• Kuidas tänu meie kassile sai meie pere alguse

    Ammu pole ma oma kassist siin suuremat rääkinud, aga samas, mis temast ikka väga pajatada, eksole. Nii palju saan rääkida, et ta tuli minuga kenasti Eestisse kaasa ja elab siinmail minu ema juures korteris. Mina ise tilbendan ema ja isa vahet (elavad lahus) ja nõnda ei viibi ma just alati oma kassiga koos ja näen teda korra nädalas või umbes midagi sellist. Alati kui ma teda juba pikemat aega näinud ei ole, tunnen, et igatsen teda ikka väga palju ja ei suuda ära oodata, mil ma temaga jälle Soomes sama katuse all saaksin elada. Sest ta on ikka mulle nii kullatükike. Kassi saamise lugu on niisugune, et me olime Keioga…

  • Elu kassikuse haisu sees

    Kes teab ja kes ei tea, siis olgu öeldud, et mul on üheks pereliikmeks ka kass (kuigi tänase photo challengi tõttu peaks see suhteliselt selge oletus olema :D), kes oli minuga juba ammu enne Annabeli sündi. Kõik oligi ilus kuni selle ajani, kuni vist Annabel sündis. Igatahes ühel hetkel millalgi, kui Annabel juba olemas oli, hakkas kass sinna ja tänna törtsutama. Iga loigukese peale ohkasin raskelt, koristasin ära ja mõtlesin, mis seal ikka kuni ta ükskord sootuks mu tekile kuses. Õnneks oli tegu vana tekiga, mida polnud kahju ära visata. Oligi oma aja juba ära elanud. Võtsin kasutusse uue teki ja lasi sellegi täis. Seda ma aga ära visata ei…

  • 30 day photography challenge: Day 3

    Tänase pildi kohta mul ei olegi suurt midagi öelda, kui et selle teemaga tulid kohe ette kaks asja – Annabel ja Zóra. Kuna ma leidsin, et Annabelist on pilte juba, khmm, lademeis, siis võiks vahelduseks hoopis kassi kaamera ette püüda. Ja noh, pildistamise käigus talle positiivset tähelepanu ka pöörata, sest mul on temaga läbisaamine hetkel natikene kehva. :D Mulle tundus, et ta täitsa nautis seda sessiooni ja tundis end hästi küll. :) Kui Sullegi see pilt meeldib, siis sain sellest eriti ilusa arvuti taustapildi, mille saad endalegi taustaks panna ja alla laadida vajutades SIIA. See on suuruses 1366×768 ehk peaks sobima enamikele laiekraanidele, aga kui tahad muus suuruses pilti, siis anna…

  • Annabel ja Zóra

    Kui alguses oli kass ikka väga pelglik lapse osas ja hoidis iga hinna eest eemale, siis viimasel ajal on olukord üsna pöördeliselt muutunud. Iga kord kui ma Annabeliga voodis vedelen, tuleb Zora ka seltsi. Küll aga tegi ta seda mõnda aega rohkem minu poole peal ja siis jõllitas üle minu turvaliselt, kes see seal minust teisel pool siputab ja ägiseb. Nüüd on ta hakanud ka Annabeli poolele minema, lausa talle ligidale. Ükskord tahtis ta Annabeliga lähemalt tutvust teha ja sõbraks saada. Läks siis Anni jalgade juurde ja tahtis oma pead armsalt vastu neid hõõruda. Üritas vähemalt. Annabel aga muudkui siples ja peksis vaest kassi kontrollimatult jalgadega. Ausalt, seda oli nii…

  • Üks kodune “kodutu nälgiv” kass

    Oeh. Ma siin ükskord rääkisin sellest, kuidas mu kass mind jõllitab kui ma midagi süüa julgen. Noh, vot sellise pilguga, et aga miks tema ei saa ja miks ma üleüldse teiste ees söön ja talle ei sheeri. See asi muidugi toimib ka siiamaani. Alati, kui ma köögis midagi söögiga askeldan, tunnen ma isegi seljaga kassi poole olles, kuidas ta mind lihtsalt ainuüksi vahib. Peas keerleb siis vaid üks mõte: “Must avoid eye contact..” On üsna loogiline, et kui kass või ükskõik mis muu lihasööja loom kodus on, ei tohi jätta laokile lihatooteid, sest muidu kass läheb jaole. Eks ma siis tavaliselt, kui liha söön, hoiangi kaant peal või panen külmkappi.…