• Otsused, mis murravad..

    Ma kirjutasin eelmisel suvel sellest, et A sai lasteaia koha lasteaeda, mille suhtes ma olin veidi skeptiline (loe siin) või õigemini ehmatasin miskipärast ära selle kodukorra ja tegevuste peale. Tagantjärele mõeldes muidugi ülimalt narr, et ma selliseid hirmumõtteid üldse mõlgutasin, aga noh.. Aeg on see asi vist parandada. Olles nüüd 6 kuud seal lasteaias käinud, pean ma ütlema, et ma olen sellesse ja selle vaateväljadesse kohutavalt kiindunud. See on imeline lasteaed ja seal on imelised inimesed. Kõik maja töötajad on äärmiselt toredad inimesed nii palju kui mina nendega kokku puutunud olen. Majas on palju tegevusi ja palju käiakse ka majast väljas tegutsemas. Ja mis veel kohe eriti meeldib? A rühmas…

  • Lasteaia vahetusest

    Uhhuu, järgmine nädal leiab siis aset meie kolimine ja järgmisel neljapäeval on Annabelil ühtlasi ka üle pika aja esimene lasteaiapäev. Olen teda terve suve kodusena hoidnud, sest kuna ma ise ka ju veel kodune, siis ma ei leidnud, miks ta peaks suvel lasteaias “tööd rabama.” Järgmisel aastal arvatavasti ma terve suvi kodune olla ei saa, nii et nii kaua kui mul võimalik, siis eelistan ikka seda, et laps saab suvel vabalt olla ja ei pea lasteaiakohustust täitma. Lasteaiaga oli üldse sedasi, et nagu ma kunagi rääkisin, siis käis Annabel teises linnaosas lasteaias, kuna kodu lähedal kohta parasjagu aasta keskel ei olnud. Kevade lõpus aga sain teada, et sügiseks on talle…

  • Kuu aega lasteaias käimist

    Üks kuu ja üks nädal on nüüd mööda saanud Annabeli lasteaias käimise teekonnast ja tänaseks hetkeks olen ma kogu selle teekonnaga ülimalt rahul ja vist võin öelda, et kõik sujub kenasti? Kes blogi facebooki jälgib, see ilmselt märkas mõni nädal tagasi, et ma kirjutasin esimesest tagasilöögist ehk et kui alguses läks Annabel suurima rõõmuga paariks tunniks aeda mängima, siis umbes kolmandal lasteaianädalal muutus see talle kergelt vastumeelseks ja mul tuli ta lasteaeda jätta röökides ja ise pool päeva südant valutades kodus istuda. Oeh, see oli kohutav. Ausalt. Nii-nii kohutav. Eriti, et ma olin Annabeli lubanud paariks päevaks K emale “laenata” ja see tõrge lasteaiaga tekkis tollel samal hommikul, mille õhtul…

  • Kaks nädalat lasteaias

    Teine nädal lasteaiasaagat on läbi saanud ja mõtlesin, et panen kirja, kuidas jälle möödus – taas ülihästi!  Kuna Annabel on hästi sotsiaalne laps ja talle meeldib teiste laste ümber olla, siis minu sisetunne ütles, et teisel lasteaianädalal võib juba pikka päeva proovida küll. Et vaatame, mis juhtub. Kuna esimese nädala lõpus neljapäev ja reede oli ta haige ja esimesel nädalal käis ainult kolm poolikut päeva, siis esmaspäeval hoidsin ma teda lasteaias taas lõunani. Neli vaba päeva on piisavalt pikk puhkus ja muidu ehk ehmataks väga ära, kui ma ta järsku siis terveks päevaks kuskile ära “viskaks.” Lõuna ajal aga muidugi ta eriti meelsalt jälle ära tulla ei tahtnud, aga õnneks…

  • Need neetud vabad lasteaiakohad

    Täna on kohe selline kahtlane ja kripeldav pisik sees, et tahtsin blogilehe lahti teha ja siia midagi kirjutada. Aga mida kirjutada? Mida on mul, lihtsal tavainimesel, ometi öelda? Üsnagi… tühjus on nagu peas. Eluke siin seisab omadega kuidagi nii koha peal, et pole selle ühe kuu vältel mitte midagi uut, põnevat, hämmastavat, huvitavat, või mis iganes, juhtunud. Täitsa masendav, et ta selliselt kohe paigal seisab. AGA, ma võin öelda seda, et ma olen hetkel oma Tallinnakolimise plaaniga natukene maha rahunenud. Kui ma tolle postituse kirjutasin, siis oli mul sellega motivatsioon laes ja see “tahan ja TAHAN KOHE!” tunne peal. Paraku aga see “tahan kohe” asi läks vett vedama ja olles…