga noh.. Aeg on see asi vist parandada. Olles nüüd 6 kuud seal lasteaias käinud, pean ma ütlema, et ma olen sellesse ja selle vaateväljadesse kohutavalt kiindunud. See on imeline lasteaed ja seal on imelised inimesed. Kõik maja töötajad on äärmiselt toredad inimesed nii palju kui mina nendega kokku puutunud olen. Majas on palju tegevusi ja palju käiakse ka majast väljas tegutsemas. Ja mis veel kohe eriti meeldib? A rühmas…

  • Life update!?

    Ega’s ei oskagi kuskilt alustada, kui jälle ei ole pikalt kirjutanud. Vahel mõtlen, et elu on kuidagi nii üksluine, et ei teki ju olukordi, millest pajatada, aga veelgi sügavama juurdlemise tulemusena olen jõudnud siiski selleni, et ilmselt on mul seljas laiutanud lihtsalt suur ja paks ja raske stress. Pisikesi ja märkimisväärseid olukordi juhtub tegelikult kohe kindlasti, aga muremõtete keskel ei suuda neid lihtsalt justkui tähele panna või noh.. märkimisväärseks pidada, nagu öeldud. Igatahes, tobe asi see stress. Kui ma muidu eriti peavalude küüsis ei vaevle, siis mingi vahe valutas mul pea näiteks absoluutselt iga jumala päev… ja öö. Kui ma mõnikord mõne tunni siiski olen nõus valu kannatama ja tahan vältida…

  • Need neetud vabad lasteaiakohad

    Täna on kohe selline kahtlane ja kripeldav pisik sees, et tahtsin blogilehe lahti teha ja siia midagi kirjutada. Aga mida kirjutada? Mida on mul, lihtsal tavainimesel, ometi öelda? Üsnagi… tühjus on nagu peas. Eluke siin seisab omadega kuidagi nii koha peal, et pole selle ühe kuu vältel mitte midagi uut, põnevat, hämmastavat, huvitavat, või mis iganes, juhtunud. Täitsa masendav, et ta selliselt kohe paigal seisab. AGA, ma võin öelda seda, et ma olen hetkel oma Tallinnakolimise plaaniga natukene maha rahunenud. Kui ma tolle postituse kirjutasin, siis oli mul sellega motivatsioon laes ja see “tahan ja TAHAN KOHE!” tunne peal. Paraku aga see “tahan kohe” asi läks vett vedama ja olles…

  • Tagasi Soomes chit-chat

    Eelmine nädal libises käest niisama.. molutamisega, sest kuna ma teadsin, et laupäeval tuleb oma kodinad kokku pakkida, et pühapäeval Tartusse minna ja esmaspäeva varahommikul kell 4 tõusta, et Soome tulla, siis noh.. jah. Ma ei viitsinud pea mitte midagi tarka teha ja valmistasin end aina selleks pakkimiseks ette. Ma vihkan pakkimist. :D Mul on aastatega kogunenud lihtsalt nii palju tilu-lilu, mida on tüütu pakkida. Riiete pakkimine on käkitegu, aga kosmeetika, kehahooldusvahendid ja veel mingid imepisikesed asjad, mida kuskile hea pakkida ei ole ja asjad, mis kõlisevad ja kolisevad ja võivad katki minna jne. Kusjuures, kui ma 4 kuud tagasi Eestisse läksin ühe autotäie asjadega, siis isegi selle ajaga kuidagi õnnestus…