• Küsin nõu: jälle see kaitsevägi

    Eks te, lugejad, teate ju, et elukaaslane mul kaitseväes luku taga istub. Ma olen ise ka juba nii väsinud sellest kaitseväe teemast ja selle üle nurisemast ja vingumast, aga mis parata. Seni, kuni piiga mu seest välja ei tule, seni kaua hoitakse ka meest seal kinni. Igatahes viimati vist mainisin ka, et tal on õigus võtta välja 10 päeva puhkust kaitseväest, et sünnitusel ikka osaleda. See on siis 10 kalendripäeva, tuleb nüüd välja, mitte tööpäeva (kaitseväes on kogu aeg mingi erinev jutt lihtsalt ja kõik oleneb ülematest.. ja ülemad on taaskord vahetunud ja seega ka jälle mingid uued reeglid?). Nii et oleme me paraja dilemma ees, et kuidas oleks seda…

  • Fotograafi juures

    Mõned pildid fotosessioonist, millel käisime teisipäeval. Kusjuures siis vist oli ühtlasi ka viimane enam-vähem soe ja päikeseline ilm. Kuna Keio tahtis ka kangesti fotosessioonist osa saada, siis pidime ootama tema puhkuseni kaitseväest ja seega kartsin ma pidevalt, et head ilmad saavad otsa või et sünnitan juba enne ära. :D Igatahes ilmaga vedas ja kõht jäi ka ikka veel alles. Arvestades, et rasedust oli 37 nädalat ja ~5 päeva, siis oli ka plika kõhus suutnud kõhu ilusat kuju veel säilitada. Selleks ajaks võivat kõht juba alla vajuda ja siis pole enam üldse ilus pildistada. Seepärast soovitatakse ka ikka kuskil 30.nädala paiku fotograafi külastada, mitte kaks kuud hiljem hoopis nagu mina. Aga…

  • Sünni “registreerimine” raseduse ajal

    Nagu ma aru olen saanud, ei ole ma ilmselgelt sugugi ainuke, esimene ega viimane inimene, kes rase on ja kelle lapse isa raseduse ajal kaitseväes aega teenib. Sellest olen juba juttu teinud (viide postitusele) varasemalt, mis moodi kaitseväest vabastatakse kui laps ajateenimise ajal sünnib. Nüüd aga üks info veel lisaks sünni registreerimise kohta. Kuna sisse olen ma kirjutatud teise Eesti otsa ja sünnitada plaanin ikka Tallinnas, siis hakkasin ma huvi tundma selle vastu, kus ma sündi registreerida saan või pean. Et noh, kas tõesti pean esimese lapse elukuu jooksul Viljandisse selle pärast ekstra sõitma. Äkki nagu ei ole selleks eriti mahti või isu või jaksu. Kirjutasin siis Tallinna Perekonnaseisuametisse, kust…

  • Puhkus puhkusest ja veel autokoolist

    Keiol on kaitseväest puhkus ja minul on puhkusest puhkus. Selles suhtes, et midagi erilist nagu nüüd ei toimu. Kui muidu jaksasin end parajalt liigutada ja sundisin ikka käima siin ja seal, siis nüüd lebotame mõlemad mitme inimese eest ja uskumatu, kui kiirelt aeg mitte midagi tehes liigub. Kohe ju ongi pühapäev ja jään jälle mõneks päevaks üksindusse lootma, et laps just neil päevil tulla ei otsusta. Teisipäeval aga pidi mul olema autokooli sõidueksam kell 15:00 või vähemalt ma ise jätsin nii meelde. Kui ma siis trollile tormama hakkasin ja õpingukaarti silmasin ja seal hoopis 13:00 kellaaega nägin, helistasin igaks juhuks kiirelt autokooli ja küsisin üle, et noh.. mitte niisama kohale…

  • Mu isa kuldsed käed

    Hommikul postkasti tsekates oli isa mulle minu renoveeritud hällist pildid saatnud ja oh, kus ma kurvastasin, et see nüüd ikka siin korteris ei asetse hetkel. Mitte, et ma oma isa meisterdamisoskuses kahelnud oleksin, aga midagi nii ilusat ei osanud ma ka oodata, et sellest vanast hällist saanud oleks. Asi on siis täitsa nullist peale mu isa tehtud, seal olen mina kunagi maganud ja.. loodetavasti jõuab tulevane printsess seal ka ikka mõned uinakud siis teha. Kahjuks mul “enne” pilti hetkel ei ole, aga kui kellelgi hea kujutlusvõime, siis eks ta oli selline täiesti tavalist lakitud kuldset puidu värvi häll kunagi ja enne seda “pärast” pilti nüüd oli ta niisugune kare, kulunud…