• Võrevoodist väljakolimine

    Tegelikult ei olnud mul veel päris pikalt plaani Annabeli võrevoodist välja ajada. Võrevoodi oli justkui pühapaik, sest laps oli seal rahulik ja üldiselt oli seal siiski meeleldi. Pealegi nii kui ma ta sinna panin, sai ta alati aru, et ega enam muud väga üle ei jää kui tuleb unele suikuda. Kuskile pääsu ju ei olnud. Mõnikord võtsin ikka katsetamiseks küljest-võetavad pulgad eest ära ja ausalt-öelda siis ta seal voodis eriti ei püsinud, vaid leidis, et on palju huvitavam ikka voodist välja ronida. Ülla-ülla, eksole. :D Nii ma siis kartsingi, et võrevoodist väljakolimine saab ilmselt üks raske ettevõtmine olema, sest püsimatu laps, nagu ta on, ega ta tavalises voodis vist ei…

  • Kuidas Annabel end ise magama paneb

    Kõik inimesed, kellel laps on või kes teavad, kuidas lapsed magama jäävad või kuidas neid magama panna, on alati Annabeli une-eelse käitumise üle heas mõttes naernud. Noh, et pole enne sellist last näinud, kes päris lutti ei võta, vaid selle asemel hoopis nähtamatut lutti lutsutab. Seda olen ma rääkinud, et Annabel eelistab üldiselt kõhuli magada. Kui ta tahab mulle näidata, et ta megaväss on ja voodisse tahab, siis ta nõnda teebki, et paneb pea padjale või süllevõttes minu rinnale. Noh, seda teeb vist iga laps? Ma ei tea. Lisaks kaasneb aga selle kõigega juba algusest peale üks asi veel, et alati kui ta nõnda teeb, hakkab ta samal ajal ka…

  • Appi! Mu toas elab ämblik!

    Ma ei tea, kas ma olen seda kuskil maininud, aga peale selle, et ma madusid kardan (seda olen kindlasti maininud), kardan ma ka igasuguseid väikseimaid ussikesi ja ämblikke. Üsna igapäevane hirm, sest vist iga teine inimene kardab sääraseid asju mingil moel. Eks ma olen neid vist ikka kogu elu kartnud, aga kuna Tallinna korteris ma igasuguseid mutukaid eriti ei kohta, siis siin, Viljandis, olla on üpriski võõras ja liig-looduslähedane. Ma kiljatan reaalselt iga päev ja saan iga päev oma seitse südameatakki, sest väikeseid terroriseerijaid on lõputult. Vabandan ette, et.. tegu PIKA ja teistlaadi postitusega, kui minu moodi on, aga.. mul ei ole teemakohast pilti ja ma tahan sellest teemast rääkida.…

  • Öine terroriseerimine

    Mõni päev tagasi kirjutasin ma Annabeli ülistades, kuidas ta mind väga vähe terroriseerinud on ja igati ideaalne laps on. Viimaste päevade jooksul on aga asjad võtnud justkui kannapöörde ja Annabelist on saanud meister öine terrorist ja meie Keioga oleme juba kaks ööd korralikult magamata. Tegelikult kui ma kaugemale mõtlen, siis on see öine jant juba kestnud ikka mõnda aega. Sellest ajast peale, kui need kuramuse hambad justkui tulema hakkasid. Tegelikult aga arvan ma, et asi pole hammastes, sest öine jant hakkas ühtlasi pihta ka sellest hetkest, kui ma enam Annabeliga koos kell kümme õhtul magama ei läinud, vaid leidsin, et siis algab minu vaba aeg ja tahan paar tunnikest veel…

  • Ikka ja jälle korduvad unenäod

    Vaadates enda unenägude statistikat tahaks ma üldistada ja väita, et ilmselt vast kõigil on mingit laadi unenäod, mida nad mõningase vahega ikka aina uuesti näevad. Ma vähemalt julgen arvata, et ma ei ole ainuke siin maamunal, kes ei näe iga õhtu erineva žanriga filme kui silmad sulen. Enamjaolt valdab mind täielik tühi leht kui ma magan või kui seal suletud laugude taga ka mingisugused klipid jooksma peaks, siis ma hommikul ärgates neid lihtsalt enam ei mäleta. Ühel hetkel uinun ja teisel hetkel ärkan ja nõnda see magamine mul käib. Siiski aga on kahte sorti unenäod, mis mul ikka aeg-ajalt korduvad: Üks unenägudest, mille kordussaadet ma miljon korda elus näinud olen,…